Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-2°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Meelis Kihulane näitab uhkusega valminud õllekappa. Foto: Sten Sang

Seiklen autoga lumetuisus tubli tund aega ja saabun lõpuks õnnelikult Meelis Kihulase (47) isatallu. Väike-Ati talus Põlvamaal Koorastes on kunstnikunimega Edev Eremiit sisse seadnud mõnusa puutööruumi. Ja mitte lihtsalt tavalise puutöö, vaid igati uhke rahvusliku puutöönduse õpitoa!

Nime Edev Eremiit mõtles Meelisele välja tema kaasa Janica, kelle sõnul on see parim nimi tsivilisatsioonist eemal elavale puutöömeistrile, kes on piisavalt edev, et tahta oma oskusi ja teadmisi laiemalt jagada.
Tihedalt puutööks tarvilikku kraami täis tares jääb pilk kõigepealt pidama suure puidust anuma peal, mis on ühest tervest puutüvest välja nikerdatud. Meister seletab: „See on ummik! Vanal ajal hoidis talurahvas ummiku sees kõike, alates saunaveest kuni toiduaineteni. Ummikut ei tohi lasta üleni läbi kuivada, siis ta lihtsalt läheb katki!“
Tänapäeval on jällegi raske ette kujutada elu puust nõudega. „Söögikohtades on need juba nakkusohu tõttu keelatud. Mingi aeg ei lubatud isegi puidust liudadel toitu serveerida,“ nendib Meelis Kihulane kurvalt. Saan teada, et ennevanasti hoiti puust nõusid sauna muldpõrandal ja sealne niiskus sobis säilitamiseks kõige paremini.
„ERMis on samuti näha, kuidas läbikuivanud õllekappade ümbert vitsad lahti tulevad, see on paratamatu. Ma ei usu, et keegi koduski iga päev õlletoobist märjukest naudib. Võibolla esimene pidulik õlu rüübatakse sealt ja edasi minnakse ikka klaasi või plasttopsi peale,“ nendib meister.
Liigume jutuga tarbimisühiskonna ning oma looduslikest juurtest võõrandumise peale. Oleme mõlemad kursis, et terved kogukonnad on läinud maale elama ja protesteerivad liigse tarbimise vastu.
„Riigi sisemajanduse kogutoodang enam nende kodanike pealt ei tõuse. Vajalik toit kasvatatakse kohapeal ning juurde ostetakse minimaalselt vahendeid. Selline elu on ju täiesti võimalik,“ kirjeldab puutööline.
Juhin jutu puutöösaladuste juurde ja saan teada, et nii-öelda talviselt surnud puust saab parima materjali. „Käin näiteks riidekirstu jaoks puid langetamas jaanuaris ja olen jälginud ka kuufaasi. Eriliseks esoteerikuks ja müstika uskujaks ma end ei pea, kuid omad tavad on minulgi. Olen lugenud raamatuid, kus iseloomustatakse puude energiat. Saar olevat negatiivse energiaga! Usun, et elus peabki põimima nii head kui halba, muidu ei oskaks ju suurt head hinnatagi,“ on puusepp rõõmus ka negatiivse energia olemasolu üle.
Oma töödest erilist lemmikut ta välja ei too: „Katsun teha ikka tööd selliselt, et kõigi tulemustega rahule jääda. Hetkel on pooleli ummikust valmistatav tugitool ja veel mõned rahvapärased mööbliesemed.“

Tulekul on puutööaabits
Uurin, kas traditsioonilise puutöönduse levitamisega on võimalik end aasta ringi ära elatada. „Kuna olen 20 aastat restauraator olnud, siis see töö toob suurema tasu, pean ka oma erialal loenguid,” seletab mees. „Rikkaks selle ametiga praegu tõesti ei saa. Minu piibel ja peamine õppematerjal on Ants Viirese „Puu ja inimesed“ ning „Rahvapärane puutööndus“. Olen need raamatud risti ja põiki läbi lugenud.“
Tarbekunstnikul endal on kevadel ilmumas raamat „Vakad, karbid ja sõelad. Painutatud esemed“. Peas mõlguvad suisa nelja raamatu ideed. „Panen sinna kirja praktilised juhendid. Omamoodi on nad algajale aabitsa eest!“ sõnab meister.
Ta nendib, et noorte seas pole käsitöö popp, kuna sellele ei ole pühendatud pidustusi. „Ega ju rahvariidedki kaoksid unustuse hõlma, kui poleks traditsioonilist laulu- ja tantsupidu. Kahjuks pole sarnast üritust käsitöölistele. Õpilastega hakkame käima oma oskusi näitamas laatadel, folgil ja plaanis on Uma Peole kohale minna. Lähiaja suurem projekt on juulikuine Woodworking Camp. Infot toimuva kohta leiab huviline veebist ja minu käest juurde,“ juhendab puusepp.

Jüngreid jagub
Kihulane tõdeb, et teeb kõike meeletust missioonitundest, et kasvatada peale uut meeskäsitööliste põlvkonda. Ta kuulutas kevadel Edeva Eremiidi Facebooki lehel välja õpipoisikonkursi. Laekus üheksa sooviavaldust. Puutöömeister valis kaheks ja pooleks aastaks enda juurde teadmisi omandama neli meest. Praegu teritab höövliterasid siin meiega koos Indrek Merimaa (31). Ta on varem olnud ERMis koguhoidja ja praegu elab Sangastes.
„Kaks päeva kuus käivad õpilased minu juures ka praktikal,“ räägib Meelis Kihulane. Veel kuuluvad tublide õpilaste hulka palkehitusega tegelev võrukas Silver Sõrmus ning Tartust pärit IT-mees Ronald Aruorg ja arheoloog Edgar Laksa. Väike-Ati talu õpitoas saab selgeks endisaegsete tarberiistade käsitsi valmistamise oskuse.

Võrru näitusele
Seni on ametivalik igati õigustanud ja oktoobris oli Valga muuseumis avatud Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed“ I osa. „Esimeses osas on vaatlusele võetud kuusk ja haab ning nendest valmistatud esemed. Teises osas tulevad näitusele ülejäänud Eestis enim kasutatud puiduliigid ja nendest tehtud tarberiistad,“ andis Kihulane teada.
Enne sai näituse esimest osa uudistada Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis ja novembris 2018 täiustub näitus teise osa toel ning ekspositsioon liigub juba Eesti Rahva Muuseumi. Näitus ERMis on pühendatud Ants Viirese sajandale sünniaastapäevale.
„Suur soov on Võrus oma töid näidata ja ootan koostööpakkumisi, kus seda teha võiks,“ avaldab Meelis Kihulane. Ettepanekud Võrus näituse korraldamiseks on igati oodatud ja kunstnikuga saab kontakti telefonil 5385 7499.
 

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/02/2018 09:46:09

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia