Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vihm ei ole põllumehi hellitanud

Kapsasaak on parem, kui eelmisel aastal, aga siiski varasemate aastatega võrreldes nigelam. Foto: Ülle Harju

Tera- ja köögivilja ning marjakasvatajad on tänavu sõna otseses mõttes võidelnud vihmaga ning kõike pole põldudelt kättegi saadud, ka kogutud saak on tagasihoidlikum.

Viljakasvatajad on juba ligi kaks kuud püüdnud vihmaga võidu saaki koristada, kuid ikka on järjekordne sadu töö seisma pannud.

Mudasilla talus Tõlliste vallas Valgamaal on tali- ja suvinisu, odra, herne ja suvirapsi all 350 hektarit. Peremees Kalle Kits ütles, et teravili on küll koristatud, kuid kuna vili on tavalisest märjem, suurenevad tublisti kuivatuskulud.

„Enamik hernest jääb põllule, sest palju hernest on lamandunud,” ütles Kits. Ta lisas, et kui mitu kultuuri korraga valmib, ei saa kõike ju samal ajal koristada.

Mudasilla peremees sõnas, et osa suvirapsist on võetud, kuid uba ei ole ta veel jõudnud võtma hakatagi. „Loodan, et saan ikka veidi uba ka kätte,” märkis ta.

Kitse sõnul aitas põllumehi palju eelmise kuu lõpust alanud nädalane kuivaperiood, mil nad said kombainidega põldudele.

„Põllukultuuride kasvatajad on tänavu justkui rindel, kuid me ei anna alla ja saaginumbritega ei hõiska ka enne, kui vili salves,” lausus Kalle Kits, kes on ka Valgamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees.

Ta loodab, et ka valitsus mõistab, et põllumeestel on kriisiaasta ja toetab neid.

OÜ Põlva Agrol oli vilja all ligi 2300 hektarit, mille koristamine lõppes oktoobri teisel päeval. Juhataja Peeter Alep ütles, et kui vilja oleks õigel ajal kätte saanud, oleks saagiaasta hea olnud.

„Saagid olid küll head, kuid viimaste koristuste kvaliteet oli vihma tõttu nigel,” märkis Alep. Vilja kvaliteedi kiskus alla viljapeade kasvama hakkamine ja terades levinud seenhaigused.

Ta rääkis, et talirapsiga läks neil kõige paremini, sest said selle õigel ajal koristatud.

„Tänavune saak oli meil kehvade aastate keskmine,” lausus Peeter Alep.

Ta meenutas, et 1996. aastal lõpetasid nad koristuse alles 28. oktoobril.

Köögiviljakasvatajatel ei ole samuti kuigi rõõmus meel, sest vihm tegi nendegi põldudel oma töö.

„Kurk on õrn taim ja liigniiskus tappis kurgi, sest vesi ei jõudnud ära minna,” sõnas Andres Vaarend, Kärblase talu peremees Lasva vallast Võrumaalt. Talul on köögivilja all ligi kümme hektarit.

Ta kasvatas ka punapeeti ja kapsast, millele pinna peale jäänud vesi samuti liiga tegi. „Kapsa- ja peedisaak on küll mullusest parem, kuid varasemate aastatega võrreldes ikkagi nigelam,” lausus Vaarend.

Kartul kasvas Kärblase talu maal hästi, sest põld oli kõrgemal. „Eks aeg näitab, kuidas kartul säilib,” märkis peremees.

Vaarikakasvatajadki ei saa saagi üle rõõmustada, sest neilgi on vihm oma võtnud, kohati isegi suurema osa saagist.

Kriguli talu noorperemees Rauno Parv Varstust Võrumaalt ütles, et kuna kevad oli hiline, suvi külm ja sügis vihmane, ei jõudnud hiline vaarikas valmida ja valminud hakkasid kohe hallitama.

„Tänavu saame kümnendiku mullusest saagist,” sõnas Parv. Ta nimetas tänavust aastat täielikuks ikaldusaastaks.

Kalle Kitse sõnul on põllumehed praegu küll veel optimistlikud, kui aga riik ei hakka põllumeestele kindlustussüsteemi moodustama, võib nende hulk kahanema hakata.

„Me ei suuda kõiki riske enda kanda võtta,” tunnistas Kits. Ta loodab, et valitsus hakkab ükskord ka põllumeeste kindlustamise süsteemile tõsiselt mõtlema.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 05/10/2017 10:19:35

Lisa kommentaar