Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
Põlva
Otepää
10°
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
12°
Tõrva
13°

Legendaarne üilkooli endine haldusprorektor hakkab vedama Põlva kultuurielu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põlva kultuuri- ja huvikeskuse uus juht Riho Illak leiab, et lõõtsapealinna tiitel on Põlvast teinud teatud mõttes tõmbekeskuse ja see on kultuurielu arendamisel heaks aluseks. Foto: Ülle Harju

Sellest nädalast juhib Põlva kultuuri- ja huvikeskust varem Tartu ülikooli haldusprorektori ja -direktorina tuntud olnud Riho Illak (62), kelle siht on leida oma meeskonda uusi loomingulisi tegijaid ja ka raha ning luua pikaajaline visioon kultuurikeskuse edasiseks tegevuseks.

„Kõlab banaalselt, aga mingi missioonitunne oli,” põhjendas Riho Illak soovi Põlva kultuurikeskust juhtida. See oli tal esimest korda elus töökohale kandideerida: „Juhuslikult nägin kuulutust ja lõi nagu piksega pähe: läheks õige ja vaataks, saan oma kogemustele-teadmistele-oskustele ja elu jooksul kujunenud suhtevõrgustikule toetudes Põlvale enam tähelepanu koondada, et siia rohkem inimesi ja ressurssi tuleks.”
21aastaselt Tartu noortemaja Sõprus direktorina karjääri alustanud Illakut tuntakse enim Tartu ülikooli pikaaegse haldusprorektorina ja Tartu muusikapäevade peakorraldajana. Eelmine töö haridus- ja teadusministeeriumis sai tal otsa pea kaks aastat tagasi. „Kuna olin ligi 40 aastat ilma puhkuseta töötanud, võtsin aja maha, tegelesin tervise, lastelaste ja isiklike arhiividega,” selgitas Illak.
Põlva vallavanema Georg Pelisaare sõnul sai Illaku uueks kultuurijuhiks valimisel määravaks see, et tal oli kõige selgem arusaamine sellest, kuidas Põlva kultuuri- ja huvikeskust edasi majandada.
„Nii ei saa, et valla hallatava asutuse juht ütleb vallale: andke aga pappi, küll siin teen!” valgustas Illak selle arusaamise sisu. „Asutusele on eelarves ette nähtud summa, mille eest tuleb muidugi võidelda, põhjendada, ülejäänu tuleb leida, ja see pole lihtne. Kultuurikeskus peab leidma rohkem võimalusi raha teenida, mitte olema vaid üks haldav asutus, kes rendib ainult ruume välja ja vahel harva tegeleb ka mõne suurema projekti kallal.”
Illak ütles, et vaatab ka kultuurimajandust toetavate fondide – kultuurkapital, PRIA Leader, EAS, Innove, hasartmängumaksu nõukogu jt – poole.
„Sponsorlusest rääkides: Eesti on nii väike riik, et majanduslikult see ettevõttele ära ei tasu,” rääkis Riho Illak. „Olin ülikoolis pea kümme aastat korvpallimeeskonna Tartu Ülikool / Rock juht ja õpetaja ning need kümned miljonid kroonid, mis ettevõtjad spordi heaks andsid, oli ju tegelikult puhas toetus. Usun, et nii Põlvas kui Põlvast kaugemal on südamega tublisid ettevõtjaid, kes hea meelega toetavad, kui neile selgitada, milleks nende toetus läheb.”
Põlvakas ei pea pelgama, et kultuurikeskus saab ainult haldusjuhi: Riho Illak on alati põhitöö kõrvalt ka suuremaid kultuuriprojekte vedanud, viimati aitas kaasa sel suvel toimuva Gaudeamuse laulu- ja tantsupeo ettevalmistusel.
Põlva on teatavasti lõõtsapealinn. Mis suhe on Illakul lõõtsamänguga? „Lõõtsamuusika meeldib mulle väga ja kui Väimela-ajal elasin Loosu külas, mitte kaugel Teppo talust, käsin seal suu ammuli lõõtsamängu vaatamas ja kuulamas,” märkis Illak. „Mulle meeldib, et Põlvat nimetatakse lõõtsapealinnaks – see staatus ja selle sisuga täitmine on ka kaasa aidanud Põlvast teatud mõttes tõmbekeskuse loomisele.”
Omaaegne kursusekaaslane jõudis Illakule ka juba kurta, et jäi ilma Põlva kultuurikeskuses toimunud „Rahvalõõtsa“ telesalvestuse piletist. „Kui saal on viimse kohani välja müüdud, siis see juba näitab, et selles suunas tasub edasi tegutseda,” rõhutas Illak.
„Vaatasin kurvastusega statistikat: ei teatrietendused ega filmiseansid pole Põlvas eriti sageli saale täis toonud. Viimati oli kolmel järjestikusel kinoseansil käinud kokku 60 inimest. Kuid see pole kaugeltki ainult Põlva probleem, vaid üleüldine trend Eesti maapiirkondades. Tuleb algatada selliseid kultuuriprojekte, mis kujunevad sama menukaks kui lõõtsapeod. Kindlasti võtan luubi alla suveüritused, et nende legendaarne toimumiskoht Intsikurmu ei seisaks nii tühjalt ...” arutles Illak.
Lisaks otsib Illak võimalusi, kuidas loomingulisi inimesi rohkem motiveerida ja ka rahaliselt. Ta soovib meeskonda kaasata üks või kaks loomingulist ideederohket inimest, kes suudavad oma ideed ka ellu viia. „Oluline on, et kuidas neid ideid turundada nii, et külastatavus oleks võimalikult suur ja tulijaid kaugemaltki,” lisas ta.
Isa poolt Tartumaa piirilt Veski vallast pärit Illak ütles, et tunneb Põlva kanti väga hästi juba vanast ajast.
„1970.–80. aastatel polnud ilmselt siinkandis kultuurimaja, mille lavalt tantsuks erinevate bändidega mängitud sai,” tuletas ta meelde. „Põlvas elab lähedasi sugulasi – lell ja sõtsepoeg peredega. Õppisin neli aastat Väimela näidissovhoostehnikumis. Legendaarne kadunud Põlva võmm Toomas Sermand oli mu sõber ja kursusekaaslane. Koos tegime kõvasti ka sporti. Kultuurikeskuse eelmist juhti Maire Pedrast tean juba Tartu noortemajas Sõprus töötamise ajast, hindan kõrgelt tema panust. Riho Illaku abikaasa Rita on pärit Võrust.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 09:25:54

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia