Inara Luigas. Foto: LLi arhiiv

Veidi üle kahe aasta tagasi kinnitas siseminister Kagu-Eesti tegevuskava, kuid seejärel saabus vaikus. Käesoleva kuu alguses kutsus kagunurgast valitud riigikogulane Inara Luigas riigikokku Võrumaa esindajad arutama Vana-Võrumaa programmi ja Võrumaa tööstuspargiga seonduvat.

Kagu-Eesti tegevuskavas on tähtis koht ettevõtlusel ja tööhõive arengul, piirkonna konkurentsivõime suurendamisel ja töökohtade loomisel.

„Praegu on olulisem tagada kolme kagunurga maakonna elanikele töö ja elamisväärne sissetulek, et tegusate inimeste Tallinna suunal minek peatuks,” ütles riigikogu liige Inara Luigas.

Sellele peavad kaasa aitama muud tegevused, nagu piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi eripära parem kasutamine, paremad ühendused ja koostöö teisele poole piiri jäävate regioonidega, nüüdisaegne haldus ja turvalisus jm.

Riigikogulane märkis, et suurte sõnadega alanud Kagu-Eesti programm tehti selleks, et lisaks ministeeriumide alavaldkondade tegemistele ja rahastamistele luua regiooni juurde rahastatavaid tegevusi, kuid paraku ei ole see nii läinud.

„Aprillis Põlvas kohtunud Kagu-Eesti tegevuskava 2015–2020 elluviimise seirekomisjon tegi kokkuvõtteid ja seirearuanne näitab, et paljud asjad on kännu taha kinni jooksnud,” tunnistas ta.

Luigase sõnul olid Võrumaa esindajad rahulolematud Vana-Võrumaa programmi seisu ja sihtasutuse Võrumaa Ettevõtlusalade Arendus edasise käekäiguga.

Mai alguses toimunud arutelul otsustati, et võrumaalased töötavad veel Vana-Võrumaa programmiga. Nüüdseks on riigikogu maaelukomisjoni kevadisse kavasse lisatud kohtumine maaeluministri ja -ministeeriumi esindajatega, et saada ülevaade programmi hetkeseisust ja sellega edasi liikuda.

„Arvestades, et haldusreformiga on ka Setumaa liikumas Võrumaa haldusalasse, peaks programmide mõju koos vaatama,” märkis Luigas.

Arutelul osalenud Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba ütles, et programmi elluviimiseks on vaja poliitilist tahet, mida siiani ei ole olnud.

Neljast programmist kaks, Vana-Võrumaa ja Mulgimaa oma, ei ole edasi liikunud, küll on edasi liikunud Peipsiveere ja Setumaa programm.

„Vana-Võromaa programmiga on tegeletud juba 2011. aastast ning 2018. aasta riigieelarve koostamisel on näha, kas meiega arvestatakse,” lausus Kuuba ja lisas, et see selgub aasta teisel poolel.

Vana-Võrumaa käsitöölised on saanud riigilt toetust nii koostöö koordineerimiseks kui ka üritustel osalemiseks.

Kuuba sõnul saab kohapeal tutvustada piirkonna kuvandit ja märki, toetada turismiettevõtete võrgustiku käimapanemist jne.

Tööstusala projekt pole paigast liikunud

Keeruline seis on Võrumaa tööstusala projektiga, sest riik ehk siis ministeeriumid ei ole soovinud rajada Võrru riigi osalusega tööstusparki, nagu on Ida-Virumaal, kuigi maade tasuta üleandmine sihtasutusele ja selles osalemine annaks tööstuspargile võimaluse kohe edasi areneda.

„Teine võimalus on, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, lähtudes riigivaraseadusest, kiirustab määruse vastuvõtmisega, mis annab Võrumaa tööstuspargi projektil võimaluse konkureerida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmis,” märkis Inara Luigas.

Ta tunnistas, et kaks aastat on Võrumaa tööstusalade arendamine paigal seisnud ning aeg on Võrumaa kahjuks töötanud.

Luigase sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubanud kiiremas korras vastu võtta riigivaraseadusest tuleneva määruse, mille alusel saab Võru esitada EASile taotluse.

Arutelul osalenud Võru maavalitsuse arenguosakonna juhataja Britt Vahter ütles, et riik andis maavalitsusele ligi poolteist aastat tagasi teada, et ei näe riigi osalusega tööstusala rajamise vajadust.

„Tööstusalaga alustamine seisab maa taga, mida maavalitsusel ei ole. Siiani ei ole riik rakendanud ka seadusesätet, mis võimaldaks omavalitsusel maad tasuta võõrandada,” rääkis Vahter. Ta lisas, et ainult maa omanik saab tööstusala arendada.

„Praegu on pall majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käes ning hea on seegi, et riigikogu liige Inara Luigas hoiab sellel teemal kätt pulsil, sest Tallinnast on asjaga kergem tegeleda,” märkis Vahter.

Kagu-Eesti tegevuskava käsitleb Valga, Võru ja Põlva maakonda tervikuna ja selle üks eesmärke on suurendada Eesti julgeolekut, hoida asustust piirialadel ning kaasata paremini sealseid inimesi.

Tegevuskaval ei ole selle elluviimiseks eraldi raha ning lootused on Euroopa Liidu tõukefondide toetustel.

Tegevuskavast on ellu viidud Tilsi lastekodu rekonstrueerimine ning aasta lõpus liituvad omavalitsused, kuid see oleks tegevuskavatagi toimunud. Enamik punkte on täitmata.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 18/05/2017 06:24:21