Vallad veavad lasteaialapsi – millised on ohud?

Sõmerpalu lasteaia vanemate soovil jätkab valla koolibuss ka lasteaialaste vedamist. Foto: Ülle Harju

Hajaasustusega omavalitsused on mõnel pool vabatahtlikult võtnud enda kanda ka lasteaialaste transpordi, harilikult seda koolibussiga ühildades. Mida nooremad on kliendid, seda rohkem on aga ohte probleemide tekkeks.

Sõmerpalu vallas on koolibussi lasteaiaring vaidlusobjekt olnud mitu aastat. Osa probleeme on tekkinud siis, kui tavapärase koolibussi asemel sõidab asendusbuss. Näiteks on lapsed bussist maha jäänud, kuna võõras juht ei tea, kus nad bussi peale tulevad. Asendusbuss on ka varem kohal olnud, millest lapsevanemad ei ole teadlikud, bussijuht on lapsed omapäi bussijaama ootama jätnud.

Sellest aastast on näide, kus asendusbuss pidi olemas kell 16.45 Osulas, aga lapsevanem helistas 16.36, et laps oli üksi bussi pealt tulnud ja juba koju jõudnud. Ent on ka olnud juhtumeid, kus lapsevanemad ei tule bussile vastu.

Juunis otsustas Lepatriinu lasteaia hoolekogu, et paljude lapsevanemate kaebuste tõttu tehakse vallavalitsusele ettepanek lõpetada koolibussi lasteaiaring.

Valla haridus- ja kultuuritöö spetsialist, lasteaia hoolekogu liige Maarika Rosenberg ütles, et lapsevanemate soovil jäi lasteaiaring siiski alles. Kui varem on palju olnud vastuseisu laste saatjata sõitmisele, siis nüüd asusid ka paljud lapsevanemad transpordivõimaluse kaitsele.

Koolidirektor tegeleb praegu bussi kooliringi raames lasteaiaringi korraldamisega. Nüüdsest saavad seda võimalust kasutada ainult need lapsevanemad, kes nõustuvad vastavale avaldusele alla kirjutama. Nende alusel pannakse paika peatused ja graafik.

„Kuna buss viib ka huviringidest lapsi koju, siis ühildatakse need asjad. Lapsevanematele on sõnum, et see on võimalus viia oma last kooliringiga lasteaeda ja see ei ole valla kohustus. Kes soovib, see paneb lapse bussi peale,” selgitas Rosenberg.

Varasemaid probleeme üritatakse vältida täpsete bussiaegadega, samuti peab bussijuhil olema lapsevanemate telefoninumber. „Vahepeal oli rohkem neid probleeme, et buss ootab, kuni lapsevanem järele tuleb, helistab. Siin on, mitte kõigi, aga mõningate lapsevanemate poolt suhtumine, et laps ruttu kaelast ära ja vaadake ise, kuidas hakkama saate,” tõdes ta.

Vald näeb, et hoolimata varasematest probleemidest on hajaasustuse piirkonnas selline transporditugi oluline. Kõikidel lapsevanematel pole oma autot ja ajaliselt keerulisemaks teeb asja ka see, kui vanemad käivad hoopis teises suunas tööle.

Siiski ei tähenda lasteaiaring, et igas vanuses last sobiks panna vanemata bussiga sõitma. „Sõimelapsi ja väga väikseid lapsi peale ei taheta võtta, varem pandi ka 1,5-aastaseid bussi peale ja sealt tulidki need suuremad probleemid,” täpsustas Rosenberg. Mõistlik vanusepiir võiks umbes neljas eluaasta olla.

Lasteaiaringi vajadus mujal

Samasugune korraldus on ka Rõuge vallas, kus veetakse bussidega lapsi ainult kooli ajal ja vajadust mööda. „Rõuge lasteaias lähevad kooliringide bussidega koju lapsed, kelle vanemad on selleks kirjaliku avalduse teinud. Neid jääb aasta-aastalt üha vähemaks. Tänavu võib neid olla kümmekond,” selgitas Rõuge abivallavanem Olev Mõttus.

Sisenemine-väljumine on täpselt paika pandud. „Bussile paneb lapse õpetaja abi, vaadates, et laps on kenasti turvarihmaga istmele kinnitatud. Laps ei saa bussist enne maha, kui tal on vastas lapsevanem. Kui lapsevanem kohale ei ole jõudnud, siis kas oodatakse natuke, bussijuht kontakteerub telefonitsi lapsevanemaga, või tuuakse laps lasteaeda tagasi, kust lapsevanem saab lapse ise hiljem kätte,” täpsustas Mõttus.

Varstu vallavanem Rein Ansip selgitas, et neil vastutab bussijuht, kes hoolitseb laste eest ja teab nende peatusi. „Saatjat meil ei ole, bussijuht hoolitseb kõigi laste eest. Meil ei ole mingeid probleeme sellega olnud, kõik laabub õnneks,” ütles ta.

Kõlleste vallavanem Andrus Seeme viitab samuti neile lastele, kelle vanemad käivad tööle lasteaiast teises suunas, kuigi valdav osa käib ikkagi vanematega. „Meil mõned kaugemad lapsed ikkagi käivad niimoodi. Vanemad viivad bussi peale ja võtavad maha, lasteaia juures on abikasvataja vastas. Täpselt on teada, kes tuleb, kes ei tule. Ikka keegi on olemas, vanem vend või õde, päris üksinda ei sõida, keegi ikka on alati. Lapsed on ikkagi hoitud ja vaadatud. Probleemi ei ole,” kinnitas ta.

Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv ütles, et nende vallas eraldi lasteaialaste vedu korraldatud pole, kuid koolilastega koossõitmise võimalus on. „Ma arvan küll, et võib olla. Hommikul võivad tulla küll koos saatjate või vanemate lastega maakonnaliini bussiga,” ütles ta.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 07/09/2017 10:09:50