Kiire internet maale – mis tegelikult toimus?

Olav Harjo. Foto: erakogu

Meedias kütab kirgi teema, et minister Urve Palo on võtnud omavalitsustelt ära neile lubatud 20 miljonit eurot lairibavõrkude arenduseks. Nüüd küsivad paljud minu käest, mis tegelikult toimus. Siin siis minu nägemus sellest.

Kaks aastat tagasi tutvustas riigikontroll riigikogus auditit, kus märgiti, et vaatamata lairiba baasvõrgu ehituseks kulutatud kümnetele miljonitele eurodele ELi toetusele ei ole kiire internet maapiirkondades kättesaadav. Selle peale toimus riigikogus palju arutelusid nii komisjonides kui ka suures saalis. 

Loodeti, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuleb välja positiivse kavaga, et seda probleemi lahendada, aga selle asemel teatas toonane asekantsler, et maapiirkondades elavad inimesed ei soovi nüüdisaegset internetti ning majanduslikult ei oleks seda võimalik neile ka pakkuda. See sõnum muutus MKMi ametlikuks seisukohaks ning lähtuvalt sellele ka reaalselt käituti.

Kuna lahendust MKMilt ei tulnud, otsustas osa riigikogu liikmeid selle teemaga ise tegeleda ning moodustati lairibatoetusrühm. 

Minu ülesanne oli neid enda teadmiste ja kogemuste põhjal nõustada, seda olen ka kahe aasta jooksul teinud.

Ühe esimese teemana pakkusin välja, et lairibavõrkude ehitamine tuleb teha mitu korda odavamaks. Selleks tuleb kasutada kaablite vedamiseks olemasolevaid elektriposte. Et nende kasutamist teha soodsamaks ja bürokraatiavabamaks, tegime seaduste muutmise ettepanekud, mille riigikogu ilma ühegi vastuhääleta ka vastu võttis.

Pakkusime Elektrilevile võimalust, et nemad hakkaksid valguskaablivõrke arendama ning neid sideettevõtetele välja rentima, aga siis ei olnud nad sellest veel huvitatud.

Peale seda tuli leida mudel, kes ja kuidas neid võrke hakkaks rajama. 

Rootsis ja paljudes teisteski riikides kuuluvad sellised võrgud omavalitsustele. Ka meie otsustasime sellise mudeli kasuks, kus valguskaablivõrgud kuuluvad omavalitsustele, aga teenuseid võivad selles pakkuda kõik sideettevõtted. Kuna aga omavalitsused on meil väikesed, otsustasime teha projekte, mis hõlmaksid kõiki ühe maakonna omavalitsusi. 

Esimene maakond, kus hakkasime seda mudelit katsetama, oli Pärnumaa, lõime seal projekti DigiTee. Me tahtsime teada saada, kas selline mudel võiks meil Eestis toimida nii tehniliselt kui ka majanduslikult. DigiTee ülesanne pidi olema informeerida elanike lairibast, koguda kokku liitumissoovid, rajada valguskaablivõrgud ning anda need kasutada kõikidele sideteenusepakkujatele. Kogutud liitumissoovide, tehtud võrguplaneeringute ja äriplaani pealt saime kindlust, et selline mudel toimib, kui riik ka seda natuke rahaliselt toetab.

Kuna DigiTee pidi kasutama oma valguskaablivõrgu rajamiseks maapiirkondades peamiselt elektriposte, otsustasin käesoleva aasta alguses veel kord pöörduda Elektrilevi poole koostöösooviga. Olime selleks ajaks kokku saanud juba päris palju lairibaühenduse soovijaid ning tänu sellele otsustas Elektrilevi, et võib teemat uurida. Sõlmisime DigiTee ja Elektrilevi vahel koostöömemorandumi ning selle alusel selgitasin neile selle äri põhimõtteid, ärimudelit ja -plaani. See äri hakkas Elektrilevile nii palju meeldima, et nad otsustasid lõpetada DigiTeega koostöö ning teatasid, et nad vist tahavad ise hakata sellega tegelema. Esialgu pidi nende tegevus küll toimuma ainult linnades ning koos tänavavalgustuse projektidega.

Kui aasta tagasi valitsus vahetus, saime tänu riigikogu liikmetele koalitsioonilepingusse sisse lubaduse toetada lairiba „viimase miili“ arendust järgneval kahel aastal 20 miljoni euroga. Valitsus andis valdkonna eest vastutavale ministrile Urve Palole ülesande töötada välja toetusmeede maakonnaüleste omavalitsuste digiprojektide toetamiseks 20 miljoni euroga.

Aasta alguses oli meil ministriga mitmeid kohtumisi, kus ta lubas, et mai lõpuks on meetme määrus valmis ning sügisel saavad digiprojektid esitada taotlusi raha saamiseks. Sellest lähtuvalt hakkas järjest tekkima uusi digiprojekte. Praeguseks on neid juba kümnes maakonnas. Töö digiprojektidel käis täie hooga ning nendega olid seotud üle Eesti sajad inimesed. 

Mai lõpus saatis MKM kõigile huvitatutele välja toetusmeetme määruse esimese versiooni ning enne jaanipäeva toimus ka arutelu, kus sellesse tehti palju muudatusettepanekuid. Augusti lõpus saatis MKM välja kirja, kus andis teada, et samal ajal meetme määruse ettevalmistamisega hakkavad nad taotlema ka riigiabiluba, mida on vaja selleks, et anda digiprojektidele toetust avalikku konkurssi korraldamata. 

Selle peale kohtusime MKMis septembri alguses ministriga, et rääkida riigiabiloa tingimustest ja saada kindlust ajakava suhtes. MKMi kinnitusel pidi tehtama nii määruse kui ka riigiabiloaga kõvasti tööd ning aasta lõpuks loodeti need valmis saada, et järgmise aasta algusest hakata juba digiprojektidelt taotlusi vastu võtma. 

Sellel kohtumisel rääkisin ka ministrile, et Elektrilevi on hakanud huvituma lairibavõrgust, ütlesin, et digiprojektid võiksid teha Elektrileviga koostööd, aga Elektrilevi ei tohiks hakata digiprojektidega konkureerima. Selle peale kohtus minister Elektrilevi juhtkonnaga (mina seal ei osalenud), kus Elektrilevi olevat tutvustanud oma plaani hakata ise valguskaableid vedama ja soovinud saada seda riigi poolt lubatud 20 miljonit eurot endale.

11. oktoobril kohtusime Elektrileviga MKMis, et teada saada nende täpsemaid plaane ning arutada võimaliku koostöö üle. Meie soov oli leida positiivne koostöömudel ja sellest siis ühiselt ka kõiki teavitada. Sellel kohtumisel teatas aga Elektrilevi, et mingit koostööd digiprojektidega ei soovita, nende raames tehtud töödega ega kogutud sooviavaldustega ei arvestata ning Elektrilevi hakkab ise lairibavõrku rajama enda plaanide järgi. Anti ka mõista, et digiprojektidel ei ole mõtet nendega konkureerida, kuna elektripostide kasutamine tehakse nii kalliks ja keeruliseks, et digiprojektidel oleks võimatu hakata oma võrku rajama. 

Selle peale kohtusime MKMi ametnikega järgmisel päeval, 12. oktoobril ja arutasime edasisi tegevusi. Ühiselt leidsime, et on siiski vajalik luua positiivne koostöö digiprojektide ja Elektrilevi vahel ning korraldame sellel teemal kohtumise omavalitsusliitude juhtide, Elektrilevi ja MKMi vahel 6. novembril riigikogus. Lootsime saavutada sellel kohtumisel positiivse tulemuse ning sellest siis ka meedia kaudu kõigile teada anda.

Eraldi leppisime veel mõne inimesega kokku, et vahepeal peaksid kohtuma ministrid omavahel – Palo ja Tõniste (Elektrilevi omanik on rahandusministeerium) –, et tekiks koostöö osaliste vahel ja riik (omavalitsuste digiprojektid) ei hakkaks riigiga (Elektrilevi) konkureerima. Mul puudub info, kas see kohtumine peeti või mida seal kokku lepiti.

Selleks et anda ministritele märku, et tegemist on maapiirkondadele väga olulise teemaga ning et ei tehtaks mingeid kiireid ja rumalaid otsuseid, saatsid kümme omavalitsusliitude juhti ning kümme maavanemat 19. oktoobril Palole ja Tõnistele pöördumise, kus palutakse selgitada ministrite plaane ning tehakse konkreetseid ettepanekuid, et neid siis koos 6. novembril toimuval kohtumisel arutada. 

24. oktoobri hommikul saatis MKM välja aga pressiteate, et minister Palo on otsustanud loobuda omavalitsuste digiprojektide toetamise plaanist ning kavandab avaliku konkursi kaudu hoopis Elektrilevi plaani toetamist. 

Mis hakkab edasi saama, ei oska öelda. Loodame 6. novembri kohtumisel saada rohkem teada.

 

Autor: Olav Harjo, lairibaekspert
Viimati muudetud: 02/11/2017 09:32:40