Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

ELU JA SURMA PIIRIL: mis hoiab maapoed elus?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Selge on see, et alkoralli Lätti on tugevalt mõjutanud eriti just Lõuna-Eestis tegutsevaid poodnikke. Puutumata ei ole jäänud ka rändkauplus, mis on paljudele kaugetes nurkades elavatele inimestele eluspüsimiseks ülioluline. Fotod: Maarius Suviste

On ääretult kahju, et oleme ääremaastunud ja viimasedki väikeettevõtted sulgevad uksi, inimesed jäävad töötuks, küladest lahkuvad inimesed. Valitsuse kõrvad siiani ei ulatu, sest piltlikult lõpeb Eestimaa Tallinnaga. Kahju, aga nii see on!” ütles maapoodnik Arvo Tamm, kes peab Tsoorus maarahva kaubamaja ning oma teise kaupluse, Nursi poe, pani müüki. Nagu sellest veel vähe oleks: Läti alkorallist on saanud kaubaralli ning eilsest tõusis Eestis taas alkoholiaktsiis ja suvest kerkib veelgi. Kas sellega on maapoodide saatus nüüd lõplikult otsustatud?

Hiljuti saatis Toomeoru OÜ omanik Arvo Tamm, kes alustas 1991. aastal Antsla vallas Tsoorus kaubandusäriga, rahandusminister Sven Sesterile kirja.

Arvan, et olete kursis ka ääremaaga, täpsemalt Võrumaa probleemidega, kus maakauplused sulgevad uksi ja ridamisi jääb inimesi töötuks, külarahvas ei saa toidukaupa, rääkimata esmastest tööstuskaupadest,” kirjeldas ta. „Probleem on ääretult tõsine ja ootame riigipoolset sekkumist, vajaksime lihtsat vastust, kuidas edasi toimida.”

Tamm küsis ministrilt muu hulgas, kuidas saab Lätis kaubelda Eestis toodetud alkohoolsete jookidega ääretult madalate hindadega, millega viinatootja Eesti kauplustele kaupa ei väljastagi. Samas on ka kogu eestimaine kaup näiteks Alko 1000-s märgatavalt odavam ning lisandunud on ka toidukaup.

Arvo Tamm ütles LõunaLehele, et on päringuid saatnud mitmele ministrile ja ettearvatavalt on vastuste sisu üldiselt sarnane: aktsiise tuleb tõsta! „Kas see on mõeldav kogu riigi ulatuses?” küsis ta ega mõista: „Miks ainukesena on tubakatoodetel piirhind, kuigi pakendil tapvad hoiatused? Samas on energia, kütus ja alkohol piirhinnata!”

Sester vastab avalikult sel teemal ja ka riigikogu liikmete selleteemalisele arupärimisele 13. veebruaril parlamendi ees, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond.

Aktsiis tõuseb kaks korda aastas

Ja riik tõstab muudkui aktsiisi. Eilsest tõusis jõudsalt kütuseaktsiis. Ka alkoholiaktsiis tõusis eilsest ja juulist kerkib veelgi.

Rahandusministeerium on alkoholirindel välja toonud sellised näited. Kui 0,5-liitrine õlu maksis detsembris 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu maksab see üksnes aktsiisi hinnaosa arvestades 1,11 eurot ning pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot.

Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb aastani 2020 igal aastal 10 protsenti. Ministeeriumi näide: kui viin (1 liiter) maksis mullu detsembri lõpupoole 20,90 eurot, siis peale aasta alguse aktsiisitõusu kujuneb selle hinnaks 21,94 eurot.

Millised hinnad on aga samal ajal Valka alkoholipoodides, seda reklaami tegemise mõttes siin parem kirjutama ei hakka. Kuid olgu mainitud, et ega ilmaasjata üha rohkem Läti vahet käida.

Infot on meeldiv jagada, kui on midagi positiivset edastada. Hetkeprobleemid on aga kaugel positiivsest,” tunnistas Antsla tarbijate ühistu juhataja Roman Provotorov LõunaLehele. „Alkorallist on saanud kaubaralli ehk lisaks alkoholile tuuakse üle piiri ka toidu- ja esmatarbekaupu ning ehitusmaterjali.”

Provotorov otsustas avalikkuse ette tuua ühe piiriäärse kaupluse alkoholimüügi võrdlusnäitajad. Ta võrdles 2016. aasta detsembri andmeid 2015. aasta detsembri andmetega: kange alkohol –33,2 protsenti, vein –11,7 protsenti, õlu –34,6 protsenti, lahjad alkohoolsed joogid –11,8 protsenti. Kogu alkoholimüügi miinust tuli 30,9 protsenti.

Aktsiiside tõusuga võib ennustada, et alkoholi müük väheneb veelgi,” tõdes Provotorov. Mida see pikas perspektiivis võib endaga kaasa tuua ja kuidas see kõik lõppeda võib, seda kurba saatust võib vaid aimata.

Külamees: kõik käivad Lätist toomas

Siinkohal meenutame, et LõunaLeht kirjutas juba mullu suvel, et alkoralli on suureks karuteeneks piiriäärsetele poodidele. Näiteks Tõrva tarbijate ühistu kauplustest mõjutas see kõige rohkem just ühistu nelja Valga linnas asuvat poodi, kuid kaudselt ka teisi.

Kirjutasime suvel sellestki, et Antsla tarbijate ühistu Varstu ja Mõniste kaupluse olukord on veelgi drastilisem, kuna nende käive on juba mitu kuud miinuses ning mida kuu edasi, seda suuremaks miinus kasvab. Ühistu kaubandusjuht Loore Jõela kinnitas toona, et praegu ei plaani nad siiski ühtegi poodi sulgeda, suurimaks kahjumiallikaks ühistule on hoopis rändkauplus.

Tsoorus maarahva kaubamaja pidav Arvo Tamm (kellel tippajal ehk 1990. aastate lõpus oli kaheksa kauplust) pani hiljuti müüki oma teise poe – Võru-Valga maantee ääres Rõuge vallas asuva Nursi kaupluse. Kinnisvaraportaalid näitavad, et müüa on ka kauplusehoone Urvaste vallas Vaabinas.

Kõik käivad Lätist toomas,” ütles end Antsuks nimetada paluv maamees Tsoorus. „Mina ise ei pääse siit liikuma, aga teised käivad ja toovad: alkohol on seal odavam, sigaretid on odavamad. Kui nüüd tehakse üle piiri Ape kanti spetsiaalne alkoholipood ka, siis hakkab seal vaat et terve Võrumaa käima!”

Väikeettevõtja: kord lõpevad kannatused ...

Väikeettevõtja Arvo Tamm võttis teema kokku. „Liigun kogu Lõuna-Eestis ja vestlen sellisel teemal paljude inimestega, siis vastus on ikka samasugune: elame riigis, kus kannatame erakondadevahelises sõjas ja võimulolijate omavahelises võitluses,” rääkis ta.

On ääretult kahju, et oleme ääremaastunud ja viimasedki väikeettevõtted sulgevad uksi, inimesed jäävad töötuks, küladest lahkuvad inimesed,“ lisas Tamm. „Kui meie poolt valitud riigikogulased ei tunne meie elu ja tegemiste vastu huvi, siis kord lõpevad kannatused ja järele jäävad läbi võsade looklevad maanteed. Praegu kerkib vaid mõnedest majadest nukker suitsuvine! Kipun arvama, et valitsuse kõrvad siiani ei ulatu, sest piltlikult lõpeb Eestimaa Tallinna linnaga. Kahju, aga nii see on!”

Viimase aasta jooksul on üle Eesti oma uksed kinni pannud tervelt 36 maapoodi.

Maakohti, kus kaks kauplust on 25 aastat kõrvuti toiminud, ei ole ilmselt palju. Aga üks neist on Tsooru (piirkonna kaheksas külas elab üle 550 inimese), kus kõrvuti on maarahva kaubamaja ja Antsla tarbijate ühistu kauplus.

 

LISALUGU

Kadri Simson: maaelu põhiküsimus ei ole odav õllehind

Maaelu põhiküsimus ei ole odav õllehind. Jah, maapoodidest ostetakse seda võrreldes muu kaubaga palju. Kuid õlleaktsiisi puhul on meie jaoks tegemist ennekõike rahvatervise küsimusega. Tuletan meelde, et mõnda aega tagasi soovitas ka sihtasutus Terve Eesti tõsta enam just lahja alkoholi aktsiisi, mis on kaua olnud oluliselt madalam kui kange alkoholi aktsiis,” kirjutas majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) Postimehes arvamusloos.

Tõsi, nende jookide aktsiisitõus pole üks ühele tulu riigieelarvesse. Mõni pudel tuuakse edaspidi lõunanaabrite juurest, aga veelgi tähtsam on see, et nii mõnigi pudel jäetakse hoopistükkis ostmata.”

Simsoni sõnul on maapoodide suurim mure Eesti inimeste ostujõud. „Kui uue valitsuse maksureform, millest võidab lausa 86 protsenti Eesti töötavast elanikkonnast, jätab suurele osale tööinimestest iga kuu 62 eurot enam kätte, saab eeldada, et maapoodides kasvab toidukaupa ostvate klientide ostukorvi maht,” kirjutas ta.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 02/02/2017 11:14:08

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia