Küsitlus
Ilm täna
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
15°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
13°
Räpina
14°
Tõrva
14°

Puulehed kärbusid keset suve. Inimesed on kohkunud: kas puid mürgitatakse?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kastanilehed kärbusid juba pärast jaanipäeva. Foto: Ülle Harju

„Kastan on 37 aastat vana, kogu aeg olid ilusad lehed, aga sel aastal läksid juba juuni lõpus pruuniks, plekid on lehtede peal – hale vaadata!” muretseb Võru valla Tagaküla elanik Eeva Jänes (80). „Vahtra ja isegi marjapõõsaste lehed läksid väga vara koledaks!”

Eeva ei oska arvata, mis puudel viga on, kuid kurdab mürgise elukeskkonna pärast. „Ei saa akent vallagi teha, kui tuul on sigala poolt, verehais matab hinge, selline, nagu vanasti tapamajast tuli,” kaebab ta. „Lapsed ja lapselapsed tulevad külla, ei saa hingatagi!”

Jaagumäe talu sigala on Eeva kodutalust ühel pool, teisel pool laiuvad aga sama talu suured kapsapõllud. Kapsaid teatavasti pritsitakse suvi läbi hoolsasti taimekaitsevahenditega, et umbrohtu ei kasvaks ega kapsapead ussitama läheks. Põllud on pärast pritsimist sinises vines, pärituulega levib elamisse ka hapukat haisu.

Nii istubki Eeva oma sugulastega enamasti toas. „Sees on hea õhk,” nendib vanaproua.

Külarahvas on oletanud, et ehk on taimekaitsevahendid puudele kahju teinud, kuid selle kahtlustuse lükkavad spetsialistid kohe ümber.

Dendroloog Urmas Roht seletab, et kui vahtral lehed mustaks lähevad, siis on põhjus reeglina seenhaigus, mida tuntakse nimega vahtra pigilaik. „See pole ohtlik ja ei tee puule midagi,” rahustab ta.

Küll on hullem lugu hobukastanitega. Mitmed inimesed on näinud väga rääbakaid ja mustaks läinud lehtedega puid meil, aga ka Leedus, Poolas ja mujal.

„Isegi mu kodu lähedal Ihamarus on kahjustatud kastaneid, Tartus Tähtvere pargis nägin kümneid,” nendib ta. „Juba üle Eesti lähevad kastanilehed suve teises pooles hirmsaks pruuniks, kipra ja kukuvad maha. Sügisel võivad puud olla täiesti lehtedeta, nagu oleks juba talv.”

Urmas Rohu sõnul on põhjus hobukastani keerukoi (Cameraria ohridella), mida täheldati meil esimest korda kümme aastat tagasi. „See on väike, umbes poole sentimeetri pikkune liblikas, kes on väga äkki nii meil kui terves Euroopas laiali levinud,” selgitab ta. „Meil annavad liblikad suve jooksul kaks-kolm põlvkonda röövikuid ja teise põlvkonna omi on nii palju, et lehed süüakse seest tühjaks puha.”

Ärasöödud lehed kuivavad ära. Kui puud vaadata, algavad kahjustused alumistest okstest ja liiguvad ladva poole. „Praegu on maal kasvavatel kastanitel vaid alumised oksad ära söödud, ladvad on veel terved,” ütleb ta. „Linnapuudel on enamasti kõik lehed söödud.”

Roht seletab, et sügisene põlvkond kahjureid elab üle talve kastanilehtede sees nukuna. Uus liblikas tuleb nukust kevadel välja. „Nii on parim viis neist lahti saada, kui teha sügisel lehed kompostiks või põletada ära,” õpetab ta. „Kui kevadeks jääb vähe liblikaid ellu, on esimene põlvkond väiksem ja teist põlvkonda, mis tõsisemalt kahju teeks, samuti vähem.”

Kastaneid pole Rohu sõnul vaja maha raiuda, sest liblikas ei kahjusta puud sedavõrd, et see hukkuks. „Nii et kui näete, et teie kastanil on lehed koledad, pruunid ja kukuvad maha, siis riisuge need kokku ja pange põlema või katke mullaga ja jätke järgmise suveni selle alla,” juhendab ta.

Kevadel avastati Tartust veel üks kole puukahjur – ülinakkav ja kiirelt tappev „jalakasurm”. Tegu on kottseenega, mille niidistik paljuneb puu sees kiiresti paljuneb, ning puu tapab haigusega võitlemisel iseennast ära. Kui haigestunud puu koore all seavad end sisse maltsaüraskid, kes on kohastunud just jalaka peal toitumiseks, söövad nad selle haiguse endale sisse, lendavad terve puu peale ja nakatavad ka seda. Teine võimalus on, et haigus levib lähestikku kasvavate puude juurte kaudu. 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/09/2017 10:31:00

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia