Noorsootöö seaduse muudatuse alusel saavad omavalitsused riigilt lisaraha noorte huvitegevuse toetuseks. Foto on illustratiivne. Foto: LL arhiiv

Riigikogu võttis hiljuti vastu noorsootöö seaduse muudatuse, mille alusel saavad kohalikud omavalitsused riigilt lisaraha noorte huvitegevuse toetuseks: tänavu septembrist detsembrini ligi kuus miljonit eurot, tuleval aastal veelgi enam.

Seadusest tulenevalt on osas omavalitsustes alanud ja teistes algamas arutelu, kuidas toetust noorte huvides kõige paremini kasutada.

Põlva vallas käib tõsine koostöö ja plaanide pidamine. „Kõneleme noortega, huvijuhtidega ja meie kolme huvikooli esindajatega ning ees on ka infopäevad,” ütles Aigi Tiks, valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja.

Vallas elab ligi 1300 noort, kellest vaid üksikud ei ole huvitegevusega hõivatud, ning Põlvas on muusika-, kunsti- ja spordikool.

Tiks lausus, et lisaraha arvutati väga keeruliste valemite järgi. „Arvestatud on huvihariduse kättesaadavust, hajaasustuse korral on huvihariduse piirkondliku kättesaadavuse koefitsient suurem,” tõi ta näiteks.

Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Anu-Cristine Tokko ütles, et kuigi nad ei ole tegevuskava koostamist alustanud, saavad noored tänu lisarahale uusi võimalusi huvitegevuseks.

„Lisaraha kasutame kindlasti vähekindlustatud perede laste ja puuetega noorte huvitegevuseks,” sõnas Tokko. Ta lisas, et huvikoolidesse sõidu ehk transpordi toetamist veel mõeldakse. Räpinas on avatud noortekeskus, loomemaja ja paar treenimisvõimalust pakkuvat mittetulundusühingut.

Lisaraha eest uus ring poistele

Võru valla haridus- ja kultuurinõuniku Siiri Konksi sõnul tuleb esmalt välja töötada toetuste jagamise alused. „Huvihariduse mitmekesistamiseks peame koolide, seltside ja spordiklubide esindajate ettepanekuid kuulama ning siis tegevuskava koostama,” märkis ta. Konksi sõnul on tegevuskava koostamine lähikuude töö.

Võrumaa Lasva valla noorsootöö ja hariduse spetsialist Sirle Muiste sõnas, et nad ei ole veel jõudnud arutada, missugused võiksid uued ja huvitavad tegevused valla noortele olla.

„Juunis toimub Otepääl huvitegevuse rahastamise infopäev ja pärast seda hakkame kokku panema tegevuskava, kus arvestame kindlasti noorte, toimetulekuraskustes perede noorte ja puuetega noorte soove,” ütles ta.

Muiste sõnul on praegu huvitegevusega haaratud pea pooled vallas elavad noored, kellest enamik elab hajaasustusega piirkonnas. Noored käivad lisaks kohapeal tegutsevatele huviringidele ka mujal: Võru linnas, Vastseliina ja Võru vallas ning üksikud Põlva vallas.

Võru abilinnapea Sixten Sild ütles, et Võru on üks mitmekülgsemat huviharidust pakkuv linn Eestis ning lisaraha on väike võrreldes sellega, kui palju Võru linn kulutab huviharidusele.

„Ühe uuendusena soovime lisarahaga kutsuda ellu käelise tegevuse ringi poistele,” lausus ta. Lisarahaga saab tema sõnul ka uute ringide juhendajaid toetada.

Riik on Lasva vallale noorte huvitegevuseks neljaks viimaseks kuuks eraldanud 26 000 ja Võru linnale 27 000 eurot. Selge, et linn on tiheasustusega piirkond, kus käib ümbruskonna valdadest palju lapsi huviringides. Linnas elab pea seitse korda rohkem inimesi kui Lasva vallas.

Sild rahasumma erinevuses probleemi ei näe, kuna see jagatakse omavalitsustele huvihariduse kättesaadavuse parandamise ja selle mitmekesistamise eesmärgil. „Linnas elavatel lastel ei ole probleeme huviringidesse jõudmisega, need on maakohtades elavatel lastel,” ütles Võru abilinnapea.

Mille alusel raha arvestati

Eesti noorsootöö keskuse peaekspert Einike Mölder ütles, et toetussummad arvutati rahandusministeeriumis. „Selle arvutamisel võeti aluseks omavalitsuste finantsvõimekuse näitajad, 7–19-aastaste noorte arv ning samaealiste nii toimetulekuraskustes elavates peredes kui ka puuetega noorte arv.”

Ta lisas, et toetussummad omavalitsustele on välja arvutatud ühe ja sama valemi alusel ning summa erinevus tuleneb sellest, et omavalitsuste suurus, rahvastiku koosseis, sotsiaal-majanduslikud näitajad ja finantsvõimekus on erinevad.

Omavalitsused panustavad noorsootöösse ja huvitegevusse ligi 150 miljonit eurot aastas.

Riigi lisapanus tulevast aastast on ligi 15 miljonit eurot. „Riik soovib oma panusega noorte osalust huvitegevuses ja huvihariduses suurendada, need noortele paremini kättesaadavaks teha. Toetusega tagab riik, et igal noorel oleks võimalik, olenemata elukohast ja vanemate sotsiaal-majanduslikust olukorrast, huvitegevuses osaleda,” edastas Mölder.

Ta märkis, et omavalitsused ei tohi senist toetust huvitegevuse ja -haridusele vähendada ja ka mitte lisatoetusega asendada.

„Lisatoetust ei või kasutada kinnisvara ja sõiduvahendite omandamiseks ning kasutusele võtmiseks, hoonete ehituseks ja ruumide majanduskulude katteks,” manitses Mölder.

Taheva plaanib sõitu toetada

Väikese ja aasta lõpupoole liituva Taheva valla juht Monika Rogenbaum kirjutas mõni aeg tagasi LõunaLehes, et vald plaanib lisatoetuse rahast veidi suunata ka huviringidesse sõitmise kulude katteks. Vallavalitsus on noorte ideed ja vajadused välja selgitanud.

Selge on see, et kui lapsed osalevad väljaspool koduvalda töötavates huviringides, ei saa üle ega ümber sõidukuludest. Tahevas ei ole selliseid võimalusi, nagu pakuvad Valgas muusikakool või spordiorganisatsioonid.

„Palusime vanematel teavitada, kui nende laps käib väljaspool valda huviringis või õpib huvikoolis, samuti palusime neil sõidukulude arvutuse teha,” rääkis Rogenbaum. Nii saab vallavalitsus ülevaate, kuidas toetust paremini ja õiglasemalt kasutada.

Kui ühistransport võimaldab, toetab Taheva vald igati selle kasutamist. Alati ei saa aga bussiga ringidest tagasi, näiteks Valgast peale kella 18.30 enam Hargla poole bussi ei tulegi.

„Loodame, et vanemad võimaluse korral koonduvad ja jagavad omavahel laste õhtul ringidest kojutoomise koormuse,” ütles vallavanem. Ta lisas, et vald saab neid sõidukulude katmisega toetada.

Taheva vallal bussi ja palgal bussijuhti ei ole, kuid sellele vaatamata on vald aastaid noortele huvitegevuse ja üritustega seoses transpordi organiseerinud. Autorooli taga on õhtuti olnud nii noorsootöötaja, kooli direktor kui ka vallavanem, kuid seda tegevust ei saa lõpmatuseni jätkata. „Meie eesmärk on siiski vanemate toetamine kütusekulude katmisega,” kordas Monika Rogenbaum.

Tahevas on praegu kümmekond huviringi, millest enamik tegutseb noorte soovil, nagu kokandusring koos eelarve, kalkulatsiooni jm tegemisega jne.

Tahevas on ligikaudu 150 noort, kellest umbes pooled kuuluvad lisatoetuse sihtrühma.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/06/2017 06:19:01