LõunaLeht pöördus Kagu-Eesti linnade ja vallasiseste linnadega omavalitsuste poole, et teada saada, millised on kolm olulisemat või tavapärasest erinevamat tegevust, mis kajastuvad nende selle aasta eelarves.

Võru linna tänavune eelarve on 15,8 miljonit eurot, aga sellesse pole veel arvestatud riigieelarve toetusfondi, mis on umbes kolm miljonit eurot. Linnapea Anti Allas leidis, et alanud aasta on Võrule mitmes mõttes tähenduslik.

Ta selgitas, et mitu suurt projekti vajavad elluviimist (näiteks keskväljaku ja viie kilomeetri pikkuse linna läbiva kergliiklustee rajamine) ning mitu suurt projekti ootavad oma järge (Kesklinna kooli uuendamine, lasteaia Päkapikk energiasäästlikuks muutmine). „Kui üheselt kokku võtta, siis Võru linna 2017. aasta prioriteedid on kvaliteetsete avalike teenuste säilitamine ja arendamine ning üldisesse konkurentsivõimesse ja positiivsesse kuvandisse panustamine,“ lisas Allas.

Ehitusobjektide poole pealt tõi linnapea välja Sõlekese lasteaia remondi. „Sellest saab linna esimene kapitaalselt remonditud lasteaed. Maja tuleb energiasäästlik, vastab tänapäeva nõuetele ja standarditele ning on igati lapsesõbralik,” märkis ta. „Kui teedele ja tänavatele mõelda, siis sel aastal on planeeritud suuremas mahus pindamistöid ning paljud elamupiirkondade kruusakattega tänavad saavad mustkatte alla.”

2017. aasta suurimaks väljakutseks on Anti Allase sõnul uue suurürituse, Võru lastefestivali korraldamine. „Koos heade koostööpartneritega korraldatav üritus toimub 28.–30. juulini. See on aeg, mil Võrus antakse võim lastele ning suur osa linnast muutub kogu pere mängumaaks. Ideed ja tegevused, mille festivali käigus ellu viime, on meie Võrumaa laste endi välja pakutud unistused,” kirjeldas Allas.

„Festivali ala jaotame teemade ja tegevuste järgi: fantaasiaõu, kuhu tuleb mustkunst ja teaduspark, seikluspark, mitmesugused sportlikud tegevused, õpetlik muinasala, tehnikapark, kino ja arvutimängude ala, muinasjututehas, miniloomaaed, atraktsioonide park, laadaala, tegevused rannas, kontserdid, etendused ja palju muud,” kirjeldas Allas. „Festivali korraldamisega on linnal ühtlasi soov luua püsiv traditsioon, suvine üritus, mis tooks igal aastal peresid Võrumaale. Usun, et panustades lastesse ja lastesõbraliku linna kuvandisse, teeme suure ja õige investeeringu tulevikku.”

Valga eelarve on laste ja noorte nägu

Valga linna põhitegevuse eelarve on esitatud linnavolikogule heakskiitmiseks ja ilmselt see kinnitatakse reedesel linnavolikogu istungil. Eelarve kogumaht on 13,15 miljonit eurot.

Valga linnapea Kalev Härk tõi välja kolm laiemat suunda, millega sel aastal tegeletakse. „Käesolev aasta on laste- ja noorteaasta. Paljuski on ka selle aasta linnaeelarve laste ja noorte nägu. Iseseisva asutusena alustab avatud noortekeskus, lisaraha saavad noorte omaalgatuslikud projektid ja kavas on luua stipendium edukatele põhikoolilõpetajatele, kes asuvad õppima Valga gümnaasiumis. Lisaks sellele tõstame laste ja noortega tegelevate inimeste töötasu,” loetles ta.

Ka Valga on üks nendest linnadest, kes vabariigi 100. sünnipäevaks plaanib linnakeskme särama panna. Mahukad investeeringud on kavas linnaruumi korrastamiseks. „Euroopa Liidu toetustega koos renoveerime vanalinna kvartali ja alustame Valga-Valka piiriala väljaarendamist ühiseks vaba aja veetmise ja ettevõtluse piirkonnaks. Lammutame räämas hooneid ja anname uue elu vähemalt kahele kesklinnas asuvale ehitismälestisele. Nende investeeringutega me anname uue näo ja elu kogu kesklinnapiirkonnale. Lisaks sellele on kavas renoveerida Võru tänav ja ehitada välja valgustus kümnetele tänavatele, kus seda veel ei ole,“ selgitas Härk.

Kolmas oluline investeerimissuund on Valgas haridus- ja sporditegevus. „Alustame Valga Priimetsa kooli jaoks endise tütarlaste gümnaasiumi hoone renoveerimist ning ehitame Valga gümnaasiumi tarbeks õpilaskodu. Seoses koolihoonete koondumisega kesklinna alustame ka uue spordihoone projekteerimist ja ehitamist,“ lisas linnapea.

Põlva saab keskväljaku

Põlva valla eelarve eeldatav kogumaht on 16,3 miljonit eurot. Põlva abivallavanem Martti Rõigas ütles, et kuna tänase seisuga ei ole eelarvet vastu võetud, siis ei saa veel kõike tõsikindlalt väita, kuid tõi mõned enda valdkonna teemad välja.

„Tavapärastest eelarvetest erinev ja märgilise tähendusega on kindlasti keskväljaku ehitus, millele on eelarves ette nähtud 1,58 miljonit eurot. Protsess algas ideekonkursiga aastal 2014 ja tänavu jõuame reaalse teostuseni. Põlval on seni puudunud korralik ja esinduslik keskväljak ning selle ümbrus, seni kesklinnas laiutanud tühi kruusaala saab väärika väljanägemise ja korralikud tänavad,” selgitas ta.

Teisena tõi Rõigas välja Käisi tänava rekonstrueerimise, mille käigus saab üks linna põhitänav uue katte, mõlemale poole kõnnitee ja vajalikud teeületuskohad.

Kolmandaks on Rõigasel hea meel tõdeda, et rohkem raha kui eelnevates eelarvetes on selle aasta omas ka mänguväljakute ehituseks. „Tänu sellele saavad Põlva valla lapsed paari uue ja toreda mänguväljaku võrra rohkem rõõmu,” ütles ta.

Otepää eelarves on kasvanud spordi osa

Otepää valla 2017. aasta eelarve maht on 6,64 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta eelarvega on see suurenenud 17,5 protsenti.

„Eelarvest on eraldatud lisavahendeid lasteaedade personali tööjõukulude suurendamiseks, kasv oli keskmiselt 13,3 protsenti. Eelarves on kasvanud spordi osa: toetused spordirajatiste korrashoiuks, spordiorganisatsioonide aitamiseks ja ürituste korraldamiseks suurenesid 34 900 euro võrra ehk 29 protsenti,“ selgitas valla kommunikatsioonijuht Monika Otrokova.

„Investeeringute osas on mahukaimaks tööks sel aastal kultuurikeskuse teise korruse renoveerimine. Lisaks sellele on plaanis tänavavalgustuse üleviimine leedlampidele ning avalike spordiväljakute ja terviseradade korrastamine, Otepää lasteaia renoveerimine, Pühajärve rannapargi ja Otepää kesklinna atraktiivsemaks muutmine,” loetles ta.

Antsla rakendab kaasavat eelarvet

Antsla selle aasta eelarve prognoos on 3,98 miljonit eurot. Antsla vallavanem Merike Prätz tõi välja neli olulist punkti, selgitades avalike hoonete uuendamist.

„2017. aastal on Antsla valla eelarve kasutamise kohta võimalik ettepanekuid esitada igal vallakodanikul, see tähendab, et rakendame esimest korda kaasava eelarve võimalust. Teiseks, kuivõrd Antsla vallas on varasemate aastate koolireformi tulemusena alles ainult üks põhikool ja gümnaasiumiosa me esialgu sulgeda ei soovi, siis me riiklikku koolide renoveerimise toetust taotleda ei saanud ja alustame Antsla gümnaasiumi renoveerimise esimest etappi omavahenditest,” selgitas vallavanem.

Jätkub ka lasteaia uuendamine. „Lusti lasteaia renoveerimine on jõudnud sisetöödeni. Sellel aastal soovime uuendada elektrisüsteemi ning lõpetada lasteaia mänguväljaku renoveerimise viimase osa. Oleme seda teinud kaks aastat ja kogu lasteaia mänguväljak saab 2017. aastal lõplikult uuendatud. Neljandaks, alustame Tsooru rahvamaja renoveerimise esimest etappi,” ütles Prätz.

Räpina rajab kergliiklustee

Räpina eelarve on 4,53 miljonit eurot, mis on 1,7 protsenti suurem eelmise aasta omast.

Valla eelarves kajastuvat kolm tavapärasest erinevat tegevust 2017. aastal on kõrgharidusega lasteaia- ja huvikooli õpetajate palkade konkurentsivõime tõstmine, sotsiaalteenuste (tugiisiku teenused ja koduteenused) ja tervishoiuteenuste (tervisekeskus) arendamine ning liikumisvõimaluste parandamine elu- ja töökohtade vahel (kergliiklustee rajamine), selgitas Räpina vallavanem Kaido Palu.

Tõrva – investeeringud puhkeobjektidesse

Tõrva põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud on sel aastal kokku 5,7 miljonit eurot.

Tavapärasest erinevad investeeringud on Tõrva keskväljaku rekonstrueerimiseks ja mobiilse laulukaare inventari soetamiseks ürituste korraldamise tarbeks. Samuti investeeringud puhkeobjektidesse: linna randade korrastamine, Vanamõisa järve rannaala sildade rekonstrueerimine, pinkide paigaldamine linnas (Tõrva tähistab 80 aasta möödumist suvituslinna staatuse saamisest), selgitas linna avalike suhete spetsialist Siim Ausmees.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 26/01/2017 09:40:35