Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Nipimeister keeras keskkonnaameti ümber sõrme

Aigar Palmi "tiik" 22.02. 2017. Foto: Ülle Harju

Mis toimub? Aigar Palm veab jälle kruusa, kuigi keskkonnaamet keelas selle ära!” kohkusid Urvaste valla Ruhingu küla elanikud, kui sel esmaspäeval hakkasid kruusaautod taas läbi küla voorima.

Külarahvas oli uskunud, et nende võitlus tiigi kaevamise sildi all liiva- ja kruusaäri ajava nipimeistriga lõppes võiduga 16. veebruaril. Keskkonnaamet otsustas siis, et Ruhingu külas aastaid kirgi kütnud „tiik” on siiski kaevandus ega andnud kaevandajale uut kaevise teisaldamise ehk liiva-kruusa väljavedamise luba. Tegu oli Eestis esimese sellise otsusega, mida aitas teha uus maapõueseadus (§ 97 lõige 7 punkt 4).

Keskkonnaamet põhjendas toona oma otsust sellega, et mitme aasta jooksul ehitusärimehe Aigar Palmi tegevust jälgides sai selgeks, et mees on teinud enda maale kaevanduse, mitte ei kaeva kaht hiidtiiki, nagu ta ise on väitnud. Kaevandamist tõendasid ameti hinnangul tiikide jaoks ebausutavalt suured augud (plaanis oli umbes 2 ha suuruselt maa-alalt välja võtta 67 550 m³ kaevist), pikk kaevamisaeg, kvaliteetsema ehitusmaterjali väljasorteerimine, kruusa vedamine tee-ehituseks sobilikul ajal jne.

Nagu oli näha ajalehes Uma Leht (29.09.2015 ja 02.03.2017) ilmunud fotodelt, polnud nn tiigis ka peaaegu üldse vett. Tiik ilma veeta pole aga tiik.

Keskkonnaamet hindas, et tegemist on Eestis levinud nipitamisega: ajada liiva- ja kruusaäri tiigi kaevamise sildi all, et pääseda kulukatest uuringutest, maavara kaevandamise tasudest jne.

Varem oli amet sunnitud Palmi tahtmisele vastu tulema, sest eelmise maapõueseaduse järgi polnud ametil õigust otsustada, kas tegu on tiigi või kaevandusega. Kui kohalik omavalitsus (kõnealusel juhul Urvaste vald) oli ehitusloa välja andnud, pidi amet andma ka kaevise teisaldamise loa.

Aigar Palm keskkonnaameti veebruarikuise keelduva otsusega aga ei leppinud ja esitas 17. märtsil Tartu halduskohtule kaebuse, milles nõudis keskkonnaameti korralduse nr 1-3/17/382 tühistamist. Tartu halduskohus võttis tühistamiskaebuse menetlusse.

Keskkonnaamet teatas kohtule 17. aprillil kirjaga, et poolte vahel käivad läbirääkimised vaidluse lahendamiseks kompromissiga, ning palus pikendada kohtule vastamise tähtaega. Keskkonnaamet ja Aigar Palm esitasid 29. mail kohtule ühise taotluse haldusasjas nr 3-17-625 menetluse lõpetamiseks kompromissiga.

Et Aigar Palm saab oma „tiigist” jälle kruusa ja liiva välja vedada, ongi see kompromiss, mille ta keskkonnaametiga sõlmis. Vastav kohtumäärus jõustus 12. juunil.

Keskkonnaamet andis viimase kaevise võõrandamise loa kinnistule, kust Aigar Palm on varem keskkonnaameti lubade alusel pinnast võõrandanud ning süvendusse on tekkinud veekogu,” selgitas keskkonnaameti keskkonnaosakonna maapõuebüroo juhataja Maria Karus. „Antud kaevise loa alusel eemaldatakse süvendist ülejäänud veekogu toimimiseks ettenähtud ehitusprojekti järgne pinnase maht (8000 m³).”

Maria Karuse hinnangul saavutas keskkonnamet kompromissiga selle, et Aigar Palm ei raja teist „tiiki”, mis tal algul plaanis oli ja mille jaoks on tal vallalt ka ehitusluba saadud.

Aigar Palm omab kahte ehitusluba kahe eraldi tiigi rajamiseks,” selgitas ta. „Ühel kinnistul on ehitusloajärgne tegevus peale hakanud ehk on võõrandatud pinnast ja süvendis on veekogu, teisel kinnistul tegevusega alustatud ei ole. Keskkonnaameti peamine eesmärk oli takistada olemasoleva olukorra kordumist. Eelnevast tulenevalt pakkusime välja kompromissi, mille tulemusel uue tiigi rajamine ei oleks võimalik. Peale korduvaid läbirääkimisi nõustus Aigar Palm uut tiiki mitte rajama ilma maapõueseadusekohaste lubadeta. Seega peame veel kord oluliseks rõhutada, et keskkonnaamet saavutas soovitud olukorra, kus edaspidist uue tiigi rajamist maavara kaevandamise nime all ei toimu.”

Kust võtab keskkonnaamet, et „süvendis on veekogu”, kui ajakirjanduses avaldatud fotodel seda pole? Maria Karus keeldus LõunaLehele veekogu olemasolu tõendavaid fotosid saatmast, kuid kinnitas, et kohtumaterjalides mingid fotod olevat. „Ühes otsas on vett näha,” väitis ta ja soovis vahetult enne lehe trükkiminekut: „Ma sooviksin täpsustada, et ütleme, et süvendis on vett, mitte veekogu.”

Kas keskkonnaamet väidab nüüd vastupidi oma endisele seisukohale, et Palm rajab tõesti tiiki? „Ei, me ei ole oma seisukohast taganenud,” väitis Karus.

Miks ei jäänud keskkonnaamet siis kohtus kindlaks oma seisukohale, et tegu on kaevandusega, ja läks Palmiga kompromissile? Palmi pahaste naabrite hinnangul tekkis neil mõtteis kujundlik seos olukorraga, kui tabatud vargal lubatakse veel mingi ports võõrast vara varastada, sest ta kinnitab, et pärast seda hakkab seaduskuulekaks ja ausalt ostma sama kraami, mida seni varastas.

Maria Karus tunnistas seepeale, et kompromissile mineku üks põhjus oli keskkonnaameti soov vältida pikka ja kulukat kohtuvaidlust, mille tulemus pole ette teada.

Juhul kui Aigar Palm soovib Ruusamäe kinnistul maavara kaevandada, peab ta taotlema maavara kaevandamiseks maapõueseaduses ettenähtud korras maavara geoloogilise uuringu loa ning maavara kaevandamise keskkonnaloa,” ütles ta. 8000 m³ kruusa võib ta aga enne niisama minema vedada.

Eilseks polnud Aigar Palm keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotlust esitanud.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/08/2017 10:41:25

Lisa kommentaar