Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Vallajuhid põrutasid soojale maale koostööreisile. Jälle!

Bulgaaria Varna piirkonna kaunid vaated meelitavad kohale hulgaliselt puhkajaid. Foto: internet

Alles eelmisel aastal Kreeta saarele tehtud õppereisi tõttu avalikkuse pahameeletormi alla sattunud Põlvamaa omavalitsusjuhid sõitsid nädala algul taas soojale maale, seekord populaarsesse puhkepaika, kus imeliselt kaunid liivarannad ja võrratu Must meri.

Omavalitsusjuhtide koostööreisi korraldab Põlvamaa omavalitsuste liit, nüüdne sõit viib vallajuhid 5.–12. juunini Bulgaariasse Varna maakonda.

Valdade kodulehtede dokumendiregistreid läbi tuhlates hakkasid LõunaLehele silma dokumendid, mis kinnitasid, et lähetuse eesmärk on koostöövõimaluste loomine Põlva maakonna ja Varna maakonna vahel ning omavalitsusjuhtide koostöö tugevdamine. Reisil ollakse kaheksa päeva. Selle eest on seaduse järgi ette nähtud ka päevaraha 32 eurot, kokku seega 256 eurot inimese kohta – see kõik tuleb valla rahakotist; lisaks reisi enda maksumus.

„Reisi eesmärk on leida erinevate valdkondade kaudu koostöövõimalusi Põlva maakonna ja Varna piirkonna vahel,” edastas LõunaLehele vihje saatnud kagueestlane. Ta lisas, et temale jääb reisi mõttekus arusaamatuks, kuna Bulgaariat peetakse ülikõrge korruptsiooniga riigiks. „Varnat peetakse Bulgaaria sadamate pealinnaks. Kuidas üks põhjamaine Põlvamaa leiab koostöövõimalusi kaunite randade poolest tuntud piirkonnaga? Paistab, et maksumaksja raha eest mindi enda kaunist jumet parandama, seal on hetkel 26 soojakraadi. Kusjuures välislähetuse päevaraha samuti endile välja nõuti. Kui kaua see raha raiskamine kestab?”

Turismifirmade kodulehtedelt saab teada, et Varnat kui olulist turismikeskust nimetatakse Musta mere kuningannaks – see on populaarne ja atraktiivne kuurortlinn. Tuhande aasta vanune Varna ei paku mitte ainult suurepärast võimalust tutvuda linna ajalooga, vaid osa saab ka oivalistest puhke- ja meelelahutusvõimalustest. Tasub mainida, et otse Varna külje all asub Golden Sands, kus hingematvalt ilus kuldse liivaga mererand on mitmeid kilomeetreid pikk ning kohati lausa saja meetri laiune, lisaks leiab kuurordist võrratuid mineraalvee raviallikaid, kus tervist turgutada. Mereveest ja veeparkidest rääkimata.

Siinjuures tasub meenutada, et eelmise aasta oktoobris ilmus LõunaLehes lugu „Omavalitsusjuhid käisid sooja päikese all õppereisil. Jälle!”, kus kirjutasime, et varem Gruusias ning Portugalis õppe- ja koostööreisil käinud Põlvamaa omavalitsusjuhid naasid kaugelt maalt järjekordselt koolitusreisilt: seegi kord meelitas neid päikseline lõunamaa – 26 inimest käis suuresti just maksumaksja kulul imelisel ja võrratul Kreeta saarel Hersonissose maakonnas.

Tollase õppereisi eesmärk oli tutvuda Kreeka riigi omavalitsuste struktuuriga ja tutvustada ka Eesti avaliku halduse süsteemi ning vahetada kogemusi väikeettevõtluse edulugudest ja külakogukondade algatustest. Kaheksa päeva kestnud reisi maksumus inimese kohta oli toona 1025 eurot, kokku seega 26 650 eurot. Raha tuli Põlvamaa omavalitsuste liidu eelarvest ja osalejate enda taskust. Selguse huvides tasub märkida, et vallad maksavad omavalitsuste liidule liikmemaksu ja see raha tuleb valdade enda eelarvest. Reisil käijad võtsid vastu ka välislähetuse päevaraha, mis tuleb valla eelarvest, seega maksumaksja rahakotist.

Pärast soojamaareisi küsis LõunaLeht Põlvamaa omavalitsuste liidu esimehelt, Valgjärve vallavanemalt Kaido Kõivult, et miks ei valitud Kreeta saare asemel sihtkohaks näiteks Lätit või Leedut. „Läti ja Leedu on meile lähedal, seal oleme kordi käinud ja avaliku sektori olukord teada ning infovahetus ja koostöö omavahel toimib,” põhjendas Kõiv tollal. Põlva vallavanem Georg Pelisaar lisas mullu sügisel: „Ütleme nii, et eks võib ju ka Leedus käia, aga omal ajal on omavalitsusjuhid Leedus käinud, ka Lätis on käidud. Ja järgmisel aastal minnakse praeguste kavade järgi ilmselt Lätti, kus kavandatakse teatavasti täiendavat haldusreformi.”

Eesti maksumaksjate liidu teatel ei ole sellised reisid tööalaselt vajalikud ja neid võiks teha sada protsenti osalejate enda kulul.

 

 

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 08/06/2017 11:08:28

Lisa kommentaar