Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kummalised lükked suurel palgatõusul

Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Foto: LLi arhiiv

Volikogu istungitel oleme harjunud nägema, et kokku leppinud koalitsioon langetab ühtselt otsuseid ja dikteerib omavalitsuse käekäiku, opositsioon jääb aga konstruktiivse kritiseerija rolli. Põlvas käisid asjad korraks tagurpidi: opositsioon haaras ohjad ning üllatunud vallavalitsuse liikmed ja volikogu koalitsioon ei saanud enne arugi, kui opositsiooni ettepanek oli vastu võetud. Mis veelgi kummalisem – ettepanek oli vallavalitsuse juhtide kasuks.

Nimelt oli arutlusel koalitsiooni ettepanek tõsta vallavanema ja abivallavanemate töötasu, mis eelmistest kohalikest valimistest oli samana püsinud. See summa oli vallavanema puhul 2200 ja abivallavanemail 1700 (brutosummad) ja ettepanek nägi kummalegi ametile 100 euro lisamist kuus.

Järgnenu on ka vallavanem Georg Pelisaare (Keskerakond) meelest parajalt segane ja kummaline. „Ettepanek tuli volikogu esimehe ja eestseisuse poolt tõsta abivallavanemate ja vallavanema palka ka üle kolme aasta, seda siis viie protsendi ulatuses, nii nagu kõikidel vallatöötajatel on eelarves kavandatud. Siis tuli järsku opositsiooni ettepanek: IRLi saadikud tõstatasid teema, et kui pole vahepeal tõstetud, siis võiks ju olla ka rohkem kui viis protsenti,” selgitas vallavanem.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis (Reformierakond) sellist käiku ei pooldanud. „Üllatusena pakkus opositsiooni liige välja suuremat palgatõusu: vallavanemale 2500 eurot ja abivallavanematele 1900 eurot. Mõlemad uued ettepanekud said napi häälteenamuse. Mina hääletasin palgatõusude vastu,” ütles Leis.

Volinik: kas funktsionäärid on kurjategijad?

Opositsiooni võimaldatud palgahüpe tõstab Põlva vallavanema töötasu mööda Valga ja Tõrva linnapea töötasudest ja viib ühele pulgale Võru linnapea omaga. Vallavalitsuse liikmed aga ei tahtnud ega eeldanudki palgatõusu.

„Abivallavanem Martti Rõigas, kes oli kohal, teatas, et tema arust ei peaks aasta enne valimisi üldse palka tõstma. Mina võtsin siis sõna ja teatasin, et kuivõrd vallaeelarves ei ole kavandatud suuremat palgatõusu kui viis protsenti, siis ma ei pea õigeks, et tõstetakse rohkem. Siis tuleks vahendeid ümber arvestada,” selgitas Pelisaar. Ta nõustus, et selline käik on valimiste eel imelik mõlemale poolele.

„Ettepaneku tegi volikogu liige Koit Jostov (Põlva haigla juht, IRLi fraktsioon – toim), kes arvas, et peaks, kuivõrd ei ole vahepeal makstud vallavanemale ja abivallavanematele teiste palgatõusudega arvestatult ja ühinemisjärgset lisatasu. Ma tunnistan, et ühinemisjärgne aasta oli hullumeelne ja vallavalitsuse ametnikke premeerisime selle töö eest. Nüüd, kolm aastat hiljem, seda esile tuua on natuke hilja. See oleks olnud asjakohane jaanuaris 2015,” täpsustas vallavanem Georg Pelisaar.

Koit Jostovi meelest lüke veider polnud, ka opositsiooni poolt vaadates. „Ega mina poolda ka sellist opositsiooni, kes lihtsalt kakleb kaklemise pärast,” tõdes volikogu liige.

Ettepaneku autorluse kohta küsimisele vastas ta, et kas see praegu nii oluline ongi. „Oli ettepanek, et kolm aastat pole tõstetud, miks mitte. Kui volikogu nii arvas, siis oli järelikult õigustatud. Mina arvan, et pidigi nii minema,” ütles Jostov.

Mismoodi see aga koalitsiooni ja opositsiooni mainet kohalike valimiste eel mõjutab? „Miks ta peaks mõjutama? Iga valija ise teeb otsuse, see on tema otsustada, kas talle meeldib või ei meeldi. Ma ei usu, et on ühtegi valijat, kes enda palgast pole huvitatud. Ma ei saa aru, kas funktsionäärid on siis mingid kurjategijad?” muigas Jostov.

Miks istungil vaheaega ei võetud?

IRLi volikogu fraktsiooni esimees Arne Tilk ei pidanud õigeks oma arvamust lisada, sest puudus haiguse tõttu istungilt.

Pelisaare kirjelduse järgi olid hääletuse käigus koalitsiooni ja opositsiooni hääled läbisegi ja segaduse tulemusena ettepanekud ka läbi läksid. „Ka see, et hääletamine toimus nõnda, et fraktsioonidel ei olnud ühist seisukohta, oli mõneti kummaline. See oli ootamatu ettepanek, me ei olnud ka koalitsiooni poole peal läbi rääkinud. Hääled poolt-vastu-erapooletult jagunesid peaaegu võrdselt. Osal lõi otsustamise sassi ja need, kes tahtsid ettevalmistatud ettepaneku – viis protsenti tõusu – poolt hääletada, olid ka segaduses. Osa nendest ei hääletanud või oli vastu,” kirjeldas vallavanem.

Miks segaduse klaarimiseks siis istungil vaheaega ei võetud? „See olekski olnud väljapääs, kui volikogu esimees oleks võtnud vaheaja. Aga nagu ta peale istungit kommenteeris, oli see ka tema jaoks üllatus, ja ta arvas, et ettepanek ju ei lähe ometi läbi. Igal juhul olnuks otstarbekas, kui keegi volikogust oleks teinud ettepaneku vaheajaks, aga vallavalitsuse liikmed paraku seda teha ei saa,” tõdes Pelisaar.

Kuna ettepanek oli ootamatu, tähendas see ka tänavuse aasta eelarve ümbertegemist. „Eelarve teine lugemine katkestati ja seal tuli veel kaks muudatusettepanekut, mis olid suuremad: toetus kirikuremondiks ja täiendavalt noortespordi rahastamiseks. Nii et meil on vaja leida umbes 30 000 euro ulatuses katet. Ütleme nii, kuivõrd meil oli arvestatud viis protsenti palgatõusuks, siis uue ettepanekuga tuli juurde leida suurusjärgus 6500 eurot koos maksudega. Praeguse tava kohaselt me suurendame tulumaksu laekumise prognoosi. Meie prognoos oli väga tagasihoidlik – 3,8 protsenti,” selgitas Pelisaar.

Ettearvamatu palgatõus on vähemalt esialgu põhjustanud vallavanemale rohkem tüli kui tulu. Oma sõnul polnud talle palgalisa ka oluline.

„Ega see ole inimestele lihtne seletamine. See ei ole asi, mida oleks soovinud. Möönan, et ega see palk polnud ka seni väike, kui arvestada üldist tausta. On sellest kõrgema- ja veelgi rohkem väiksemapalgalisi vallavanemaid. Meie ei eeldanud, et see palgatõus tuleks. Kui, siis me oleks pigem eeldanud, et volikogu oleks valitsuse ja vallavanema ära märkinud eelmise ühinemise ettevalmistamisel ja ühinemisjärgsel aastal,” rõhutas Pelisaar. „Praegu tagantjärele see ei ole enam see.”

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 30/01/2017 11:14:20

Lisa kommentaar