Vee hind tõuseb mõnel pool isegi 40 protsenti. Foto: Ülle Harju

1. detsembrist kerkivad pea kõikidel ASi Võru Vesi klientidel vee- ja kanalisatsioonitasud – Võrus, Võru, Antsla ja Kanepi vallas. Kohati on hinnahüpe suisa 40% ja see on ajanud rahva tagajalgadele.

Enim tõuseb veeteenuste hind Kanepi vallas. „See on röövimine, eriti veel pensionäri suhtes!” avaldas nördimust Kanepis elav pensionär Vaike Kärssin. Kärmelt otsis ta välja oma vanad veearved, kust nähtus, et juulikuus kulus teenusele ümmarguselt kakskümmend eurot, talvekuudel (kui aias kastma ei pea) poole vähem. Jõulukuust tuleb abikaasaga kahekesi elaval Vaikel hakata ka talvisel ajal vee eest hea mitu eurot rohkem välja käima, suvel võib lisakulu küündida ligi kümne euroni. Kel pereliikmeid rohkem, sel kulub tõenäoliselt veelgi rohkem.

Võru mees Meinhard Olesk on nördinud: „Esialgu maksime vallale vee eest 1.80 kuupmeetrist. Siis mindi üle Kagu Vee alla ja tasu kerkis 2.80 peale kuupmeetri kohta. Nüüd oleme Võru Vee all ja maksame juba 3.72!” Oleskile tundub pisut ülekohtune olevat see pidev raha juurde nõudmine, kuna pensionäri rahakott pole põhjatu. „Millal need hinnatõusud lõpevad, seda teab ainult jumal taevas! Igal juhul on see ülimalt nördima panev. Kaua võib, tekib küsimus?! Ja vee kvaliteet on võimatult halb – roostene ja haisev!” lõpetas ta oma kommentaari kriitiliselt.

Hiljuti veeavarii tõttu 130eurose hiigelarve saanud kanepilane Mall Sermand on hinnatõusust mõõdukalt löödud. Praktilise naisena arvutas ta kohe välja, et edaspidi tuleb ühe veekandi kohta välja käia umbes pool eurot enam. Kanepis oma majas kulutab ta kuus kaks kuni kolm kanti vett ning paarieurone lisakulu just juuksejuurteni ei vihasta. Kerget vihateket täheldaks ta enda juures viieeurose hinnalisa peale.

Kanepi valla sotsiaalnõunik Tiia Urm veeteenuste hinnatõusus midagi hirmutavat ei näe. „Meie vallas saab vajaduspõhist toimetulekutoetust praegu kaksteist peret,” nentis ta, viidates sellele, et vald maksab nende perede kommunaalkulud kinni. 

ASi Võru Vesi juhataja Jüri Miks tõrjub süüdistusi liigkasu ihalemises. „Vee hind on riigis keskmiselt seitsme aasta jooksul tõusnud veerandi võrra. Meie hinnatõus saab olema kümme protsenti. Nii stabiilse hinna allhoidmise eest oleme hoopis pika pai ära teeninud!” on ta tulemusega rahul. 

AS Võru Vesi deklareeris mulluse ärikasumina 700 000 eurot. Kas sellise kopsaka kasumi juures on hinnatõus ikka õigustatud? Miks selgitas, et tegu ei ole netosummaga, vaid sinna sisse on arvutatud projektirahad. 

Tänu uute hindade kehtestamisele on ettevõttel õigus vastu võtta Euroopa Ühtekuuluvusfondist 3,5 miljonit eurot. Nimelt ei sobinud ettevõte enne hindade korrigeerimist toetussumma saajate ringi. Selleks et pakkuda veel paremat teenust ja areneda ilma linna poolt lisaraha vajamata, tuli teha muudatus teenusehindades. 

Projektist saadav hiigelsumma läheb ärikasumi juurde ja järgmise aasta summaks saab firma kirjutada juba tublid kolm miljonit. „Aastate jooksul see projektiraha amortiseeritakse ning tegu ei ole netokasumiga,” rõhutas Miks. 

Vee hinna tõusu põhjusena toodi veefirma kodulehel välja kulusisendeid. Selle all mõeldakse pidevalt tõusvaid ressursi- ja saastemakse, palgakulu ja kõike muud veefirma ülalpidamisega kaasnevat. Eurooa Liidule on kaks kõige tähtsamat aspekti inimene ja loodus. Sel eesmärgil tõstetakse järjepidevalt ressursi- ja saastemaksu, mida äriühingul tuleb tasuda. 

Suurenev maksukoormus omakord motiveerib aina säästlikumalt toimetama ning panustama loodushoidu. „Mida paremini puhastame, seda vähem maksame,” võttis Miks asja kokku. 

Ligi aasta tagasi koondas ettevõte kolmandiku alluvatest ning saavutas samal kolmandiku efektiivsuse tõusu. Jüri Miks on rahul, et firma on agressiivselt laienenud ning oma majandustulemustega silma paistnud. Eriliselt on tal hea meel, et ei ole mindud omavalitsuselt käsi pikalt ees abi paluma.

Veeteenuste hinnatõusu sarjajatelt küsib Miks, kas soovitakse ettevõtte pankrotti või linna dotatsioonide eraldamist. Just sellisena näeb ta tulevikku ilma Euroopa rahaabita, kuhu hinna fikseerimata jätmine paraku oleks viinud.

 

Autor: Sten Sang
Viimati muudetud: 16/11/2017 10:34:21