Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Setumaa – rahvaküsitlus läbi, üksmeeleni pikk tee

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Küsitletutest üle 76 protsendi toetas Setumaa valla moodustamist, kõige rohkem oli pooldajaid Värska vallas – 94,5 protsenti. Pilt on tehtud Värska küsitluspunktis ajal. Fotod: Igor Taro

Neli päeva kestnud rahvaküsitlus Setumaa valdades näitas küll ühisvalla pooldajate ülekaalu, kuid kõik ei ole siiski nii ühtne ja hiilgav, nagu mõned püüavad üle Eesti näidata.

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt osales küsitluses 1836 inimest, 418 olid ühinemise vastu. Nimekirjades oli 3193 inimest.

Setumaa ülemsootska Aarne Leima ütles, et sellist tulemust oodati. „Kui valitsus teeb ametliku ettepaneku, hakkame nelja valla volikoguga edasiminekut arutama.” Ta soovitas n-ö välja jätta need, kes hääletamas ei käinud, sest pole teada, kas nad olid ühisvalla poolt või vastu. Neid oli koguni 1357 nimekirjadesse kantutest.

Leima ei eitanud lahkarvamusi: „Tüli oli enne kampaaniat, kampaania oli viisakas, infolehe kaudu selgitasime oma seisukohti.” Ta loodab, et kui inimesed näevad elu edenemist, kaovad hirmud.

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares ütles, et kui mujal Eestis oleks selline asi toimunud, oleks pool Eestit kisa teinud, kuid mitte Setumaa rahvaküsitluse puhul. „See oli regionaalministri algatus, eks aeg näitab, kuidas edasi,” jäi ta napisõnaliseks.

Mikitamäe vallavanem Aare Poolak palus küsimused e-kirjaga saata, kuid jättis neile vastamata. Mitu Setumaa elanikku, nende seas ka kultuurinõunik Aare Hõrn, ei soovinud sel teemal rääkida. Aino Suurmann naabervallast Oravalt peab õigeks Setumaa valla moodustamist, sest nii on omi asju parem ajada.

Riigikogu liige, aastatel 2007–2011 Põlva maavanema ametit pidanud Priit Sibul jäi vastustes napiks ja üldsõnaliseks, märkides, et „oluline on ka kultuuriline terviklikkus, sest ühes omavalitsuses on võimalik Setumaa huvide, kultuurilise terviklikkuse ja eripära eest seista”.

Riigikogulased Inara Luigas ja Anneli Ott lahkasid teemat laiemalt ja sügavamalt.

Küsitlus ei tähenda veel ühisvalda

„Rahvaküsitlus tehti valitsusele, kuid ei ole neile siduv. Valitsus arvestab tulemusi ja teisi seisukohti, mille alusel tehakse valdadele liitumise ettepanek,” ütles põline mikitamäelane Inara Luigas.

Ta lisas, et rahandusministeeriumi määrusega, mis peab tulema 15. veebruariks, tehakse ettepanek omavalitsustele nende soovitatud suundades ühineda. Volikogud peavad 15. maiks otsustama, kas ühineda või mitte.

„Riigikohtu lahend ütleb, et siis ei pea enam hääletust omavalitsuse piirides tegema, kuid seadus annab selleks võimaluse. Selle aja jooksul valmistatakse ette ka ühinemislepingud. Setumaa valdade ühinemise korral kinnitatakse 15. juuliks valitsuse määrus ja valimised toimuvad ühendvallas uue omavalitsuse piirides. Kui kokkulepet ei saavutata, läheb asi keeruliseks,” edastas Luigas.

Ta leidis, et setu kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on ühisvalla moodustamine parim. Valdade ühinemine on esimene etapp riigireformi ahelas ning Setumaa ühisvald oma väiksuses peab olema konkurentsivõimeline tagamaks kõiki teenuseid, mida riik omavalitsustele üle annab.

„Geograafiliselt oleme halvas olukorras, kuna sellise omavalitsuse haldamine on keeruline. Leevendust ja julgustust andis riigihalduse minister Mihhail Korb, kes ütles riigikogu maaelukomisjonis, et koos Setumaa erisusega tehakse erisus ka rahalises toetuses. Reformi arvutused on tehtud 5000 inimesega omavalitsuste kohta, riik maksab 3500 inimesega Setomaa vallale vahe kinni,” teadis Luigas.

Majanduses on reegel, et kui oled väike ja tahad olla edukas, haaku suure majanduse külge. „Setomaa vald peab kindlasti tegema koostööd teiste omavalitsustega senisest palju rohkem, siis ei pea teatud tegevusi dubleerima ja jääb rohkem raha erinevateks tegevusteks,” ütles Luigas. Ta täpsustas, et koostöö on vajalik hariduses, suuremate europrojektide elluviimisel, samuti turismi valdkonnas.

Tema sõnul ei ole vahet, kas Setumaa vald kuulub Võru või Põlva maakonda. „Valla keskusena toetan Obinitsat, sest soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Obinitsa väärib seda,” ütles ta.

Küsitlusega lõhestati Setumaa rahvas

Inara Luigas tunnistas, et on olnud ka negatiivset. „Küsitlusega justkui lõhestati Setumaa rahvas pooldajateks ja vastasteks. Setumaal ei ela Setumaa vastaseid. Vaidlustes käituti tihti vääritult ja tekkis tunne, et teistmoodi mõelda enam ei tohi. Ainuke „õige” arvamus oli Setumaa valla moodustamine,“ rääkis ta.

Luigas tunnistas, et see hirmutas teda ja et ta ütles ka välja, et Setumaa valda ei tehta inimväärikust jalge alla tallates. „Selliseid asju ei ole enne Setumaal olnud. Varem vaieldi poole ööni, kuid kedagi solvamata ega avalikult põrgusse põlema saatmata. Ühed leiavad, et ühisvallas muutub meie elu paremaks, teised seda ei näe ja nende soov on liituda teiste valdadega,” kõneles ta.

Praeguseks on tema sõnul Mikitamäe ja Meremäe volikogule külade poolt üle antud allkirjadega lehed sooviga teises suunas liikuda. „See on inimeste õigus ja nende soove peab austama, nagu peab austama iga inimese väärikust, isegi siis, kui tema arvamus ei ühti ühisvalla toetajatega. Elame 21. sajandil ja igal inimesel on õigus oma arvamusele,” märkis Luigas. Ta lisas, et kõiki rõõmustaks ühiselt Setumaa teenimine.

„Jääme siia oma maad armastades ja kalliks pidades. Kui Setumaa on meie südames, ei saa seda keegi ära võtta, nii nagu ühendvald ei saa kellelegi panna kohustuseks seda armastada,” sõnas Luigas. Ta soovitab rohkem üksteisele silma vaadata ja sealt head leida.

Teist poolt tuleb märgata

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Anneli Ott ütles, et protsessi jälgides tekkis tal küsimus, miks ei sündinud Setumaa valda vabatahtlikult, sest see võimalus ju oli. „Kui ühtne Seto vald on piirkonna arengus möödapääsmatu, siis miks lasti pinged kasvada nii suureks?”

Ta märkis, et riigihalduse minister Mihhail Korb tuli setudele rahvaküsitluse korraldamises vastu, sarnaseid küsitlusi enne sundliitmist teistes omavalitsustes ei tehta, ometi on tuliseid vaidlusi mitmel pool Eestis.

„Seto valda pooldavatel kohalikel arvamusliidritel tuleb ka teist poolt märgata. Tundub, et oma idee õigsusest oldi nii vaimustuses, et opositsiooni seisukohti ei peetud miskiks. Kui nähti, et üksmeelt idee elluviimises veel ei ole, tulnuks rohkem panustada siirasse suhtlemisse ja oma idee selgitamisse, sest ühtset valda ju moodustatakse kõigi kogukonna liikmete hüvanguks,” arutles Ott.

Ta leidis, et selgitustööd tehti ilmselgelt ebapiisavalt ning nii kasvasid pinged kohalikus kogukonnas väga teravaks. „Edasi ei saa minna hoiakuga, et kellegi arvamus on ainuõige ning demokraatlikult valitud volikogu enamus on rumal ja kiuslik. Tööd tuleb teha seni, kuni leitakse vastused kõigile küsimustele. Nii väikeses kogukonnas on sellised pinged takistuseks kogu piirkonna arengule,” rääkis Ott.

3500 elanikuga valla moodustamise kohta ütles ta, et see küsimus on põhiseaduskomisjonis mitmel korral laual olnud. „Alati on eriolukordi ja erisuste tegemiseks annab seaduse seletuskiri ka võimaluse, küsimus on piisavas põhjendamises. Kindlasti peavad ka Seto valla moodustamise puhul olema täidetud teised vajalikud jätkusuutlikkuse kriteeriumid,” kõneles Ott. Ta lisas, et peale ministri esitatud sundliitmise ettepaneku on kõigil võimalus vastuväiteid esitada ja oma seisukohti kaitsta.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 02/02/2017 10:26:41

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia