Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kagu-Eesti koolide edetabelit juhivad Võru ja Kanepi gümnaasium

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kagu-Eesti koolidest edetabelis kõrgeimal kohal asuva Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits kommenteeris, et tema üldiselt ei usu riigieksamite tulemuste edetabelisse, sest tegemist pole spordivõistlusega. Foto: Ülle Harju

Tänavu koostati eksamite infosüsteemi põhjal taas Eesti koolide edetabel. Selline edetabel ei näita koolide kvaliteeti tervikuna, kuid seab need pingeritta riigieksamite tulemuste põhjal.

Algset koolide edetabelit Kagu-Eestis juhtis tänavu Kanepi gümnaasium, mis asetus 21. kohale, ning teisele kohale tuli Võru gümnaasium (Eestis 23. koht). Koolijuhtide ettepanekul aga tabelit kaks päeva tagasi täiustati, mistõttu Kagu-Eestis tõusis teist aastat esikohale ikkagi Võru gümnaasium, mis on riigieksamite tulemuste põhjal 22. kool Eestis. Täiustamise käigus langes Kanepi gümnaasium üle Eesti 37. kohale, Kagu-Eestis teiseks, see on siiski suur samm edasi mullusest 117. kohast. 

Täiustatud tabeli koostamisel võeti arvesse ainult need koolid, kus õpilased tegid laia matemaatika eksamit ja kus igat eksamit sooritas vähemalt viis õpilast. Seega ei näe enam uues tabelis Varstu kooli, Valga kaugõppegümnaasiumi ja Võru täiskasvanute gümnaasiumi tulemusi. Mulluses tabelis näiteks oli Võru täiskasvanute gümnaasium Eestis viimasel ehk 174. kohal, kuid juba toona ütles kooli direktor Merike Ojamaa, et nende kooli õpilasi ei saagi võrrelda tavaliste koolide õpilastega, kelle haridustee pole vahepeal katkenud. 

Edu põhjus: mõtestatud valikud

Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits kommenteeris, et tema üldiselt ei usu riigieksamite tulemuste edetabelisse, sest tegemist pole spordivõistlusega. 

„Riigieksamite tulemustega me kindlasti ennast piirkonnas ei määratle,” sõnas Kurvits. „Meie unistus on olla kool, mis avab uusi horisonte ja kus iga silmapilk on oluline. Oleme tegutsemise põhimõtetena kokku leppinud, et me oleme akadeemilise õhkkonnaga, mõtestatud valikutega, pingutustele suunav, avatud ja silmapaistev kool.”

Edu arvatavat põhjust ei soovinud Kurvits konkreetselt kommenteerida, vaid ütles, et kool on kogu oma tegevust, sealhulgas õppetööd, püüdnud mõtestada. Võru gümnaasiumi lõpetas tänavu kevadel 62 õpilast (neist kaks kuld- ja üks hõbemedaliga), kõrgkoolis jätkas õpinguid 37 õpilast, ülejäänutest osa läks ajateenistusse. 

Kagu-Eestis teisele kohale tulnud Kanepi gümnaasiumi direktor Ilvi Suislepp ütles, et loomulikult on neil hea meel tulemuse üle ja nad tunnetavad teatud tunnustust, et ka väike maakool võib olla tublide tulemusnäitajatega, ja lausa üle-eestiliselt. 

„Tubli ja aktiivne töö käib meil igal aastal,” sõnas Suislepp. „Usun, et pingerida seda ei näita ja igast statistikast võib oma aspekti leida. Ka neil aastail, kui tulemused pingereas ei ole esirinnas, ei panustata õppimisse ja õpetamisse vähem. Lisaksin veel märksõnad töö ja õnn.”

Suislepp rääkis, et möödunud õppeaasta kulges Kanepi gümnaasiumis arvukate projektide ja ruumist väljas õppimise rütmis. Võib-olla on ka see üks edu võti, arvas ta. Tänavu kevadel tegi Kanepis riigieksameid kuus õpilast, noormehed siirdusid ajateenistusse, paar õpilast aga läks silmaringi laiendama välismaale. 

75minutilised tunnid võisid anda tagasilöögi

Täiustatud tabelis tõusis Valga gümnaasium lausa 30 koha võrra. Esimene tänavune tabel näitas aga mullusega võrreldes kõva kukkumist. 

Valga gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ütles, et ilmselt on toonud teatud languse kaasa see, et kool läks aasta tagasi gümnaasiumiosas 45minutistelt tundidelt üle 75minutistele. Ka ei ole kõik aastad ja lennud tasemelt ühesugused. Lisaks mõjutab riigieksamite tulemuste kokkuvõtet see, kui kasvõi üks õpilane koolis jõuab riigieksamil ainult minimaalse tulemuseni. 

„Tulemuse viisid alla kindlasti kolm õpilast, kes keeleeksamil said miinimumpunktid,” sõnas Murumaa. 

Samas sai inglise keeles üks õpilane 96 punkti – nii palju ei saanud Murumaa sõnul ükski esikolmikusse jõudnud koolide õpilastest. 

„Vaatame, mis võiks paremini olla,” lausus Murumaa. „Vaatame korra peeglisse. Tähtis on, et kogukonda jõuaks õige sõnum, et meie kooli õpetajad annavad endast parima, et õpilased saaksid hea hariduse.”

Ta lisas, et nende kooli üheksast siseturvalisuse suunal õppinud õpilasest läks viis omandama vastaval erialal kõrgharidust. 

Kummalisel kombel jäid esimesest tabelist välja nii Tsirguliina keskkool kui ka Räpina ühisgümnaasium, mis pani imestama ka Räpina ühisgümnaasiumi direktorit Meeri Ivanovi. 

„Ega meil seda eluliselt tarvis teada ei ole,” sõnas Ivanov. 

Täiustatud tabelis aga Räpina ühisgümnaasium siiski leidus ning mullusega võrreldes on kool tõusnud 30 koha võrra. Kokkuvõttes aga võib öelda, nii nagu seda teevad ka koolide direktorid, et igasügisesi koolide edetabeleid ei saa võtta ülemäära tõsiselt. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 02/11/2017 09:45:20

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia