Sebega samasse kontserni kuuluv OÜ Eesti Bussiga saab Võrust sõita linnadevahelistel liinidel, mitte aga enam maakonnaliinidel. Foto: Maarius Suviste

2015. aastal alanud kohtuprotsess Sebe ja Võru maavalitsuse vahel maakonnaliinide vedaja küsimuses on peale Tartu haldus- ja ringkonnakohtu vahet käimist viimaks lõpule jõudnud. Tartu halduskohus jättis hiljutise otsusega rahuldamata ASi Sebe kaebuse Võru maavanema eelmise aasta 31. märtsi korralduse ja sama aasta liiniveo avaliku teenindamise otselepingu tühistamiseks.

Sebe teenindas Võru maakonna avalikku bussiliinivedu 2009–2015. Maavalitsus oli sunnitud lepingu kehtivust ühistranspordi seaduse alusel pikendama 30. novembri kokkuleppega kuni 31. märtsini 2016, kuna Sebega samasse kontserni kuuluv OÜ Eesti Buss vaidlustas 2015. aastal toimunud riigihanke tulemused, see on selliste hangete puhul tavapärane praktika.

Vaidlustatud korraldusega kinnitas Võru maavanem Andres Kõiv hinnapakkumuste uue võrdlemise tulemused ja otsustas sõlmida 2015. aasta oktoobris korraldatud ja algselt juba 26. novembri 2015 korraldusega lõpetatud konkursi tulemusel ühistranspordi seaduse alusel uue otselepingu Hansa Bussiliinidega.

Sebe jäi 1. aprillist 2016 seisu, kus firmal ei olnud enam võimalik osutada reisijateveo teenust Võru maakonna bussiliinidel ega saada selle eest toetust. Pooled vaidlesid, kas vaidlustatud korraldusega kinnitatud hinnapakkumused ja Hansa Bussiliinidega eelmise aasta 31. märtsil sõlmitud otseleping on seaduslikud.

Otseleping on nimelt erandlik. Otseleping sõlmitakse ühistranspordi seaduse järgi ilma hankemenetluseta riigihangete seaduse tähenduses. Sellega on riik otselepingu sõlmimise regulatsiooniga kehtestanud erandi riigihangete korraldamise kohustusest.

Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane, ei riku kaebaja õigusi, on antud andmise ajal kehtinud õiguse alusel ning on kooskõlas kaalutlusõiguse ja ühistranspordi seadusega. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et tulenevalt õigusnormidest esinesid kõnealusel juhul erakorralised asjaolud ja otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, mis õigustasid korralduse andmist ning maavalitsusel oli õigus sõlmida erakorralise meetmena otseleping Hansa Bussiliinidega.

„Võru bussivedaja leidmise riigihange oli läbi viidud eeskujulikult. Nagu kõik suuremad hanked, vaidlustati ka see. Meie jaoks tegi selle hankevaidluse erakordseks taktika, millega kaebaja üritas kohut mõjutada. Ühel hetkel ei maksnud avalikus inforuumis faktid enam midagi, sest eeter oli täis leebelt väljendudes täielikku jama,” ütles maavanem Andres Kõiv LõunaLehele juhtunu kokkuvõtteks.

Kõiv viitab nimelt sellele, et Sebe hakkas meedia vahendusel kommenteerima käimasolevat kohtuasja oma vaatevinklist, millele maavanem ka vastuargumentidega reageeris. Juriidiline küsimus muutus seeläbi ka avaliku arvamuse omaks.

Hinnakalkulatsioonid

Kohtumaterjalide järgi ebaõnnestus maavalitsusel Sebega lepingu pikendamine enamaks kui kolm kuud, kuna Sebe ei esitanud hinnapakkumust nõutud üheksaks kuuks, ja arvestades tema kahes osas pakutud hinnatingimusi, oleks see osutunud maavalitsuse väitel majanduslikult ebasoodsaks.

Kuna Sebe osutas teenust tähtaegse lepingu alusel 31. märtsini 2016, siis esines kohtu hinnangul otsene oht, et 1. aprillist lakkab Võru maakonnas bussiliiklus toimimast, kui pädev asutus ei võta vastu erakorralisi meetmeid. Teisisõnu, maavalitsusel oli õigus ja pädevus sõlmida otseleping kolmanda isikuga riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid järgimata.

Vaatamata sellele, et maavalitsus sõlmis 26. augustil 2015 Hansa Bussiliinidega avaliku teenuse lepingu ning otselepinguga määratletud veoteenuse maht ületab 200 000 kilomeetrit aastas, ei olnud välistatud otselepingu sõlmimine ühistranspordi seaduse tingimustele vastavalt.

Kohus ei nõustunud Sebe väitega, et otseleping on majanduslikult ebasoodne. Sebe pakkus liinikilomeetri hinnaks 1,328 eurot, Hansa Bussiliinid 1,346 eurot, seega oli kaebaja pakkumus odavam kui Hansa Bussiliinide oma, erinedes siiski vaid 1,3% võrra.

Mida kohus veel ütles?

Kõnealusel juhul tuli maavalitsusel majanduslikult soodsama valiku kaalumisel lisaks võimalike alternatiivide korral kohalduvale liinikilomeetri hinnale arvesse võtta ka potentsiaalset kahjuhüvitamise nõuet maavalitsuse vastu juhul, kui Hansa Bussiliinidel ei ole võimalik alustada avalikku liinivedu 1. aprillist 2016 ning liiniveoks soetatud busside kasutuselevõtmine ei osutu kuni gaasitankla valmimiseni Võru linnas võimalikuks.

Kahjunõue ulatunuks üle kahe miljoni euro. Nimelt lükkus gaasitankla valmimine pidevalt edasi, hoolimata varasemast heade kavatsuste kokkuleppest, mis küll ei olnud tanklat rajada soovinud ettevõtetele siduv. Tankla sai töökorda alles selle aasta jaanuaris.

Hinna arvestamisel oli maavalitsusel võimalik lisakriteeriume hinnata, sest riigihangete seadus esitab n-ö avatud loetelu majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamiseks. Nendeks tingimusteks võivad eelkõige olla teenuse kvaliteet, hind, tehniline väärtus, keskkonda mõjutavad omadused, tasuvus, teenust osutavate isikute oskused või kogemus vms.

Kohus on veendunud, et nende asjaolude tõttu oleks Sebe pakkumise aktsepteerimisega kaasnenud maavalitsusele lisakulu umbes kaks miljonit eurot, mis omakorda oleks märkimisväärselt suurendanud osutatava teenuse maksumust maavalitsuse jaoks ja olnuks käsitatav ühistranspordi seaduse nõuete rikkumisena.

Kohus pidas oluliseks, et maavalitsus arvestas teenuse majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamisel ka teenuse osutamise kvaliteeti ning vähendas nii potentsiaalset kahju hüvitamise nõuet kui ka tagas keskkonnasäästliku lahenduse, sest Hansa Bussiliinid olid valmis osutama teenust nelja diiselbussiga.

Kohtule ei ole Sebe esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid või millest võiks järeldada Sebe valmisolekut osutada teenust sama kvaliteediga kui Hansa Bussiliinid. Kohtu arvates on alusetu ja paljasõnaline ka Sebe väide, et maavalitsus otsustas juba enne hinnapakkumise võrdlemist tunnistada kaebaja pakkumus majanduslikult ebasoodsaks.

Aja- ja rahakulu

Kohtuotsus jõustus märtsi keskel, sest veebruaris saabunud otsust Sebe enam ei vaidlustanud. Hansa Bussiliinide kui kohtuasja kolmanda isiku kasuks mõisteti Sebelt menetluskulud summas 6275,56 eurot.

Maavalitsuse menetluskulud olid 7439,4 eurot, mille väljamõistmist Sebelt ka maavalitsus taotles, kuid kohus ei rahuldanud seda, sest leiti, et transpordiküsimusega kaasnenud kohtuasi jääb maavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidesse.

„Halduskohtumenetluses on tõepoolest levinud praktika, et üldjuhul kaebajalt riigi õigusabikulusid välja ei mõisteta. Kuna meie pikaaegne jurist lahkus eelmisel aastal pensionile ning uue juristi leidmine korraga ei õnnestunud, siis kaasasime lepingulise esindaja,” selgitas Kõiv kulusid.

Maavanem on veendunud, et praegune ühistranspordilahendus on hea. „Peamine on see, et Võrus sõidavad praegu väga mugavad ja keskkonnasäästlikud bussid, millega ühistranspordi kasutajad on väga rahul. Hoolimata sellest, millist infot külvas Sebe kogu vaidluse jooksul, on lahendus maksumaksjale ka soodne,“ kinnitas Andres Kõiv.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 30/03/2017 09:18:09