Turismipärl Postitee vajab kaitset

Postitee. Foto: Ülle Harju

"Postitee on Euroopa mõistes väga unikaalne väärtus, kindlasti ei tohi juhtuda, et see jääks kasvõi mingiks momendiks kaitse alt välja," on mures Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu ja teadur Anu Printsmann, kes sõitsid 9. juunil Varbusele Eesti maanteemuuseumi, et kohalikele Postitee kaitsjatele toeks olla.

Postitee kaitsjad MTÜst Postitee kutsusid rahva avalikule arutelule, sest kohalikele oli jäänud mulje, nagu ei sooviks keskkonnaamet enam turismi- ja loodusväärtusena riikliku kaitse all olevat Postiteed kaitsta. «Postitee on aga piirkonna arendusprioriteet, Vana-Võrumaa tuiksoon!» selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep.

"Postitee on kultuurilis-ajaloolise väärtusega kaunikujuline maantee, mis loob ettekujutuse Lõuna-Eesti omaaegsest maanteest, olles seega vabariikliku tähtsusega pärandmaastik ning osa Eesti väärtuslikust maantee-pärandist," täiendas Marju Kõivupuu. "Vana postitee järgib maastikku, ei lõika sellest läbi nagu teised nüüdisaegsed maanteed ning omab poeetiliselt väljendudes Eilartlikku eripära."

Mure tekkis sellest, et aprillis saatis amet Postitee-äärsetele maaomanikele 132 tähitud kirja. Kiri sisaldas dokumenti pealkirjaga „Keskkonnaamet algatas Liiva-Varbuse maanteelõigu kaitse alt välja arvamise menetluse."

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe selgitas, et kurjakuulutava pealkirjaga dokumendi sisu on palju lootusrikkam. Ta kinnitas, et ameti hinnangul väärib Postitee kaitsmist, protsess on vaja läbi teha selleks, et Postitee automaatselt kaitse alt välja ei jääks.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma selgitas, et Postitee on nn vana, Euroliiduga liitumise eelse kaitsekorraldusega ala. See tähendab, et kui keegi lillegi ei liiguta, siis kaob Postitee alalt kaitsekord automaatselt aastal 2023.

"Tegemist on siis kaitsealuse objektiga, millel puudub konkreetne kaitsekord ehk sisuliselt on ala kaitseta," selgitas ta.

Keskkonnaamet asus seetõttu tegutsema. Kõigepealt hindasid ametnikud, et Postiteel on eelkõige miljööväärtus: kurvid, alleed jne. Looduskaitsealuseid liike sel alal pole. Sellest tekkis mõte, et Postitee võiks minna riikliku kaitse alt kohaliku kaitse alla – kohalikud võtaksid eest ja kohalik omavalitsus moodustaks Postitee kaitseala.

„Kõigepealt tuleks jõuda kogukonnaga kokkuleppele, millist Postiteed me tahame,“ seletas Ena Poltimäe ja tõi näiteks, et räämas kuusehekki pole ehk vaja alles hoida. Kogukond saaks koostöös keskkonnaametiga kujundada nägemuse Postiteest ja teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku kohaliku kaitseala moodustamiseks. Volikogu saaks seejärel kas lisada Postitee kaitseala valla üldplaneeringusse või koostada eraldi Postitee kaitse-eeskirja.

Postitee kaitsjad ütlesid, et selline plaan kätkeb hulgaliselt ohte. Kõigepealt on keskkonnaamet saatnud välja sellise sõnumi, millest paljud on aru saanud, nagu arvataks Postitee lihtsalt kaitse alt välja ja n-ö rong on läinud. «Kui lased vihmaussid purgist välja, nõuab nende tagasi toppimine tunduvalt suuremat purki!» hoiatas Marju Kõivupuu avalikkuse eksitamise ja nn külajuttude tekkimise eest.

Sellest tulenevalt tuleb teha palju lisaselgitustööd, et kohalikud söandaksid eestvõtmise oma õlule võtta. Kuna kohalikud omavalitsused on just liitumas, on vallaametnikud hõivatud eluliste probleemide lahendamisega ja looduskaitsega tegelemiseks võib aega nappida.

Kohalik elanik, Põlva maavalitsuse planeeringute peaspetsialist Marika Saks väljendas muret, kas Postitee jõutakse kohaliku kaitse alla võtta piisavalt kiiresti – riikliku kaitse alt välja arvamine peaks saama punkti juba aasta pärast.

Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner märkis, et vähemalt maanteeameti poolt pole tee rikkumist karta: amet soovib Postiteed säilitada ja kokku leppida reeglid, kuidas selle käigus ka teeohutus tagada.

Postitee avaliku arutelu lõpuks jõudsid kõik osalenud ühisele arvamusele, et koostöös tuleb Postitee uues vormis kaitse alla saada. Lepiti kokku, et juuni lõpuks moodustatakse laiapõhjaline töörühm, kuhu kutsutakse ka kohalike omavalitsuste esindajad. Keskkonnaamet lubas, et edaspidi pannakse dokumentidele pealkirjaks „Postitee kaitsekorra täpsustamine”, et rahvas ikka kõigest täpselt aru saaks.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/06/2017 12:19:47