Põlva maavalitsusest koondatakse 20 töötajat, tühjaks jäävaisse ruumidesse võivad tulevikus kolida teised riigiasutused. Foto: LL arhiiv

Maavalitsused lõpetavad uuest aastast tegevuse. Rahandusministeeriumil on plaanis luua maavalitsuste hoonetesse riigimajad, kuid riigipalgalisi ametnikke jääb esialgu vähemaks nii Põlva-, Võru- kui ka Valgamaal.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Karel Hanni sõnul jäävad maavalitsuste hooned ajutiselt osaliselt tühjaks, kuid siiski mitte täielikult, sest nii Valga, Põlva kui ka Võru maavalitsuse hoonetes tegutsevad ka muud organisatsioonid, nagu maakondlikud arenduskeskused (arenguagentuurid) või omavalitsusliidud. 
Maavalitsuste hooned kuuluvad Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) ning rahandusministeerium koos RKASiga on ette valmistamas maakonnakeskuste kinnisvara optimeerimise ettepanekuid, millest üks hõlmab seda, et mitmesugused riigiasutused kolivad maavalitsuste hoonetesse. Kui läheb läbi riigihalduse ministri plaan viia töökohti Tallinnast välja, võib tarvis minna maavalitsuste ruume ka neile. Ettepanekud esitatakse riigimajade kontseptsiooni raames jaanuaris. 
Valga maavalitsusest koondatakse uueks aastaks 16 töötajat, Põlva maavalitsusest 20 ja Võru maavalitsusest 13 töötajat. Seaduse järgi saavad nad hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses erinevalt ühendatud valdadest koondatavatest ametnikest, kes saavad kolme kuni kuue kuu palga, ning vallavanemad ja vallavolikogude esimehed on juba kätte saanud aastapalgasuuruse hüvitise. 
Kuna maavalitsuste ametnikud koondatakse, siis olgugi et on käinud laialdased jutud riigiametnike hajutamisest maakondadesse laiali, väheneb uuest aastat Kagu-Eestis riigipalgaliste ametnike arv. Üksnes plaan viia 1000 töökohta pealinnast välja võib olukorda tasakaalustada väiksemate kohtade kasuks. Eelmisel laupäeval saatis ka riigihalduse minister Jaak Aab mitmele ametile kirja ettepanekuga viia veel lisaks töökohti Valka, Võrru ja Põlvasse. 
Mis aga saab maavalitsustele kuulunud varadest? Nii mõnigi isik on avaldanud arvamust, et maksumaksja raha eest soetatud vara tuleks realiseerida nii, et maksumaksja sellest võimalikult palju võidaks. 
Maavalitsuse valitseda olnud kasutusvalduse ja hoonestusõigusega koormatud kinnistud antakse Karel Hanni sõnul üle maa-ametile. Hoonestatud kinnisvara, kodanikelt konfiskeeritud vara, mööbel, tehnika (nt fotoaparaadid, kohvimasinad) jms antakse üle rahandusministeeriumile. Arvutid on kuulunud suuremas osas kogu aeg rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele, mis annab need üle kas ministeeriumitele, riigiametitele või omavalitsustele. 
Kuna omavalitsused saavad oma õlule tulevast aastast mitmeid varem maavalitsustele kuulunud ülesandeid, siis nendega seotud vara (nt perekonnaseisu toimingutega) on lubatud anda omavalitsustele. 
Suurem osa maavalitsuste autosid on liisitud ja lepingud lõpetatakse. Mõne auto puhul võtab liisingulepingu üle maa-amet või rahandusministeerium. Need autod, mis on maavalitsuse omandis, võõrandatakse või on juba võõrandatud vastavalt riigivaraseadusele. Nii Valga, Põlva kui ka Võru maavalitsusel oli kõigil kolm autot. 
Küsitud on ka, mis saab ühendatud valdade varadest, kui neid nii palju enam vaja ei lähe. Selle üle otsustavad kohalikud omavalitsused ise. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 14/12/2017 09:54:31