Lehmapidamine tasub praegu ära, sest piima kokkuostuhind on tõusnud kriisiajaga võrreldes rohkem kui kolmandiku. Foto: Ülle Harju

Piimatootjad peavad praegust piimakilo eest makstavat hinda normaalseks, nii nagu ka praegu poes müüdava võipaki hinda.

Põlva maakonnas on praegu 44 piimatootjat, kellest kuni poolesaja lehma pidajaid ehk väiketootjaid on 18, keskmisi, kelle laudas on 100–300 lüpsilehma, on 21 ning suurtootjaid on viis. Nende laudas on lüpsilehmi 301st kuni 1200ni.

Kanepi vallas enam kui 900 lüpsilehmaga Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla ütles, et võrreldes läinud aastal piima eest makstuga on ta praegu peaaegu rahul.

„Mullu augustist hakkas hind tõusma ja nüüd saan kilolt, kuhu on arvestatud ka rasvade ja valkude eest saadav tasu, 35 senti,” ütles Kruusla. 

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp selgitas, et kogu Euroopas oli pikemat aega piimakriis ja selle tagajärjel vähenes piima kogus kaks protsenti. „Toorainet ei jagunud ja turg reageeris sellele hinnatõusuga.”

Piimatootjatele väga mõru aeg kestis kaks ja pool aastat, mullu sügiseni. Seejärel tõusis piima hind märgatavalt: veel aasta tagasi sai osa tootjaid piimakilo eest 26, kriisiajal isegi vaid 21 senti.

Kruusla tunnistas, et päriselt rahul ei ole ta ka praegu, kuna meie piimatootjad ei saa ikkagi sama hinda, mida saavad tootjad paljudes Euroopa Liidu riikides. „Tänavu augustis oli piimakilo keskmine kokkuostuhind Euroopa Liidus 35,3 ja Eesti keskmine oli 32,3 senti,” märkis ta ja lisas, et ka meie tootjad peaksid Euroopa keskmist hinda saama.

Sepp märkis, et praegu saavad tootjad piimakilost keskmiselt 34 senti ning Euroopa keskmine hind on tänavu oktoobris 38 senti.

Makstakse kriisi ajal tekkinud võlgu

Sepa sõnul peaksid Eesti piimatootjad kätte saama 34-35 senti – see oleks tootjatele õiglane hind. „Selle summa juures on neil võimalik ka tulevikku vaadata, seda enam, et kriisi ajal tekkinud armid annavad veel tunda ja see aeg tegi tootjad ka hellaks,” rääkis ta. Praegu peavad tootjad veel kriisi ajal tekkinud võlgu maksma ning mõned on juba tootmisele joone alla tõmmanud või plaanivad seda teha. 

Põlva maakonnas lõpetasid tootmise paar keskmise suurusega lehmapidajat mitmel põhjusel, üheks oli kriisiaegne madal hind, mis ei võimaldanud investeerida.

Üheks lõpetajaks võib olla Päka talu peremees Aivar Sloog Antsla kandist Võrumaalt. „Mullu oli veel väga madal hind, kuid praeguse hinna juures võiks jätkata,” lausus ta.

Päka talu laudas on kohti 32 lüpsilehmale, kuid praegu on seal vaid tosin looma. Sloog tõi lõpetamise põhjuseks suured kulud lauda kapitaalremondiks ning pererahva tervise.

Päka võib tuleval aastal teraviljakasvatustaluna jätkata, sest maa ja masinad on olemas.

Eeldatavasti jääb hind praegusele tasemele

Juba kostab hääli, et piima kokkuostuhind võib hakata langema.

„Praegune tendents näitab piima kokkuostuhinna languse algust. Kui Kieli piimahinna börs prognoosib 2017. aasta detsembriks piima hinnaks Euroopa keskmisena 34 senti liitrist, siis meie tootjale tähendab see kokkuostuhinna langust, keskmiseks hinnaks võib kujuneda 30 senti,” edastas Sepp.

Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand ütles, et piimaturu arengut on keeruline väga täpselt ennustada: „Kui mainitud Kieli piimahinna prognoosi vaadata, siis ka sealsed ennustused kõiguvad suurel määral isegi päevade kaupa.”

Ta lisas, et samamoodi kõiguvad ka teiste piimaturgu analüüsijate arvamused.

„Maailmaturul on praegu nõudlus piimatoodete järele suur ja ei ole põhjust eeldada, et see lähiajal oluliselt väheneks,” märkis Kand. Tema sõnul võib eeldada, et hinnad jäävad ligilähedaselt praegusele tasemele.

Ostjatena seisime mõni aeg tagasi tühjade lettide ees, sest võipakke lihtsalt ei olnud.

Kära või ja selle hinna ümber

Kaska-Luiga peremees Avo Kruusla nimetas või hinna ümber käivaid jutte väljaimetuteks, sest või hind oli selle hinnatõusu eel ostjatele poole võrra madalam.

Praegu on või tema hinnangul normaalse hinnaga, see tähendab, et sellesse on arvestatud kõik tootmiskulud. Iga vähegi mõtlev inimene mõistab, et või tootmiskulud on näiteks Värska vee tootmiskuludega võrreldes palju suuremad.

Kruusla lisas, et meil kiputakse kogu aeg rääkima, et piim ja või on kallid, kuid keegi ei räägi millegipärast leiva kõrgest hinnast. 600-grammise leivapätsi hind on poes selle kauba kampaania ajal 50 sendi ringis, muul ajal maksab päts leiba ikka enam. Rukkikilost makstakse kasvatajale alla 20 sendi ning ühest kilost rukkist saab kaks kilo leiba.

OÜ Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo Missost ütles, et talust läheb kolmandik piimast kombinaati, kahest kolmandikust tehakse kohapeal tooteid: jogurteid, kohupiimakreeme ja vahel ka võid. Nopril on 200pealine lüpsikari.

„Võid teeme siis, kui toorainet jääb üle, alaliselt me seda ei tee ja või müügiks ei ole meil ühegi poega lepingut,” märkis Niilo.

Tema sõnul ei jagunud ühel hetkel võid enam poodides selle pärast, et keegi kusagil hakkas võid rohkem tarbima, nii aga tekkis väike puudujääk ning viimast omakorda võimendas ajakirjandus. 

Niilo lausus, et või ei kao kuhugi ja tekkinud jandi peale ei hakata veel lehmade söötmist ja tõuaretust muutma.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/10/2017 09:44:50