Ühistu loonud ettevõtjad-seakasvatajad Tartu turu kingitusega. Fotod: Maidu Jaason

Eile avati Vastse-Kuustes pidulikult ühistu Eesti Lihatööstus kompleks. Kutsutud külalistele tehti ekskursioone tootmisalal ja tutvustati uue kaubamärgi all turule jõudvaid tooteid. Ühistu tegevjuht Mart Luik rääkis LõunaLehele ühistu arendamisest, turulähenemistest ja rollist tööandjana.

Eile oli Põlvamaal visiidil ka president Kersti Kaljulaid, aga kompleksi avamine tema ajakavasse ei mahtunud. „Neil oli päev juba planeeritud, Mikitamäe koolilastega kohtumist ei saanud ära võtta, see oleks südametu käik olnud. Meid pandi järgmiseks visiidiks kirja. Muidugi oleks tore, kui president leidnuks aega meie jaoks,” selgitas Luik.

Ühistu Eesti Lihatööstus, mis ühendab kaheksat sealihakasvatajat kuuest maakonnast, ostis Vastse-Kuuste lihatööstuse Atrialt ära eelmisel kevadel. Vastse-Kuuste kaubamärk jäi Atriale ja selle toodete tootmine viidi Valka, Vastse-Kuustes asuti aga välja töötama ühistu uut kaubamärki ja kohandama tootmist. Nüüd on välja töötatud esialgne kaubavalik, tootmine paigas ja lisaks tootmiskompleksi juures asuvale lihapoele valmistutakse poode avama ka Tartus ja Tallinnas.

Tootmispoolel annab ühistu praegu tööd 20 inimesele, suur osa neist on Atria poolt koondatud kogenud valdkonnainimesed. „Kindlasti see 20 kasvab edasi. Eks me võtame praegu hästi rahalugevalt, kuidas praegu vajadus on. Piirkonnas püüame pakkuda esmajärjekorras tööd valla ja piirkonna inimestele, kes on lihatööstusest ka koondatud. Mingil hetkel võtsin töötukassa hingekirja koondatutest ja seal oli 16 inimest, hakkasime ka kohe tööle, kas leiame nendele inimestele sarnast rakendust,” täpsustas Mart Luik. Koos uute poodidega võib ühistu töökohtade arv jõuda sel aastal poolesajani.

Kuigi täpset summat ei saa Luik avaldada, ei müünud Atria lihatööstust odavalt ära. Paari aasta pärast loodetakse siiski hakata ka kasumit teenima, aga detailselt pikka äriplaani pole tehtud, sest muutuvaid tegureid on käivitusfaasis liiga palju.

Poolsada toodet

Ühistuline lähenemine lihatööstusele on Luige sõnul tulevikumudel. Kuna sealiha hind kõigub päris palju – seda mõjutas seakatk, Vene turu äralangemine –, on see nii sealiha tootjatele kui ka töötlejatele kord tasuv ja siis jällegi kriitiline. „Kui kaks otsa kokku ühendada, saad äri teha iga ilmaga,” nentis ta.

Investeeringute osas kergendas seisu aga juba olemasolev hea masinapark. „Tootmise poole peal on mõned tehnoloogilised arendused tehtud, aga laias pildis osteti Atrialt toimiv ja päris hea masinapargiga tehas. Väga suuri tehnoloogilisi investeeringuid meil tootmises ei olnud vaja teha. Seal tuleb see võimsus nüüd ära kasutada,” selgitas Luik.

Oma tapamaja praegu ei arendata. Kuigi kinnistul oleks selleks ruumi, on see praeguseks liiga suur investeering, samuti on seda teenust Luige sõnul Eestis päris palju. Kui Atria tootis Vastse-Kuuste lihatööstuses kitsast sortimenti, aga suurtes mahtudes, siis Eesti Lihatööstuselt tuleb laiemas valikus tooteid, milleks tuli seadmeid kohandada ja ümber paigutada. „Esialgu tegeleme sellega, et olemasolev kinnistu ja tootmiskompleks optimaalselt tegevusega sisustada,” ütles Luik.

Ühistul on praegu tooteid 50 ringis. Kas sellega üritatakse suurte tootjatega igal rindel konkureerida? „See on natuke petlik arv. Suitsuvorst viilutatult pakendis ja batoonina on kaks eri asja, aga see on üks ja sama vorst. Väga suurtel tootjatel on sadu erinevaid. Atria, Rakvere või Saaremaaga võrreldes hoiame sortimendi optimaalse,” täpsustas Luik.

Tootevalik ei ole aga sugugi lõplik. „Me katsetame kogu aeg, praegu näiteks viineritega. Kui leiame väga hea lihaviineri lahenduse, siis võtame selle valikusse. Salaamidega natuke nikerdame, tootearendus käib kogu aeg edasi. Kuu aja pärast tuleb hakata juba talvetooteid välja mõtlema. Üritame pigem teha vähem, aga tagada kvaliteeti. Küsimusi tuleb, et kas seda või teist teete, aga igale tarbijale eraldi ei jõua tooteid välja mõelda,” tõdes ta.

Kuldne siga mustal taustal

Kompleksi juures asuv lihapood on jäänud populaarseks ka uue omaniku ajal, sealsed taskukohased hinnad püsivad Luige sõnul ka edaspidi.

„Oma lihapoes hoiame hindu, need on head võrreldes tavapoodide omadega, aga need ei ole alla omahinna ja need hinnad jäävad. Oma poest saad hästi operatiivselt faktilist tagasisidet kõigi oma toodete kohta, seda sa kettidest ei saa. Tootearenduse mõttes on see ülioluline info, mida raha eest ei osta,” ütles ta poe kohta.

Lisaks sada protsenti eestimaisele lihale plaanib ühistu rõhutada ka piirkondlikku tootmist. „Ka piirkonna mõttes saab eraldi pakkuda: Põlvamaa, Viljandimaa või Lääne-Virumaa liha. Me tahame rõhutada seda. Eestimaisusest üksi on vähe. See on kodumaine liha, aga lisaks veel tahame rõhutada, et meil on Virust Võruni, see on ühistu olemus. Regionaalne erinevus võib olla ka kliendist lähtuv, Tallinnas elaval Põlvamaa inimesel võib tekkida väike kodukandinostalgia,” arvas tegevjuht.

Seda tendentsi arvestab ühistu lisaks oma poodidele ka jaekettidega lepinguid sõlmides.

„Poodide puhul see toimub nagunii. Kagu-Eestis on piirkondlikku patriotismi päris palju, see on väga oluline. Seda tuleb kindlasti toetada. Me oleme sõlminud lepingud Coopi, Selverite ja Prismadega üle riigi, aga just Coopi puhul on kohalikud tarbijaühistud väga aktiivsed, võtavad ise tooteid juurde, suurendavad kohaliku tootja osakaalu veelgi rohkem. Loomulikult on kohalikud tublid ettevõtmised ka, nagu Jaagumäe,” rääkis ta.

Üheteistkümne lahenduse vahel valis ühistu logoks kuldse sea mustal taustal. „Võib-olla natuke inditseerib logos premium’i, aga tooted on taskukohased,” kinnitas Luik.

Turupoed Tartus ja Tallinnas

Nii Tartu turg kui Balti jaama turg avavad sel aastal renoveeritud hoone, mõlemas seab ühistu oma poe sisse.

„Nüüd kukub nii välja, et Tartu turul saame isegi varem leti paika. Lähme enne remonti ka müüma. Katsetame praegu ära. Juulist läheb turuhoone remonti, oktoobris tuleb välja. Renoveeritud peamajas oleme kindlasti olemas. Balti jaama turu avamine on 19. mail, see on meile väga suur sündmus, me oleme strateegiline partner neile. Sellest saab meie Tallinna esinduskoht. 15–20 inimest tuleb sinna tööle, müügipinda on päris palju,” selgitas Luik.

Praegu otsitakse mõlemasse poodi töötajaid üsna hea palga eest, mis on Luige sõnul heade müügiinimeste leidmiseks teadlikult seatud. Esinduspoed plaanitakse ka kliendile visuaalselt ligitõmbavaks. „Selle jaoks, kes enne mitte väga puhaste kastide vahelt midagi turul ostis, esteetilist konflikti ei ole, ta võib osta ka puhtast ruumist, stiilse presentatsiooni moel. See on hindadega reguleeritav, turul tahab inimene soodsat, värsket, otse tootjalt,” selgitas Mart Luik põhimõtteid.

 

LISALUGU

Tegevjuht jaotab elu Tallinna, Tartu ja Kagu-Eesti vahel

Mart Luik kandideeris hiljuti ka ERRi juhiks, kuid valituks osutus Erik Roose. Kas Luik tulevikus mingil kujul ERRi juhtimises kaasa lööma hakkab, ta praegu ei tea. „Sellist pakkumist ta ei ole mulle teinud. Väga võimalik, et ta seda ka ei tee. Võib-olla on ta alles poole peal oma inimestega läbirääkimisel. Eks me saame varsti kuulda. Mina sellega praegu ei arvesta,” väitis Luik.

Töö- ja eraelu jaotab Luik Tallinna, Tartu ja Kagu-Eesti vahel. „Resideerin Tartus, pere on küll Tallinnas, lapsed käivad kõik seal koolis, ei ole mul südant neid ära kolida. Tegelikult on Tallinnas päris palju toimetamist. Kõik jaeketi läbirääkimised käivad Tallinnas,” lisas ta.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 06/04/2017 06:44:43