Mooste mõisakool otsis suvel mitut uut õpetajat. Foto: LL arhiiv

Selleks õppeaastaks otsisid uusi õpetajaid paljud koolid, näiteks sai inglise või eesti keele õpetaja suvel valida mitmekümne töökoha vahel igas Eesti nurgas. Kas kõik Kagu-Eesti koolid ikka leidsid vajalikud pedagoogid?

"Haanja kool otsib jätkuvalt inglise keele õpetajat, 19 tundi nädalas. Kuna sellega on väga kiire, sest kool käib, siis sobib inimene, kes valdab inglise keelt hästi ja sooviks töötada lastega, kuni leitakse Haanja koolile vastava haridusega õpetaja," levitati veel septembri alguses kooli teadaannet.

"Lastel on praegu asendusõpetaja ja käivad läbirääkimised nelja kandidaadiga," ütles Haanja kooli direktor Urmas Veeroja. Tema sõnul on mõnel kandidaadil vastav kvalifikatsioon olemas, aga mitte kõigil. Direktori sõnul teeb kool õpetaja valiku mitte ainult paberite, vaid ka isikuomaduste põhjal. "Tahame õpetajat, kes ise väga tahab õpetada," selgitas ta.

Mooste mõisakool otsis suvel mitut uut õpetajat: puudu olid HEV-koordinaator-eripedagoog, infojuht-haridustehnoloog, sotsiaalpedagoog ja vene keele õpetaja.

"Oli suur üllatus, et huvilisi oli väga palju, kokku 26 õpetajakandidaati," ütles Mooste mõisakooli juht Ave Kikas. "Valik oli suur ja saime head õpetajad."

Kikas lisas, et vene keele õpetaja õpib veel ise magistriõppes, teistel on kvalifikatsioonipaberid käes.

Kui sel õppeaastal Kagu-Eestis õpetajate põud veel väga tunda ei anna, siis 25. augusti Õpetajate Leht kirjutab, et lähiaastail võib probleem teravneda.

Peale klassiõpetajate on nõutumad spetsialistid inglise ja eesti keele õpetajad, aga ka matemaatika-, kehalise kasvatuse ja muusikaõpetajad.

Emakeeleõpetajate puhul võib olla üks põhjusi, et vanad õpetajad jäävad pensionile ja noori tuleb peale vähe, kuna eriala ei ole nii atraktiivne kui näiteks inglise filoloogia. Inglise keele õpetajate puudust tingib aga keeleoskajate valikuvõimaluste rohkus.

Väikeklasside loomise intensiivistumise tõttu võib suureneda koolide vajadus uute klassiõpetajate järele.

Õpetajate Lehe andmeil omandas Tartu ülikoolis inglise keele ja kirjanduse bakalaureusekraadi läinud aastal 40 ja tänavu 36 inimest, magistriõppes ei ole aga valinud õpetajaametit ükski inglise filoloog alates 2013. aastast. Tallinna ülikoolis sai õpetajakutse tänavu viis inglise filoloogi, varasematel aastatel on olnud see arv natuke suurem.

Ka eesti keele ja kirjanduse õpetajaid tuleb Tartu ülikoolist aasta-aastalt järjest vähem: kui 2012. aastal 19, siis tänavu kevadel seitse. Samas sai eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal bakalaureusekraadi 26 inimest. Tallinna ülikoolist tuli tänavu kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat, läinud aastal seitse.

Tallinna ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles Õpetajate Lehele, et õpetajakoolituses on märgata positiivseid muutusi. „Kahel viimasel aastal on vastuvõtt liikunud positiivses suunas, näiteks aastal 2016 asus eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale õppima 14 ja sel aastal 20 tudengit.”

Tallinna ülikooli arendusprorektor Erika Löfström lausus: „Jätkuvaks väljakutseks meile on tublide tudengite meelitamine õpetaja erialadele. Ideaalis näeks olukord välja selline, et meil on suur õpetajaks tahtjate arv ja me saaks nende hulgast valida parimad. Aga täna olukord veel selline ei ole. See aga ei tähenda, et me ei püüdleks parimate tudengite leidmise poole, sest õpetajatöö on väga nõudlik ja vastutusrikas. Neid aspekte peame arvesse võtma ka vastuvõtus.”

Tallinna ülikooli õppespetsialistid lisavad, et sel aastal olid õpetajakoolituse erialad varasemaga võrreldes palju populaarsemad, seda eriti haridusteaduste instituudis.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/09/2017 10:26:15