Küsitlus

Kuidas tähistasite isadepäeva?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Setomaa eduloo jätkumiseks peavad seto vallad ühte jääma

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
ANNELA LAANEOTS, Setomaa ülembsootska aastatel 2014–2015. Foto: Kadri Kiigema (Tallinna ülikool)

Euroopa Liidu alguses, Euroopa väravas, tervitab teid unikaalne rahvakild setod. Setode laul leelo kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setod on nii tegusad ja toimekad, et rahvas Setomaa valdades elab palgatulu mõttes paremini kui keskmine inimene Võru või Põlva maakonnas. Ettevõtteid on siin inimese kohta koguni rohkem kui Eestis keskmiselt. Inimesi tuleb piirkonda rohkem elama kui lahkub.

Mis teeb selle piirkonna eriliseks?

Setomaad ja setosid on palju uuritud. Uurijateks pole mitte ainult folkloristid, keda tõmbab ligi Setomaa unikaalne pärand, vaid ka majandusteadlased, majandusgeograafid. Paar nädalat tagasi tegid Setomaad uurinud teadlased ühispöördumise haldusreformi Lõuna-Eesti reformikomisjonile ja tõid välja, miks Setomaa vallad peaksid haldusreformi tulemusel kokku jääma. Sest just ühine piirkonna arendamine on olnud see, mis on Setomaale edu toonud.

Setomaa eduloo üks põhjusi on olnud seto valdade (Mikitamäe, Meremäe, Värska, Misso) ühistöö ja kollektiivne eestvedamine, mis on kaasanud ja mobiliseerinud setod üle Eesti.

Riiklike kultuuri- ja arenguprogrammide abil on loodud uusi ettevõtteid ja kultuuriprojekte ning loodud uusi töökohti. Setomaale on tegutsema asunud palju uusi noori peresid.

Eduloo põhjus – seto valdade koostöö

Setode kogukondliku valitsemise mudel on olnud edukas. Setomaa valdade liidu kaudu on seto vallad kümme aastat ühise strateegia alusel piirkonda arendanud ja juhtinud. Praegu käib Setomaa arendamine Setomaa arengukava 2014–2025 alusel, vallad on kavas kokku leppinud selle, kuhu tahetakse ühisel jõul jõuda. Üks eesmärke on moodustada üks võimekas omavalitsus.

Kui Setomaa praegustest valdadest osa liidetaks eraldi Räpinaga ja üks kusagile Võru poole, oleksid setod mõlemas volikogus vähemuses. See killustaks senist seto koostööd.

Setomaal on mitmeid arengueeldusi, kuid peamine on Setomaa valdadele omavahelise koostöö kogemus, mis võimaldab ühiselt luua püsivaid töökohti ja otsida võimalusi uute ettevõtlussuundade tekkeks, kaasata sellesse nii elanikkonna erinevaid vanuserühmi, sotsiaalseid gruppe kui ka rahvusi.

Ühtne identiteet ühendab

Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et maapiirkonda elama asumise ja ettevõtte loomise otsuste taga ei ole ainult majanduslik arvestus, vaid palju olulisemad on isiklikud emotsionaalsed tegurid.

Üks selliseid tegureid võib olla ka kultuuriline ühtekuuluvus või kultuuripärand, mille alusel arendada erilise väärtusega toodet või teenust, samuti kogukonna kui terviku edasine arendamine.

Setomaa identiteet ja eripärad avalduvad selgesti ka seto nüüdiskultuuris. Tugeva identiteediga kohal on tavapäraselt parem maine. Ühistunne motiveerib piirkonna osalisi panustama ja enam pingutama.

Ma ei jõua lugeda üles kordi, kui oleme täiesti vabatahtlikult oma vabadel päevadel teiste setodega koos lahendanud piirkonnale olulisi küsimusi, ajurünnanud. Kohati mulle tundub, et kogukonnaliikumine, mis on praegu päris popp üle Eesti, on meile, setodele, nii iseenesestmõistetav, et me ei taipa seda isegi moodsaks pidada. See on loomulik osa meie elust. Eestis on vähe neid piirkondi, mille aktiivne kogukond on suutnud muuta sedavõrd nähtavaks, arenevaks ja omapäraseks, kui see on toimunud Setomaal.

Setomaa identiteedil on viimastel aastatel olnud arengule positiivne mõju. Eripärane kultuur on oluline ressurss kultuuri- ja turismimajandusele ning käsitööle. Setomaa maine on hea, see on soosinud nii uute ettevõtete teket kui olemasolevate turundust.

Kommunikatsiooni alal tegutseva inimesena tean, kui tähtis on see „eristuv” miski, mis võimaldab luua ettevõttel või paikkonnal oma lugu. Setomaal on see eristuv lugu juba olemas. Pole vaja hakata kunstlikult rändrahnu otsima. Meil on setode ja Setomaa lugu. Ajal, mil peale haldusreformi kokku saanud naabervallad üle Eesti peavad hakkama nuputama, kes nad nüüd on ja mis on nende väärtuspõhine ühisosa lisaks Exceli tabelile, kus on kirjas kokku lepitud tegevused ja investeeringud uue valla jaoks, on setodel märksa lihtsam. Meil on oma eristuv lugu olemas. Ilma oma loota aga edukat valda ei sünni.

Meid ühendab ühine kultuuriruum, tänu Setomaa valdade liidule oleme juba 10 aastat piirkonda ühiselt arendanud. Isegi kui meil on olnud ebakõlasid – juhtub ka paremates perekondades –, on meil pikaaegne ühistöökogemus ühtsele identiteedile lisaks.

Ärme tapa kuldkala!

Olen täiesti kindel, et kui Eesti riik tahab oma algusesse, Euroopa väravasse, elujaatavat, ärksat ja toimekat kogukonda, siis on Setomaa valla loomine ainuvõimalik. Usun, et sellest saavad aru ka need, kes ütlevad praegu, „et küll kultuur elab edasi, siiani pole ju ära kadunud”.

Esiteks seepärast, et ehkki mõni nii öelnu lihtsalt tahtlikult ei vaata ja ei näe, pole seto kultuur puhkenud õitsele mitte iseenesest. Praegune õitseng, kus meil on palju koore ja tegevusi, ongi sellesama kümneaastase sihipärase valdade ühise töö tulemus.

Teiseks on oluline, et kultuurilisi tegevusi haldusreformi käigus ei lahutata piirkonna majandus- ja arendustegevusest, sest praeguse edu on Setomaale toonud just see, et kultuur on toetanud majandust, ja vastupidi.

Misso vallavolikogu liige Tiit Niilo tõi Setomaa valdade ühisel vana-uusaastapeol välja väga kohase kujundi. „Ärme tapa Setu kuldkala! Maailma konnatiigis elab palju tavalisi mudakalu, kes peavad enda ilustamiseks vigureid välja mõtlema,” ütles Niilo. „Kuldkala kolmeks saagimine ei jäta teda ellu ega tooda eluks vajalikku väärtust.”

Autor: ANNELA LAANEOTS, Setomaa ülembsootska aastatel 2014–2015
Viimati muudetud: 26/01/2017 09:08:58

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia