Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
20°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
20°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
14°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°

Haridusminister Mailis Reps Kagu-Eesti visiidil: lapsi on jäänud nii väheks, et põhikoolid samamoodi jätkata ei saa

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Värska lasteaias, kus oli ühe suurema probleemina jutuks erivajadusega lastele tugiisikute leidmine. Foto: Ülle Harju

Sel nädalal Kagu-Eestis ringsõidul olnud haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes LõunaLehele, et siinkandis on laste arv koolides sedavõrd kukkunud, et pole pääsu muudatustest terves põhikoolisüsteemis.

„Kagu-Eestis on palju väga-väga väikeseks jäänud koole,” ütles minister Reps. „Kui veel kümme aastat tagasi mõtlesime, et 180–190 õpilast oleks põhikooli piir, praegu on 50 õpilasega juba tubli põhikool, paljudes koolides on õpilasi 20–40.”
Sellest tulenevalt plaanib ministeerium muudatusi põhikoolisüsteemis. „Oleme analüüsinud, et võib-olla peaksime õppekava tegema nii ümber, et praegu 5.-6. klassist algavad põhilisaained, näiteks teine võõrkeel, algaksid seitsmendast klassist,” märkis ta. „Klassiõpetajad saaksid õpetada kuni kuuenda klassi lõpuni ja saaks säilitada koole kuueklassilistena.”
Veel jäi ministrile Kagu-Eestis silma, et koolipiirkonnad on siin väga suured. Koolibussiringid on samuti pikad. Toimunud haldusreformi valguses hindab minister, et lähiajal on oodata väiksemate koolide sulgemist.
Kas riigil on plaan koolide rahastamist muuta? „Kohalikele omavalitsustele on plaan rohkem vabadust anda,” rääkis Mailis Reps. „Üks haridusraha „pott” oleks küll, aga omavalitsused saaksid selle sees rohkem otsustada, kaasa arvatud tugiisikute ja teiste küsimusi. Oli plaan anda kogu haridusraha üle otsustamine juba järgmisest aastast kohalikele omavalitsustele, aga viimase riigikohtu lahendi valguses tuleb see teema uuesti läbi analüüsida.”

Kuidas edeneb erivajadustega laste suunamine tavakooli?
„Iga aastaga panevad vanemad üha rohkem ja rohkem oma lapsi kodu lähedale kooli,” rääkis Mailis Reps. „Vanemad tahavad pigem paremaid spetsialiste: et kodulähedases koolis oleksid tööl eripedagoogid ja oleksid ka kõik muud võimalused. Kui suuremas keskuses – Põlvas, Võrus, Valgas – on olemas spetsiifiline kool ja elukoht on sellele piisavalt lähedal, siis pigem panevad vanemad lapse aga erikooli.”
Järve, Roosi ja Jaanikese kool töötavad tema sõnul stabiilselt. Aga neid vanemaid on järjest vähem, kes soovivad, et lapsed sõidavad esmaspäeval Urvaste erikooli kokku ja nädala lõpus siis koju tagasi.
Kas erivajadustega lapsed on valmis õppima tavakoolis tavaklassis? „Enamik kindlasti mitte,” nentis haridusminister. „Ka koolid ja klassid pole valmis. Normintellektiga ratastoolilaps või tubli nägemispuudega laps saab edukalt tavaklassis hakkama, aga vaimsete erivajadustega laps enamasti mitte.”
Mailis Reps toonitas, et ministeerium ei taha, et erivajadustega õpilased hakkavad suurtes klassides koos oma tugiisikuga nurgas istuma. „Põhiaineid õpiks laps ikka eraldi, aga näiteks kehalise kasvatuse ja käsitöötunnis oleks teistega koos,” pakkus ta.
Minister tunnistas, et riik pole erivajadustega laste küsimuses olnud väga edukas. „Väga paljud vanemad ei tunnista, et tal on erivajadusega laps,” tõi ta välja ühe suure takistuse. „Tõenäoliselt on ka vanemal endal tegelikult tuge vaja, näiteks on laps jäänud ka sotsiaalselt täiesti tähelepanuta. Kõigepealt tuleb süüdistuse ja eituse faas ning on suur asi, kui vanem läheb lapsega spetsialisti juurde nõustamisele.”
Nagu terves Eestis, on ka Kagu-Eestis terav puudus spetsialistidest ja tugiisikutest, kellele pole väikestel koolidel-lasteaedadel pakkuda piisavat töökoormust. „Kuidas sa motiveerid fantastilist eripedagoogi töötama, kui tal on 0,3 koormus?” küsis Mailis Reps. Setomaa vallavanem Raul Kudre ütles, et nemad otsivad praegu Värskasse kolmandat tugiisikut, teda leida on raske.

Urvaste kooli tulevik on küsimärgi all
„Urvastes on erivajadustega õpilastele kordatehtud ja väga hea personaliga kool, lihtsalt õpilaste arv on nii väikseks jäänud – seal on 30 õpilast,” ütles Mailis Reps. „Peame leidma sinna muid lahendusi: noorte toetatud elamise süsteem, Maarja küla taoline lahendus ... Pole kindlasti tark ära kaotada keskust, kuhu on koondatud väga hea teadmine, kuidas erivajadustega laste ja noortega tegeleda.”
Haridusasutuste argieluga tutvunud minister Mailis Reps külastas teisipäeval Värska gümnaasiumi, Värska lasteaeda, Mikitamäe kooli, Viluste põhikooli, Räpina ühisgümnaasiumi, Räpina lasteaeda Vikerkaar ja Räpina aianduskooli. Eile käis minister Mooste mõisakoolis, Mooste lasteaias ja Mehikoorma põhikoolis.
Koolide-lasteaedade külastuste sisuks olidki vestlused juhtkonna ja õpetajatega, esinemised õpilastele ja ringkäigud õppeasutustes. Kohtumistel avas minister aktuaalseid haridusteemasid ja viimase aja seadusemuudatusi, samuti kuulas kooliperede ja lasteaednike arvamusi ja seisukohti.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 09:31:43

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia