Otepää Linnamäel tehtud raie on kaasa toonud probleemide virvarri, mis nüüdseks on jõudnud otsaga kohtusse. Fotod: Maarius Suviste

Linnamäel hiljuti tehtud raie on kaasa toonud probleemide virvarri, mis nüüdseks on jõudnud otsaga kohtusse, sest vald pole maksnud veel sentigi firmale, kes mullu hanke võitnuna tegi mäel sanitaarraiet. Kahtlustatakse, et loo niidid viivad tuntud kohaliku ärimeheni.

 

Eelmisel sügisel korraldas Otepää vallavalitsus lihthanke sanitaarraie tegemiseks Linnamäel. Hanke võitis ainus osaleja, kohalik firma Ökopesa. Selle juhi Triin Peipsi sõnul ei tahtnud keegi teine niivõrd väikse kasumlikkusega tööd vastu võtta, seda enam, et Linnamägi asub kõikvõimalike piirangute vööndis ja on kohati 35-kraadise kalde all, mis tähendab, et töö on keeruline.

Kuigi nii kohapeal käinud valla esindaja, metsandusspetsialist kui ka muinsuskaitseameti esindaja olid tehtud töödega rahul, pole Ökopesa siiani kätte saanud juba eelmisel sügisel lõpetatud töö eest tasu. Seetõttu esitas Ökopesa juriidiline esindaja Law Office Mets ja Co veebruaris kohtusse hagiavalduse.

Mets ja Co jurist Reimo Mets ütles, et hea tava kohaselt ei saa ta kohtumenetlust kommenteerida. Küll aga oli ta nõus avalikustama hagiavalduse nõuded, mille hulka kuulub muu hulgas soov, et Otepää vallavalitsus maksaks Ökopesale välja põhivõlgnevuse summa 14 859,60 eurot, samuti kahjuhüvitise 240 eurot, viivise hagi esitamiseni 490,36 eurot ning alates hagi esitamise kuupäevast viivise 0,15%.

Kännud liiga kõrged?

Otepää vallavanem Kalev Laul ütles, et maksmata on põhjusel, et tööd on Linnamäel lõpetamata. Ökopesale heidab ta ette, et kännud on kõrgemad kui 10 cm, kuigi hanke tingimustes on ette nähtud, et kännud peavad olema saetud maapinnaga paralleelselt ega tohi olla kõrgemad kui 10 cm.

Lauli sõnul anti Ökopesale kaks nädalat aega, et kände lühemaks saagida, kuid seda ei tehtud. Teise puudusena tõi ta välja, et raiejäätmed on osaliselt koristamata.

Triin Peips ütles, et kännud on sirged, mitte kaldu paralleelselt mäekaldega, sest niimoodi puid raiutakse. Kui mägi on suure kaldega, siis ühest servast on kännu kõrgus 1 cm ja mäekallakust allpool võib see tõesti olla kõrgem.

Teda aga paneb imestama, et kändude kõrguse teema tõusetus alles pärast seda, kui pidi maksma hakkama. Varem käidi korduvalt kohapeal ja kändudest polnud juttugi.

Kalev Laul sõnas aga, et ta juhtis ise kohe tööde alguses tähelepanu asjaolule, et kännud ei ole lõigatud vastavalt hankes toodud nõuetele.

„Siis Triin Peips selgitas, et puid ei ole võimalik nii langetada, et kännud kohe kaldpinnalised jääksid,” ütles Laul. „Sellest tulenevalt tekkis arvamine, et kännud lõigatakse kaldu pärast langetustöid ja rohkem sellele tööde teostamise ajal tõesti tähelepanu ei juhitud.”

Ühtlasi lisasid nii Peips kui ka Reimo Mets, et Lauli väide, justkui oleks raiejäägid koristamata, ei vasta tõele, kuna viimased jäätmed purustati hakkpuiduks 22. veebruaril.

„Tegemist ei ole koduaia või kõrghaljastuse objektiga, kust iga käbi või kuuseokas tuleks metsa alt üles korjata,” nentis Mets.

Ka käib vaidlus ikka veel selle üle, kui palju tuleb töö eest tasuda. Vallavanem Kalev Laul ütles, et nemad pidid tasuma virnastatud ümarmaterjali koguse alusel 32 eurot tihumeetri kohta ning palkmaterjali sai ettevõte omale, on selle juba maha müünud ja seega ka mingi raha juba kätte saanud ning summa võib ulatuda viiekohalise arvuni.

„Ettevõte nägi head võimalust küsida rohkem raha ja virnastas ka raiejäätmed, mille eest nõuab nüüd sama tasu nagu palkmaterjali eest,” sõnas Laul.

Reimo Mets aga ütles selle peale, et asjaolu, et ümarpalk on maha müüdud, ei ole Otepää vallale õigustuseks jätta tööraha maksmata. „Selline väide näitab ja peegeldab ehedalt vallavanema arusaamisi, et OÜ Ökopesa peaks justkui tööd tasuta tegema,” kommenteeris ta.

„Me ei taha sentigi juurde selle eest, mida me teinud ei ole,” on Triin Peips ärritatud, sest on jäetud mulje, justkui sooviks tema firma vallalt raha välja pressida tegemata tööde eest.

Peipsi sõnul pakkus Otepää vald juba eelmise aastanumbri sees talle tehtud tööde eest Linnamäel 6000 eurot ja teatas, et selle kättesaamiseks tuleks veel maha saagida 30–40 kuuske ja lehtpuud. Seda aga Peips tegema ei hakanud. Peipsi sõnul heitis vald aga talle omakorda kohtus ette, et ta on Linnamäelt liiga palju puid lõiganud.

Kalev Laul ei tea enda sõnul sellest midagi, et vallavalitsus oleks soovinud veel mõnekümne puu raiumist, kuigi seda oleks teha saanud, sest Linnamäelt oli lubatud raiuda tõepoolest maksimaalselt 260 tihumeetrit. Küll aga soovis kõikide mäge varjavate kuuskede maharaiumist volikogu liige Jaanus Raidal.

Laul möönis, et valla esimene pakkumine tööde eest tasumiseks oli tõesti suurusjärgus 6000 eurot ehk 32 eurot iga mahasaetud tihumeetri eest, kokku tuli 203 tihumeetrit.

„Olime isegi nõus loobuma, et nad kännud ümber saeksid,” sõnas Laul.

Sellise summaga aga Ökopesa, kes oli esitanud peaaegu 10 000 euro võrra suurema arve, nõus ei olnud. Järgmisena pakkus vald Lauli sõnul, et makstakse välja maksimaalne hankelepingujärgne võimalik summa, mis on umbes 10 000 eurot. Ainuke argument valla poolt selle pakkumise tegemiseks oli vältida kohtuskäimisega kaasnevaid kulusid.

Lauli sõnul otsitakse nüüd aga uut firmat, kes teeks tööd Linnamäel lõpuni. Sõltuvalt sellest, kui palju tuleb uuele firmale maksta, arvutatakse tema sõnul välja see vahe, mida on vald nõus Ökopesale maksma. Samas nentis Laul, et juba tehtud tööd Linnamäel on Ökopesa hästi teinud, sest pinnast pole lõhutud.

Kust ilmus puudele punane märgistus?

Nii Triin Peips kui mitmed teised on aga märganud, et Linnamäel on praegu osa puid märgistatud punase värviga, Peips nimetab neid punasteks plörakateks. Miks need on tehtud ja kes seda tegi, Peips ei tea. Ka Kalev Laul ütles, et tema ei tea puude märgistamisest punase värviga midagi ja vald seda tellinud ei ole.

Kui pikaks kohtuprotsess venida võib, seda ei osanud Reimo Mets prognoosida. Ilmne on tema sõnul see, et kehtiva õiguskorra kohaselt ei päde kohtupraktikas käitumismeetod, et vallavalitsus töid vastu ei võta ja sellest tulenevalt ka tasu ei maksa.

Laul kommenteeris kohtuprotsessi: „Hagi esitaja võiks mõista, et valla eelarvest alusetult raha nõudes võtab ta seda teiste vallaelanike arvelt. Aus oleks hagi tagasi võtta.” Senimaani aga vaidleb vald kohtus vastu.

Siiski on mõned vallavolikogu liikmed ühel oma istungil leidnud, et Ökopesale tuleb tööde eest ära maksta. Ent kuna tegu polnud volikogu ametliku otsusega, siis sellele midagi ei järgnenud.

Peipsi häirib väga, et vald kulutab suure summa kohtuskäimisele, selle asemel et sama raha eest ehitada näiteks lastele mänguväljak.

Poliitik ja ärimees käisid kamandamas

Peips lisas, et tööde tegemise ajal häiris teda, et pidevalt käis Otepää vallavolikogu aseesimees Jaanus Raidal koos tuntud kohaliku ärimehega kohapeal targutamas, kust mida tuleb maha võtta.

„Ajasin neid korduvalt mäe pealt minema,” ei varja Peips. „Mulle jäi selge mulje, et Linnamägi peab saama paljaks ja puhtaks.”

Peips näebki, et tegelikult soovivad teatud vallavolikoguga seotud isikud, et Linnamäel tehtaks lageraie ja siis võib-olla antakse see ala pikaks ajaks kohalikule ärimehele rendile.

„Tegemist on lihtlabase korruptsiooniga enne valdade ühinemist,” leiab Peips. „Nahaalsuse tase on meil nii kõrge. Kui tahate lageraiet, ärge tellige sanitaarraiet ja laske selle varjus lageraiet teha. Ma ei lasknud ennast lolliks teha. Saatsin suured härrad kuradile.”

Reimo Metsa sõnul on oluline aru saada, et hanke väljakuulutamisel sanitarraie tegemiseks esitas vallavalitsus teadlikult valeandmeid.

„Paljastasime tegeliku plaani kogu Linnamägi puhtaks raiuda,” sõnas Mets.

Et Raidalil on eriline huvi Linnamäe vastu, tõestas ka eelmise reede uudisklipp ERRis, kus Raidal avaldas, et Linnamäele võiks uuesti üles ehitada piiskopilossi. Uudises öeldakse lausa, et Otepää vald tellis Linnamäe metsa maharaiumise ning on uute raietööde ootel. Samuti väidetakse, et vald plaanib muuta maa sihtotstarvet, praegu on tegu metsamaaga.

Kalev Laul kinnitas ka LõunaLehele, et on soov muuta sihtotstarvet. Just selles faktis aga Triin Peips ja tema kompanjonid kavalust ja kellegi varjatud huve näevadki. Peips arvab, et mõned inimesed ilmselt haistavad võimalust kirjutada ajaloolise mäe kohta n-ö europrojekte, millega saaks korralikult raha ka enese tasku pista.

Lauli sõnul on aga maa sihtotstarbe muutmine seotud praegu kehtiva kohustusega mägi uuesti metsastada.

„Sihtotstarbe muutmine käib detailplaneeringu kaudu ning sellele peavad andma heakskiidu nii keskkonnaamet kui ka muinsuskaitseamet ja avalikustamise faasis saab arvamust avaldada iga soovija,” sõnas Laul. „Ei ole nii, et keegi kusagil teeb midagi salaja.”

„Kui tagantjärele tehakse etteheiteid, et tööd on ebakvaliteetsed, siis ausalt öeldes jääb see arusaamatuks,” lisas Reimo Mets. „Sest tellija oli algusest peale tööde tegemise juures ja mitte ühtegi etteheidet ei tehtud, mida kinnitab ka 6. detsembri ekspertiis metsandusspetsialist Jüri Järviselt, see on valla enda tellitud.”

„Minupoolne eksperdihinnang senise töö tehnilise kvaliteedile on suurepärane,” kirjutas Järvis eksperdiarvamuses. „Sarnast arvamust avaldasid ka teised kohal viibinud. Linnamäe Otepää-poolne külg on täielikult puhastatud raiejäätmetest. Säilitatavate puude kahjustusi on raie käigus tekkinud minimaalselt.”

Teiste kohalviibinutena nimetab Järvis vallavalitsuse, vallavolikogu ja Ökopesa esindajaid.

„Eksperdi ülesanne oli aidata meil mõista, kui suures ulatuses on raiet tehtud, sest Ökopesa esindaja ei suutnud ütelda, kas metsateatises toodud raiemaht on saavutatud või mitte,” kommenteeris vallavanem Laul. „Eksperdilt ei tellitud arvamust tööde töövõtulepingule vastavuse hindamiseks.”

Muinsuskaitse on rahul

Kuna Linnamäel toimetamiseks peab olema ka muinsuskaitse luba, siis käis Ökopesa tööd üle vaatamas muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris.

„Tööd olid tehtud korrektselt,” sõnas Paris. „Me olime rahul kõigega. Ma ei saagi aru, milles praegu probleem on.”

Parise sõnul võivad küll olla puud Linnamäel punase värviga märgistatud, kuid ametilt ei ole taotletud luba järgmisteks raieteks.

Paris lisas, et arheoloogid sooviksid tegelikult, et Linnamägi oleks puudest puhas, sest kaitse all on seal mägi ise, mitte mets. Kuid puid saab maha võtta vaid etapiti, et kuskilt vajuma ei hakkaks. Raietöid tohib seal teha ainult kas külmaga või kuivaga ning saagida võib üksnes käsitsi.

„Oleme üle vaadanud, kuhu puud võiks jääda,” lisas Paris. Ta ütles, et selle kohta on Tartu firma Arter Terrae koostanud ka Linnamäe raiete tegevuskava.

 

LISALUGU

Otepää Linnamägi

Otepää Linnamäe kõrgemas osas paiknes vanasti linnus. Püsiasustusega linnus rajati sinna 7.–8. sajandil ning kindlustisi tugevdati märkimisväärselt 11. sajandil.

Eesti ajaloos mängib Linnamägi väga suurt rolli. Tänavu veebruaris möödus 800 aastat ligi kolm nädalat kestnud Otepää lahingust, milles osales 25 000 vene, saksa, eesti, läti ja liivi sõdalast. Tegu oli sakslaste suurima lüüasaamisega muistses vabadusvõitluses. Lahing oli ainukordne, selle mõju erakordselt laialdane ja oluline.

Praegu on Linnamäel alles üksnes varemed ehk kivimüürid piiskop Hermani rajatud kivilinnusest, mis on suuremalt jaolt kaetud katusega. Just sellelt mäelt on leitud teadaolevalt maailma vanim tulirelv.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 30/03/2017 09:55:44