Riigihalduse minister Mihhail Korb. Foto: Põlva maavalitsus

Valitsuse kava järgi koliksid paljud riigiasutused Tallinnast välja. Kagu-Eestile tähendab see, et riigiametite kolimisplaani järgi tuleks Põlva-, Valga- ja Võrumaale 366 uut töökohta.

Riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond) on valitsusele välja pakkunud visiooni, millised asutused ja millises mahus võiks riik pealinnast välja viia. Millised asutused välja sõelutakse, selgub lähinädalatel, mil teised ministrid kolleegi kavale oma ettepanekutega vastavad, kirjutas Postimees. Plaani järgi tuleks Tallinnast mujale viia 25 riigiasutust.

Praeguse kava kohaselt peaksid Võrru kolima keskkonnaamet (93 töökohta) ja keskkonnainspektsioon (67 töökohta). Põlvasse tuleksid riigimetsa majandamise keskus ehk RMK (42 töökohta) ja SA Erametsakeskus (31 töökohta). Valga linna õnnistatakse praeguste plaanide järgi keskkonnaagentuuriga (50 töökohta) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ehk KIKiga (83 töökohta).

Lisaks tasub märkida, et Lõuna-Eesti pealinna Tartusse peaksid saabuma maa-amet (117 töökohta), keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (35), SA Innove (275), SA Archimedes (64), eesti keele instituut (52), hariduse infotehnoloogia sihtasutus (65), kaitseressursside amet (riigisaladus) ning siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus (15–20).

Rahandusministeeriumi andmetel võiks ühe töökoha Tallinnast välja viimine ühekordse kuluna maksta umbes 25 000 eurot.

Põlva maavanem: iga töökoht on tähtis

„Iga täiendav töökoht on meie piirkonnale tähtis,” ütles Põlva maavanem Igor Taro (IRL) LõunaLehele. „Keegi loeb pealinnas 20 töökohta kokku, aga meie loeme 20 peret – ühele täiskasvanule lisaks veel teine ja loodetavasti lapsed sinna juurde, kes hakkavad kohalikus koolis ja huviringides käima.”

Taro on seda meelt, et avaliku sektori väljaviimine igal juhul võimendab ettevõtete võimalusi leida paremat tööjõudu ja areneda väljaspool pealinna. „Muidugi võiks mingil määral arvestada ka meie kandi eripära. Need esialgu väljapakutud asutused langevad kokku Kagu-Eesti peamise tööstusharu puidutööstusega. Võimalik, et pealinnast siia toodavate töökohtade arv võiks ka suurem olla. Need 73 ei anna ju üht suurematki ettevõtet välja. Ja kui arvestada, et veel enne plaanitakse ligi 30 riigisektori inimest saata Põlvast Tartu ja Tallinna tööotsingutele, siis see mõju on veelgi nõrgem.”

Taro soovitaks vaadata asja tervikuna: riiklike töökohtade hajutamine võiks olla sünkroonis maavalitsuste reformiga. „Nii teeksime päriselt suurt riigireformi korraga,” märkis ta. „Praegu võib juhtuda see, et maavalitsuste spetsialistid suunatakse maalt minema, aga pärast neid tagasi saada on palju keerulisem. Leitakse peredega uued elukohad, töö ka teisele poolele ja lastele koolid-lasteaiad ning sealt on juba keeruline tagasi pöörata. Ega see väljalekkinud kava pole ju kusagil veel kokku lepitud ega kinnitatud, lihtsalt üks võimalik jaotus, mille osas ei ole kindlust. Suund on põhimõtteliselt õige ja oleks hea, kui inimesed aasta ette teaksid, kuidas oma elu ümber sättida.”

Põlva maavanem on kindel, et kahtlemata leiab siin väärilise palga korral töötajaid ka üsna spetsiifilistesse ametitesse. „Heaks näiteks on Danpoweri kõnekeskuse rajamine Võrru, kus leiti probleemideta mitukümmend perfektselt saksa keelt oskajat, kuigi kohapeal neid enne keskuse rajamist tõesti polnud,” lisas Taro.

Võru maavanem soovis piirkonda RMKd

Siinkohal tasuks meenutada, et mullu aprillis tegi Võru maavanem Andres Kõiv (IRL) toonasele riigihalduse ministrile Arto Aasale (Reformierakond) ettepaneku riigireformi käigus kolida Võrumaale või Kagu-Eestisse riigimetsa majandamise keskus (RMK).

„Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,” ütles Kõiv toona. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule. See on olnud ka igati loogiline, arvestades meie piirkonna metsasust ning siinsete puiduettevõtete arvu ja suurust. RMK kolimine Võrumaale on mõistlik selleks, et suurema ühendatuse ja koostöö kaudu neid majandusharusid tugevdada, riigile seeläbi suuremat tulu tuua ning tagada ka piirkonna jätkusuutlikkus ja riigi turvalisus.”

Maavanem oli veendunud, et ka niivõrd suure asutuse nagu RMK kolimine Võrru või siis jaotatuna mitmesse Kagu-Eesti maakonda on teostatav. „Tihti kardetakse, et kaugemates piirkondades ei jätku töötajaid, aga see eeldus tugineb minu hinnangul sageli valedele alustele,” ütles Kõiv. Tema sõnul vajab Võrumaa töökohti, mis pakuvad väljundit ka kõrgharidusega inimestele. „Praegu on just kõrgharidust eeldavate töökohtade osas piirkonnas kõige suurem põud.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 16/02/2017 06:24:12