Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kergliiklustee algab, vahepeal ei ole ja siis jälle jätkub

Olukord Põlva vallas: kergliiklustee saab vahepeal otsa, seejärel tuleb jupike maad sõidutee ääres liikuda ja varsti algab taas kergliiklustee. Foto: Maarius Suviste

Nagu Põlva külje all liigeldes on näha, pole maanteeamet kõigi maaomanikega kokkulepet saavutanud, mistõttu saab kergliiklustee vahepeal otsa ja seejärel jupike maad edasi algab taas. See omakorda tähendab, et mõnda aega tuleb liikuda otse maantee ääres.

Maanteeameti tellimusel rekonstrueeriti eelmisel aastal Põlva-Saverna maantee lõik 0,0–9,1 km, sealjuures ehitati jalgratta- ja jalgtee. Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal ütles, et tööd on lõpetatud ja töö on vastu võetud.

Ta selgitas, et paraku ei õnnestunud maanteeametil omandada kogu jalgtee ehitamiseks vajaminevat maad ja seetõttu ei olnud ehitamise ajal muud võimalust kui tuua jalgtee Tohumetsa tee vastas vahetult sõidutee äärde. Seetõttu on jalakäijatele rajatud umbes kahe meetri laiune teepeenar. Selles kitsas lõigus, kus jalgtee on toodud sõidutee peenrale, on helkurpostid paigaldatud teest eemale ehk teisele poole peenart.

Kitsale teepeenraribale ei ole võimalik paigaldada nõuetekohaselt piiret, mis kaitseks jalakäijaid ning jätaks neile võimalikult palju ruumi liiklemiseks,” sõnas Taal. „Tegeleme olukorrale lahenduse otsimisega, kuid ei oska öelda, mis ajaks lahenduse leiame. Maanteeameti jaoks on kahetsusväärne, et me ei suutnud kergliiklusteed projektikohaselt välja ehitada, ja palume vabandust võimalike ebamugavuste tekitamise pärast.”

Täpsustavatele küsimustele vastates ütles Janar Taal, et maanteeametil ei õnnestunud ühe maaomanikuga Põlva vallas kokkulepet saavutada. „Projekteerimise käigus saadetud projektlahenduse kohta vastas omanik, et ei ole tee ehitusest üldse huvitatudki ega soovi enda kinnistu serva jalgteed. Läbirääkimiste käigus pakutud hind kinnistu omanikku ei rahuldanud ning ta keeldus allkirjastamast ka kohtumise jooksul vahetatud mõtete põhjal koostatud protokolli,” rääkis ta.

Võimaliku lahenduse saavutamiseks oli omanikul soov, et maanteeameti kulul rajataks eraldi ligipääs talle kuuluvale kinnistule, mis logistilise asukoha tõttu ei omanud alust pakkumise kaalumiseks – sooviti juurdepääsu teisele riigimaanteele. Sundvõõrandamist kinnistu maaeralduse omandamiseks rakendada ei olnud võimalik, sest tee projekt oli vastuolus kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga,” selgitas Taal.

Tulevikus sinna jalgtee rajamise eeldus on tema sõnul see, et omavalitsus kehtestab uue üldplaneeringu, milles luuakse eeldus sellesse kohta jalgtee rajamiseks. Seejärel kehtestatakse projekteerimise tingimused ning koostatakse teeprojekt ja sundvõõrandatakse jalgtee jaoks vajalik maa.

Meie arvates oleks saanud maanteeamet maa sundvõõrandada, sest kergliiklustee on kajastatud ka kehtivas üldplaneeringus. Üldplaneeringu joonisel on kajastatud perspektiivne kergliiklustee suund,” ütles Põlva valla ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Tiivi Parts.

Ta lisas, et suurem osa kergliiklustee lõigust on ohutu ja kui omanikuga ei ole võimalik kokkuleppele saada, siis ei saa ka vallavalitsus midagi teha. „Loodame siiski tee ohutuks muutmisele. Kuna vallavalitsus on ka ise omanikuga läbirääkimisi pidanud ja need ei ole tulemusi andnud, siis ongi ainus võimalus sundvõõrandamine,” märkis Parts. Sundvõõrandamine võtab aega umbkaudu aasta.

Põlva-Saverna tee asjus peeti läbirääkimisi maade omandamiseks kergliiklustee tarvis 13 kinnistuomanikuga. Maanteeamet pöördus ses küsimuses ka Põlva vallavalitsuse poole. Jalg- ja jalgrattatee kinnistute asjus on vald maanteeametil aidanud läbirääkimisi pidada alates eelmise aasta algusest. Mitmel puhul aitas kokkuleppele jõuda kohalik külavanem.

Vallavalitsusele ei olnud tekkinud olukord midagi uut ega enneolematut. Vastava teemaga on vald kokku puutunud juba varem: seoses Põlva-Himmaste kergliiklusteega, mis läbib enam kui paarikümmet kinnistut.

Maanteeamet ostab kinnistuomanikelt teerajatisteks vajaliku maa vastavalt kehtivale korrale. Kinnistu ruutmeetri hüvitusväärtuse leidmiseks tellitakse eksperdihinnang ja kui esineb kaasnevaid kahjusid, siis hinnatakse needki ning hüvitatakse eraldi. Kinnistuomanikele tasutakse vastavalt äralõigatava maatüki pindalale, mis korrutatakse ruutmeetri hinnaga.

Põlva-Saverna põhitee remondi käigus vahetati välja teetruubid, parandati muldkeha ja pikiprofiili, paigaldati üks kiht asfalti. Tööd läksid maksma üle kolme miljoni euro.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 30/03/2017 09:13:20

Lisa kommentaar