Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Koolisaiakesed – väike osa suuremast probleemist

Triin Vissel. Foto erakogust.

Riik tahab 2019. aastast keelata koolipuhvetites saiakeste, rämpstoidu ja karastusjookide müügi, et kaitsta laste tervist. Õige otsus, mille oleks ammu pidanud tegema.

Kuid koolipuhveti rämpstoit on vaid osa laiemast probleemist, mis puudutab laste söömist nii koolis kui väljaspool kooli.

Lastele pakutavat koolilõunat peetakse üldiselt tervislikuks, sest on teada, et koolitoidule on kehtestatud täpsed tingimused.

Koolitoidu pakkujal on kohustus arvutada välja keeruline toiduportsjoni kaloraaž: see, kui palju sisaldab valku, rasva, süsivesikuid ja mineraalaineid iga arvestatud taldrikutäis iga päev meie laste ühiskondliku elu toidulaual. Sellega me justkui kaitseks lapsi, et toit oleks igati täisväärtuslik ja toitlustaja ei saaks oma mugavuse või raha kokkuhoiu eesmärgil pakkuda vähem.
Meil on õdedega tervisliku söögi ettevõte Kolme Sõsara Hõrgutised. Läksime 2011. aastal Põlva külje alla Rosmale Johannese kooli ja lasteaia kööki tööle täis indu pakkuda tõeliselt häid tervislikke toite, mida lapsed ka sööksid.

Püüdsin peita toitudesse kõikvõimalikke köögivilju, vähendada valge jahu tooteid ning jätta toidusedelist üldse välja valge suhkur. Joogiks pakkusin vett, sidruniga ja ilma. Kahel päeval nädalas soovisid kooli lapsevanemad, et lapsed sööks lihavaba toitu. Aga kuidas sellisele soovile vastu tulla ja ka kaloraaži täita?! Õnneks olid piimatooted lubatud ja saime ka selle nõudmisega hakkama.

Olles neli aastat päevast päeva selle kõige keskel, mõistan neid võidunud põlledega tõredaid pika staažiga koolikokkasid – on tõeline väljakutse olla koolikokana kõigi nende asjaosaliste ja asjaolude vahel: lapsevanemad, lapsed, riik oma kaloraažinõudmistega, kokk oma sisemiste retseptisoovidega ning rahalised võimalused seda kõike teostada, lisaks köögi tehniline baas ja võimekus neid toite iga päev reaalselt valmis teha.
Ja kujutate siis ette selle võitluse mõttetust, kui kokk on kogu paberimajanduse ja tehniliste takistuste raja läbinud ja toidu valmis teinud, laps võtab sellest ehk pool lusikatäit ja tõttab talle pärast koolitunde linna parima puu- ja köögivilja valikuga poes vastu kommi- või krõpsupaki, saiakeste ja jäätisega.
Niisiis: kooli kokalt nõutakse küll arvestust nende paari toidukorra kohta, mida lapsed koolis söövad, aga seda arvestusega, et lapse kogu päeva toidulaud on korraldatud samasugust arvestust pidades.
Tegelikkus on siiski teine: meie lapsed söövad koolivälisel ajal reaalselt tohutult palju nii muudesse toitudesse peidetud kui ka otsest suhkrut, lisa- ja värvaineid, valget jahu ja lihtsüsivesikuid. Ka kodune toit on sageli lihtsalt võileivad või taldrikutäis makarone. On elementaarne, et lapsed selliseid asju koolipuhvetist juurde osta ei saa.
Veelgi enam – leian, et me näeme varsti ära ka selle aja, kus arvestades, missugust mõju avaldavad lastele suhkrutooted ja kui ebatervislikud on suhkruasendajad, on nende müük kauplustes sarnaselt alkoholiga seintega eraldatud piirkonnas, alla 18-aastastele keelatud ja pakenditel märge „See toiduaine võib ohustada Sinu tervist“.

 

Autor: Triin Vissel, taluperenaine Karulast
Viimati muudetud: 06/07/2017 10:36:57

Lisa kommentaar