Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Oma tooteid tuleb pidevalt tutvustada

Tea Leiuse sõnul on Palvemaja toodangul kindlaid ostjaidki. Fotod: Mari-Anne Leht

Eelmisel nädalal maamajanduse infokeskuses Jänedal peetud kohaliku toidu seminaril oli kõige enam jutuks OTTi (otse tootjalt tarbijale) käivitamine. Põlva- ja Võrumaa tootjad on otsinud ja leidnud ise toodangu müügiks võimalusi ning sellepärast ei pruugi OTT siinkandis läbi lüüa.

Kagunurgas on neid ettevõtlikke inimesi küll, kes ise toodavad ja turustavad. Tiina Järvepera ja Aare Rätsepa perefirma Mahlaveski asub Orava vallas Põlvamaal. Mahlaveskis tehakse kohalikust toorainest põnevaid mahlu, nagu kodune õunamahl kaneeliga jms, ning õunakrõpse.

„Oma tooteid tuleb kogu aeg tutvustada, siis leiavad ka ostjad need üles. Tänu sellele, et ise leiame ostjaid, suureneb meie toodangu ostmine pidevalt,” rääkis Rätsepp. Oma toodanguga on nad väljas paljudel üritustel: messidel, festivalidel, spordiüritustel ja seminaridel.

„Kõigil üritustel saan uusi kontakte, kuid näiteks seminaridel enda kassat ei kasvata,” sõnas Rätsepp, kes peab turustamisel väga oluliseks ka kontaktide loomist.

Tea Leius on Palvemaja talu perenaine Sõmerpalu vallast Võrumaalt. Koos abikaasa Endliga peavad nad küülikuid 2000. aastast.

„Pakume jahutatud, külmutatud ja suitsutatud küülikuliha, soojal ajal ka grill-liha ning konserve küülikulihast. Peamiselt müüme laatadel ja kodust, kuhu kauba järele tullakse isegi Tallinnast,” rääkis Leius. Ta lisas, et vahelattu liha saata ei saa, sest lihal peavad olema kindlad tingimused jahutamiseks.

Kuidas kagunurga toodang ostjateni jõuab

Kui Rätsepp käib kaubaga ise üritustel ja Leiused laatadel, siis paljudel ei ole kaugemal müümas käimiseks võimalusi või soovi.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ütles, et taluliit on väga huvitatud ja aitab kaasa, et maakonnas tegutsevate väikeettevõtjate toodang jõuab kõigi soovijateni ja maakonnast kaugemale.

„Võrumaal toimib Lõuna-Eesti toiduvõrgustik, mille raames viiakse kohalik toodang kolm korda nädalas üle Eesti laiali. Ostjateni jõuab siit kvaliteetne toodang, kuna toiduvõrgustikul on jahutusseadmetega auto,” rääkis Parv.

Põlvamaal on nii kujunenud, et kohalik toodang jõuab Eestimaa eri paikadesse suuresti tootjate endi eestvõttel. Paljudel ettevõtjatel on juba oma turustamise koht olemas.

„Enamik meie ettevõtjatest müüb oma toodangu Tallinna poodides ja ka Tartus. Kaup jõuab kohale veoteenust osutavate firmade ja pakkeautomaatide kaudu,” lausus Tiiu Marran, Põlvamaa arenduskeskuse konsultant. Mõned tootjad viivad kauba ise kohale.

Ta lisas, et paljud põlvamaalased kasvatavad ise põllu- ja aiasaadusi ning kes seda ei tee, saab naabrilt osta, kuna vahemaad maakonnas on lühikesed.

Igas väikelinnas on ka turud, kust saab kohalikku toodangut osta. Kuid ka tootjatel tasub võimaluse korral aktiivsem olla.

Aare Rätsepp ütles Jänedal, et kuigi suured poed annavad kohalikele tootjatele toodangu tutvustamiseks pinna, tuleb tootjaid sinna napilt, mis võib viia selleni, et pood loobub pinna andmisest. „Selleks et meie toodang pääseks näiteks Selveri poodidesse, tuleb Selveri laatadest rohkematel kui ühel-kahel tootjal osa võtta,” kutsus Rätsepp tootjaid üritustele.

Marran on sama meelt, sest oma toodangu tutvustamisega erinevates kohtades kasvatavad tootjad selle ostjate arvu.

„Kohaliku toidu tarbimine annab tööd kohalikele inimestele, edeneb kohalik majandus ning see, et kohapeal toitu toodetakse, on oluline ka julgeoleku seisukohast,” lisas Tiiu Marran.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 26/01/2017 08:55:30

Lisa kommentaar