Hiljutistel Euroopa meistrivõistlustel Soomes Imatras tuli Mattis Jaama sprindis viiendaks. Foto: Raili Rooba

Mattis Jaama (24) on Värska OK Peko suusaorienteeruja. Veebruaris peetud suusaorienteerumise Eesti meistrivõistlustel sai ta sprindihõbeda ja sprinditeatesõidu kulla. Euroopa meistrivõistlustel Soomes tuli ta viiendaks nii sprinditeatesõidus (Eesti kõigi aegade parim tulemus) kui ka sprindis. Homme algab Venemaal suusaorienteerumise MM, millest Mattis võtab samuti Eesti koondise koosseisus osa.

Sportlane, kelle kohta võiks öelda, et ta on liiga tagasihoidlik. Soome sõidu eelõhtul kooli vilistlaste kokkutulekul ütles ta vaid, et läheb järgmisel päeval suusatama. Ju läheb lihtsalt treenima, arvati selle lakoonilise selgituse peale. Siinkirjutajale on ta aga vana lasteaiakaaslane ja klassivend.

See, kuidas sa järsku ilmusid platsi suusaorienteerumisega, meenutab seda, kuidas tulid lasteaeda teistest hiljem, kuidas meie klassi ilmusid teisel aastal ... Sulle meeldib selline tagasihoidlik väljailmumine.

(Muigab.) Jah, eks siis tuleb tulemustel lasta rääkida enda eest.

Suusaorienteerumisega oli sul alustamisi juba kooliajal. Kuidas sa ikkagi sellele lõplikult üle läksid?

Vaatasin, et täiskohaga murdmaasuusatamise tippsportlane ma ei ole enam. Aga suusaorienteerumises ongi vähe sada protsenti proffe. Ikka käivad inimesed tööl või õpivad. Seda annab teha ka muu asja kõrvalt. Murdmaasuusatamist on väga raske muu kõrvalt teha, mahud on teised. Ideaalis võiks muidugi nii olla, et suusaorienteerumises ka teed sama palju trenni. Seal on ka natuke teised aspektid, juba see suuskadega võimlemine metsas väikeste radade peal ja suusa valitsemine.

Mulle oli see veidi üllatav, et oled profispordiga jälle esile tõusnud, sest kui gümnaasiumis rääkisid suusatamisega lõpetamisest, tõdesid, et barjäär on ees. Sellest tagasilöögist oled üle saanud?

Jah, leidsin oma tee, kus heal päeval võib kõik olla võimalik, eks natuke õnne peab ka olema.

Euroopa meistrivõistlustel ühel distantsil ühisstardist oli mul selline ebaõnn, et enne esimest punkti suutsin esimesest suusakepist jagu saada. Ma seda rajal olles ei teadnud, aga sel hetkel olin täiesti konkurentsis, sest kaardivahetusse jõudsin neljandana, sõites pooliku kepiga. Aga seal läks kepivahetamisega ikka aega, rütm läks sassi. Enne teise ringi esimest punkti suutsin teise kepi ära lõhkuda, natuke teiste abiga. Siis tõmbas motivatsiooni alla.

See ei ole tavaline, ma ei ole võistlusel varem keppi murdnud ja nüüd kohe kaks. Varustuse koha pealt on see päris vaenulik ala. Kui juhtub olema vähe lund, võib suusk kergemini katki minna või saab kõvasti kahjustada.

Kuidas end Värska klubiga sidusid?

See on väga ammune lüke. Ma olen ju ka Värskas käinud juba nii ammu … Suvesid on seal veedetud, sidemed tekkisid seal olles, ikka tegin seal nendesamade inimestega trenni. Orienteerumisklubi mul polnudki ja siis mingi hetk tuli mõte, et võistlustel on ikkagi parem käia, kui on klubi, mida esindada. Kuna isa tegi mul rohkem orienteerumist, mõtlesin ka proovida. Peko oli loogiline lüke.

Tavalist orienteerumist oled juba pikka aega teinud, mäletan, et lapsena korraldasid vahel oma sünnipäevapidudel meile maakohas seda.

Jaa-jaa, maastikumänge ja asju on tehtud. Orienteerunud olen väiksest peale. Kunagi käis isa orienteerumispäevakutel ja võttis minu ka kaasa. Kui ma panustasin rohkem suusatamisele, siis väga orienteeruma ei jõudnud.

Iga suusataja ei tule küll Kagu-Eestist, aga lõpuks jõuab sinna ikka välja? Elasid vahepeal ju ka Otepääl.

Seda küll, et ega Tallinn ole väga hea koht, kus trenni teha. Kipub jah pigem nii olema, et kasvatakse sellel spordialal välja pigem lõuna pool.

Põlvamaa aasta meessportlase valimisel jäid kolmandaks, see oli päris tore üllatus.

Ma alles siis saingi teada, kui sa ütlesid mulle. Mul polnud endal õrna aimugi, et olen kuskil esitatud kandidaadiks ja valitud kolmandaks.

Kui palju sa praegu üldse treenid?

Viis-kuus korda nädalas ikka. Talvel käin ainult suusatamas. Olen iseenda treener, plaani mulle keegi ei tee, ise mõtlen jooksvalt või natuke ette. Eks ma ikka üritan suvel palju rulli sõita ja orienteerumas käia. Aastas tuleb umbes 400 tundi, murdmaa puhul oli see 600–800.

Treenerita on ju eriti raske?

Ühtepidi küll, aga ma sõitsin murdmaad ka viimase aasta nii, et mul otseselt treenerit ei olnud. Nii keeruline oli klapitada kõigi aegu. Tundus endale lihtsam ise kõike koordineerida.

Sul oli juba vanasti väga hea distsipliin. Isegi kui olin toona külas, vedasid mind sörkima. Vähemalt saan öelda, et olen profisportlasega koos treeninud.

Just nii, juhtus seda ka. Aga sind ikka päris spordipisikuga nakatada pole suutnud?

Tundub, et olen pigem sotsiaalne sportija, üksi ei suuda.

Mulle ka tegelikult meeldib tunduvalt rohkem kellegagi koos teha. Tartus elades oli ka nii, et iga aastaga jäi järjest vähemaks neid inimesi, kellega sportida. Korra sai ju sinugagi Tartus jooksmas käidud.

Seda tean, et treenimisest sa ei loobu küll kunagi.

Ilmselt mitte, ei suuda kuidagi. Kuigi viimaste suviste talvedega on see nukker olnud. Eriti kui detsembris ei saagi eriti sõita ja jaanuaris on Pirital väike ring. Veebruari keskpaigas on juba veidi parem. Vahel on päris raske motiveerida ennast trenni minema.

Ühel hetkel pead võib-olla ennast hoopis Haanjaga siduma, sest seal on peaaegu alati lund?

Haanja on väga võimas koht, see on ulmeline. Seal on ideaalsed olud. Teine müstiline koht on Lääne-Virumaal Pariisis.

Selgitasid, et kuue esimese hulka sõitjatele kompenseeritakse kõik kulud. Jätsid igaks juhuks väikese varu viienda kohaga, jah?

(Naerab.) Jätsin väikese varu jah. Lõpus vaatasin, et osad veel tulevad, esikuuik väga reaalne ei tundunud, pigem 7.-8. Aga vaatad, et järgmine ja veel järgmine jääb selja taha ...

Kas suusaorienteerumisel on vanuselatt natuke kõrgemal?

Öeldaksegi, et suusaorienteerumises on kõrgemal vanusel eelis. Murdmaasuusatamises on võib-olla aastad 25–28 kuldaeg, aga orienteerumises on kogemus veel väärtuslikum, 30–35 on täiesti okei, siis on kaardilugemise pagas nii suur. Võivad veel vabalt need paremad ajad kaugel ees olla.

Milline on su aus hinnang endale kui sportlasele?

Kui suusaorienteerumise seisukohalt võtta, siis füüsiliselt olen võimeline headel päevadel, võib-olla ka keskpärastel päevadel, tippudega koos sõitma. Kus mul endal arenemisruumi on palju ja kus ma alla jään, on just see kaardilugemise kiirus. See on see koht, kus maksab kätte mu vähene kogemus.

 

LISALUGU

Peatreener: Mattis on sportimises andekas ja piisavalt töökas

Raul Kudre, Värska OK Peko president ja peatreener:
Mattise põhiala oli varem suusatamine ja selle kõrvalt käis ta ka juunioride MMil suusaorienteerumises. Viimased paar aastat on ta panustanud suusaorienteerumisele ja mulle kui klubi presidendile ja suusaorienteerumise koondise treenerile teeb see ainult rõõmu.

Mattis on sportimises andekas ja piisavalt töökas. Ta on iseseisev ja oskab planeerida enda tegevusi ning treeninguid. Sihikindel. Tema nõrgem pool on kaardilugemine, kuid ta oskab hoida külma pead ning teeb kindla peale enda tulemuse ära.

Kuna tal on füüsilist ja kaardilugemise potentsiaali, siis ta võiks olla selle ala maailma tipus. Praeguste tulemuste valguses on vaja mõlemas, nii kaardilugemises kui ka suusatamises, jõuda järgmisele astmele, siis on medalid ka võimalikud.

Inimesena on ta väga sõbralik ja meeldib kõigile. Mattis kontrollib ja planeerib enda tegevusi, mis on edu võti!

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 02/03/2017 09:15:13