Sellise kahetoalise Võru korteri üüriks küsitakse kuus 225 eurot. Foto: kv.ee

Kagu-Eesti keskustes on nii suur üürikorterite põud, et vabanevad korterid haaratakse ära minutitega.

„Esimene helistaja sai korteri endale, aga üheksa inimest jõudis veel ühendust võtta, enne kui kuulutuse maha jõudsin võtta,” ütles põlvakas Tiia Tarm, kes ise elab praegu Tallinnas ja üürib Põlvas oma kolmetoalist korterit välja.

„Võtsin Facebookist kuulutuse kohe maha, kui üürnikuga käed lõin, sest pole mõtet inimesi ärritada,” seletas Tiia, kelle sõnul on huvi korteriüürimise vastu suur.

Tiia küsis korteriüüriks sada eurot pluss kommunaalmaksud. „Tegelik hind on sellise korteri eest umbes 150 eurot, aga kuna maja läheb just remonti, hakatakse aknaid vahetama ja võib olla muid ebamugavusi, siis küsisin praegu vähem,” ütles ta. Korter on tema sõnul „elatav”, mingit ekstra remonti tehtud pole. „No Tallinnas tuleks sellise korteri eest vähemalt 400 eurot kuus välja käia,” nentis Tiia. Ta unistab kunagi koju Põlvasse tagasi kolimisest ja seetõttu hoiab ka korterit.

Portaalides vaid üksikud kuulutused

Kinnisvaraportaalides kv.ee ja city24.ee polnud eile ühtegi Põlva korteri väljaüürimise kuulutust. Kaks korda suuremas Võru linnas pakuti üürile nelja korterit, lisaks kolmetoalist korterit tubade kaupa. Saadaval olid vaid suuremad: üks kahetoaline, ülejäänud kolmetoalised. Räämas kolmetoalise korteri eest küsiti 130 eurot kuus, sanitaarremonditu eest 180 ja kena korteri eest 225 eurot.

„Küsin kahetoalise eest 250 eurot, mõni on küll nurisenud, et nii kallis hind, aga samas – hinna määrab üürileandja ja läheb kaubaks,” rääkis Piret (nimi muudetud), kes üürib Võrus välja nii enda, mehe kui sõbra korterit. „Facebookis nägin, et üks inimene otsis Võrus kahetoalist korterit ja ütles ise, et on nõus maksma üüri kuni 300 eurot.”

Piret nentis, et selline hind eeldab ka korralikku, kenasti remonditud eluaset. „Räämas korterite eest küsitakse 180 eurot kuus, aga mõned korterid on kv.ee-s ikka kaua üleval – keegi ei taha,” teadis ta kõnelda.

Need korterid, mille eest on inimesed nõus 250 eurot kuus välja käima, on renoveeritud ja sisustatud: köök, pesumasin, teler ...

Piret ütles, et leiab korteritele üürilised Facebooki kaudu. „Kui ükskord kuulutuse üles panin, võttis hoobilt ühendust 40 inimest!” nentis ta. „Üldiselt leiab kohe kellegi. No aeg näitab, kas üürnik on maksujõuline ja korralik.”

Just nüüd on ettevõtlik naine kaubaks käed kokku löömas sõbra korteri uue üürnikuga. „Kolme lapse ema, kel käivad lapsed linnas koolis, muidu elavad maal,” rääkis Piret. Korteriüürijate seas on tema sõnul igasuguseid inimesi: noormehed-neiud, noored pered ... 

Lehekuulutuse peale läks löömaks

LõunaLehe toimetus puutus kokku ka ühe omapärase segadusega ühetoalise korteri väljaüürimisel Võrus. Inimene pani lehte korteriüürimise kuulutuse, kuid juures olevas telefoninumbris oli üks number vale. Seepeale sai šoki inimene, kellele kuulutuse peale massiliselt helistama hakati. „Töötan Soomes, kõned tulid vahetpidamata,” kurtis inimene. „Paljud ei leppinud selgitusega, et tegu on vale numbriga. Mitmed hakkasid kurjustama, et olen korteri kellelegi ära lubanud ja millegipärast ei taha seda öelda.”

Gümnaasiumiõpilastel on probleeme

Üüripinda vajavad näiteks riigigümnaasiumis õppijad, kes on pärit nii kaugelt, et ei jõua iga päev kodust kooli käia. 

Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ütles, et Võrus elamispinda vajavad kümmekond õpilast on praegu kõik selle leidnud, kas siis sugulaste-tuttavate juures või üürinud. „Ühel võttis korteri leidmine tõesti palju aega,” nentis ta. „Varem said mõned kokkuleppel Võrumaa kutsehariduskeskusega majutust ka keskuse ühiselamus Väimelas. 

Kurvitsa hinnangul ei saa elamispinnaprobleemi päris karjuvaks nimetada, aga midagi head ka pole. Lisaks on mitmel vanemal keeruline kõrget korteriüüri maksta. „Saame hüvitada elamispinna kulu kuni 50 eurot kuus, see ei kata ilmselgelt kulutusi,” ütles Kurvits.

Sama palju hüvitab elamispinnakulu ka Valga gümnaasium. Direktor Andres Murumaa nentis, et üüripinnapuudus on neilegi tuttav teema. 

Valgas oli eilse seisuga saada kaks korterit, mõlemad suhteliselt väsinud väljanägemisega. Ühe eest küsitakse 120, teise eest 150 eurot kuus. Viimase, paneelmaja esimesel korrusel asuva kahetoalise korteri üürnikule on karmid eritingimused: ta peab armastama puhtust ja korda ning tal ei tohi olla lapsi. Firmadele pakuti sama korterit 200eurose kuuüüriga.

„Meil on õnneks hea koostöö Valgamaa kutsehariduskeskusega, mille ühikas leitakse meie õpilastele võimaluse korral tuba,” selgitas Andres Murumaa. „Kolm õpilast elab praegu ühikas, lisaks elavad kolm-neli kas üüripinnal või sugulaste juures.” Ühikasse saadeti elama ka hiljuti gümnaasiumis õppinud vahetusõpilane.

Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi möönab, et üürikorterite leidmine on Põlvas probleem. „Eelmisel õppeaastal otsisime õpilastele elamispinda nii sotsiaalmeedia kui ajalehekuulutuste abil,” nentis ta. „Sel aastal meil aga nii kaugelt õpilasi polegi, kes peaksid Põlvas üüripinnal elama. Ei oska aga öelda, kas neid pole seetõttu, et üürikatega on Põlvas probleem, või on teine kool valitud mingil muul põhjusel.”

Õpetajatel aga Alo Savi sõnul üüripinnamuret pole, sest nad on õpilastest mobiilsemad ja käivad tööl ilma nurinata kuni 50 kilomeetri kauguselt. „Valdav osa õpetajatest elab siiski Põlva vallas, aga meile käiakse tööle ka Tartust ning Räpina ja Kanepi vallast, kõige kaugemalt sõidab keemiaõpetaja – Läti piiri äärest Rõuge vallast,” rääkis direktor.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/10/2017 11:29:42