Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Tunne Kelam: Eesti luksus on puhas loodus, puhas õhk ja tõeline mets

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam europarlamendi saalis. Eurosaadik on ta alates 2004. aastast. Foto: Urmas Paidre

Hiljuti Võrus käinud Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam (80) leidis pärast regulatsioonidest, bürokraatiast ja piirangutest kõnelenud foorumit „Kui kõver on banaan?” natuke mahti vastata ka LõunaLehe küsimustele.

Tunne Kelam, kuidas Kagu-Eesti kaugemalt vaadates paistab, tundub?

Kaugelt tundub parem.

Aga ma olen asjadega kursis. Olen lapsepõlves pärast sõda Võrumaal suvesid veetnud, mu vanematel oli siin palju tuttavaid.

Just lapsepõlves olen Võrumaal palju olnud, aga eks nüüd aeg-ajalt ka. Viimati käisin Võrus aasta tagasi.

Kuidas Euroopast vaadates paistab – mis on Eestis luksus?

Eesti luksus on puhas loodus, puhas õhk, mets. Minu hinnangul saab iga Eesti elanik 30 minutiga minna tõelisesse metsa, mitte kunstmetsa, ja hingata tõelist puhast õhku.

Ja muidugi meie looduse mitmekesisus nii väikese territooriumi peal.

Mida üks väike Eesti suudab Euroopas ära teha?

Euroopa Liit – see on optimaalsed tingimused, et väikestel oleks võimalus tegutsemiseks ja oleks eluõigust. Tegelik elu on loomulikult nii, et on suured ja väikesed. Aga meil pole ajaloos nii häid tingimusi olnud, et oma huve kaitsta. Tegelikult.

Ja nüüd on küsimus selles, et ... Eks rumal inimene oskab head olukorda maha mängida ja tark oskab ka halvast midagi head võtta. See on ikkagi väga palju meie teha.

Meie rahvuslik ülesanne on praegu oma kultuurilist ja rahvuslikku järjepidevust säilitada. See ei toimu mitte automaatselt ega iseeneslikult – midagi pole iseendast meil tagatud –, vaid see oleneb meie huvist ja tähelepanust.

Arvan, et see on üks meie peamisi rahvuslikke ülesandeid, kus meil ei tohiks erakondade vahel olla erimeelsusi. Eesti kultuuri, Eesti traditsioonilise tootmise, Eesti maaelu säilitamine ja eritingimuste loomine selleks. Sest kui me väikeses riigis ei suuda neid eritingimusi luua, siis lihtsalt suured rahvusvahelised kompaniid käivad meist üle, löövad meie väiketootjad oma hindadega nurka, ja niimoodi see läheb.

Eesti nišš oleks just väiketootmine.

Just nimelt, väikeettevõtlus, ja ma arvan, et eriti meie loomulike ja looduslike kvaliteetide ära kasutamine, mis Euroopas on ju haruldus.

Võtame või prantsuse tüüpi juustu tootmine, mida Prantsusmaal tehakse ainult 60 talus. Eestis on praegu olemas need tehnoloogilised tingimused teha seda odavamalt ja kiiremini, kui prantslased teevad. Miks me seda ei kasuta?

Aga üks põhilisi probleeme on siin just see, mida foorumil räägiti. On ju idee, et kogu Eesti põllumajandus võiks lülituda mahetootmisele, et Eesti kaubamärk oleks mahetootmine – et see oleks kogu maailmas teada. Aga igal juhul praegu tuleks esmalt saavutada seda, et meie suureettevõtted oleksid huvitatud meie väikeettevõtete mahetoodangu kokkuostmisest ja selle turustamisest ka välismaal öko ja GMO-vaba märkide all. Neid tuleks motiveerida ja survestada, iseenesest ei juhtu midagi.

Mida üks väike Eesti üldse otsustab Euroopa Liidus, europarlamendis?

Ega meil ole vaja rohkem otsustada kui teistel. Kõigi lepingutega või põhireeglitega on ju meie huvid tagatud. Võitlus käib enamasti selle üle, kas keegi tahab oma huvisid arendada teiste arvelt või saada teistest rohkem. Ka meie võiksime teatud asju endale rohkem taotleda.

Kas reeglid on inimeste jaoks või inimesed reeglite jaoks?

Kõik hakkab inimestest peale. Kõik muutused hakkavad inimeste enda hoiakutest.

Küsimus on pigem see, et mitte kui sirge või kõver on banaan, vaid kui kõver või sirge on inimene. Sest ametnik võib olla inimlik, võib olla paindlik, võib arvestada, võib olla hea nõuandja ettevõtjale, aga võib olla lihtsalt tema töö takistaja ja tähenärija. Ja siin peab meie üldsuse ja eriti muidugi Eesti poliitikute surve olema ametnikele stiimul, et nad muudaksid oma käitumist paindlikuks, inimlikuks.

Eesmärk on ju ikka arendada meie ettevõtlust, mitte seda lämmatada.

Mulle tundub, et meie ametnikkond on kohati liiga püüdlik. Ettevõtjad, kes elu kannavad, on tegelikult kooliõpilased, kes peavad eksamit tegema, sest muidu ei saa sa edasi.

Näiteks peab mõnel väikeettevõtjal olema teatud arv kraanikausse ...

Just nimelt. Või peab näitama, kuidas on tema talus tagatud meeste ja naiste võrdõiguslikkus ... See on absurdne.

Kas te kandideerite taas europarlamenti?

Ei, ma kindlasti enam ei kandideeri.

Vahetame teemat. Mis IRLiga praegu toimub? Reiting pole just kõige roosilisem, juba alla valimiskünnise, ja veel muud probleemid.

IRLi probleem on omamoodi kunstlik probleem. Poliitiline turg on piiratud ja alati püütakse konkurente välja tõrjuda. Aga IRL on vanima Eesti poliitilise erakonna edasi viia, mina olen osalenud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) rajamisel, see oli juba 1988. aastal.

Kõik otsustavad valimised. Reitingud reitinguteks, mina nende järgi ei ela.

IRLil on praegu riigikogus soliidne positsioon. Mitte see, mida ma oleksin oodanud, aga me oleme ju teinud väga hästi ja me oleme praegugi valitsuses jätkuvalt.

Sel laupäeval on IRLi suurkogu, kus valitakse IRLile ka uus juht. Kelle poolt teie olete – kas Kaia Iva või Helir-Valdor Seederi?

Ma ei ole otsustanud. Mõlemad on head.

Usun, et kriisist saadakse üle. Sellepärast, et üks väga tugev argument on see, et võib ju kuulutada, et ollakse rahvuslased ja nii ja naa, aga meie oleme seda ka tegelikult olnud ja tõestanud. Meie viimaste valimiste nõrkus oli see, et me püüdsime toetajaskonda laiendada, väikeste palgalistega ja nende maksude alandamisega – see oli natuke liiga keeruline. Ja sellega ei tuldud kohe kaasa. Me ei keskendunud küllalt oma põhilistele teemadele: rahvusriik ja riigikaitse ja perekonnad.

Seda on võimalik taastada.

Ega üheski erakonnas ole olukord hiilgav. Üldine ideaalide ja pikema perspektiivi kriis on igal pool valitsemas, aga minu meelest võidab see erakond, kes suudab algatada või eest vedada rahvuslikku koosmeelt. Meil on, mille ümber koonduda. Kas või seesama bürokraatia küsimus. Kas või seesama, kuidas säilitada Eesti maaelu ja väikeettevõtlust. Ei ole tarvis olla ühes või teises erakonnas, me võime kõik toimida selle huvides. Ja siin on IRL vaieldamatult oluliselt vajalik.

Pealegi, mis puutub välissuhtlemisse – meie koostöö Euroopa kõige võimsama poliitilise jõuga on aastaid kestnud, meil on väga head suhted. See on meie julgeoleku seisukohast äärmiselt tähtis, et meie erakonna juhid pääsevad nende – Euroopa Rahvapartei käes on Euroopa Liidu kolm kõige kõrgemat kohta – juurde vajaduse korral kohe.

See on kogu Eesti jaoks tähtis, mitte ainult ühe erakonna jaoks.

Mida teie teeksite Eesti elus praegu teistmoodi?

Meie põhiline ülesanne on meie rahva juurdekasv, meie perekondade tugevus, meie kodanike algatusvõime ja koostöövõime. Mina panustaksin eelkõige sellele. Ka koostöövõimele kõigi poliitiliste jõududega.

Kõik need lastetoetused, kõik need sotsiaalreformid ei maksa midagi, kui meil ei ole rahvast, kes järele jääb, kui rahvaarv kahaneb. Ja me ei saa impordiga seda lahendada.

Me peame otsustama, kas me jääme püsima või ei püsi. See on meie põhiline probleem. Ja seda ei taga mitte ainult lastetoetused, vaid seda tagab ikkagi tugev perekond ja väärtused. Väärtused, mis on perekonnaga seotud, nagu truudus, vastutustunne ja muud sellist.

See on kogu meie Lääne maailma põhiline kriis. Kõik rajaneb toetustele, kõik rajaneb rahale, vaadatakse, kust kergemalt midagi saab. Kõik nõuavad õigusi, aga õigused ja vabadused on seotud ainult vastutusega. Vaba inimene on see, kes suudab vastutada oma tegevuse eest.

- - - 

LISALUGU

Väike vald ei ole elujõuline

Haldusreformi ja riigireformi on Tunne Kelami meelest vaja eelkõige inimeste jaoks. „Üks probleem on, et see on nii kaua venima jäänud. Ja mitte meie süü läbi,” märkis ta.

Tarmo Loodus siseministrina esitas minu meelest kõige parema haldusreformikava. See seisatati, kuna olid ees kohalikud valimised. Teatavasti omavalitsuse reformiga paljud töökohad kaovad, seda keegi ei taha provotseerida. Nii ta läks.

Siin peab leidma kuldse kesktee, sest väikesed omavalitsused paratamatult ei ole elujõulised.

Arvan, et ajaline venimine on tekitanud siin kõige suuremaid komplikatsioone.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 11/05/2017 06:18:00

Lisa kommentaar