Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Postiljon keeldub posti kohale viimast

Vaidlusalune Kriisa talu postkast asub elumajast eemal mäe otsas. Foto: Ülle Harju

Rõuge valla mees Aivar Vaab veab vägikaigast Omnivaga: postiljon keeldub talle kodu lähedale posti viimast, sest kardab lahtisi koeri. Liikumisraskustega mees pole nõus aga 250 meetri kaugusele maantee äärde posti otsima minema ja märgib, et koerad jooksevad ju sealgi.

Et midagi viltu on, sai Rõuge (toona Haanja) valla Meelaku küla Kriisa talu peremees Aivar Vaab aru juba septembri lõpus, kui tema ettevõtte Mantra Mets nimele tellitud LõunaLehte neljapäeviti postkastis polnud. LõunaLehe järelepärimisele saadeti Omnivast kõigepealt vabanduskiri ja lubati kliendile lehed esimesel võimalusel kohale viia.
Mõni aeg posti toodigi, aga siis haigutas postkastis jälle tühjus. 1. veebruaril saadetud uuele järelepärimisele vastas Omniva: „Kliendi post on kandekeskuses. Kliendiga on suheldud postkasti asukoha suhtes, sest tal on koerad lahti, kes ründavad kirjakandjat ja on olnud ka juhuseid autorehvi hammustamisest. Klient ei ole palvetele reageerinud. On pakutud variante, kas panna koerad kinni või liigutada postkast teeotsa. Kliendi 1.02 ajaleht on kandekeskuses. Juhul kui klient veel pöördub teie poole, siis võite öelda, et kirjakandja ei vii lehte, kuna klient peab tagama takistusteta juurdepääsu postkastini.”
„Pole saanud hammustada ei see postiljon, ei eelmised ega üle-eelmised!” tõdes Aivar Vaab. „Riigiametites leitakse alati põhjus, miks midagi tegemata jätta! Lodevus, laiskus, lauslollus ... Puudub igasugune hoolivus ja vastutustunne!”
Vaab juhtis tähelepanu ka sellele, et teised ametnikud pole koertest kunagi probleemi teinud. „Kõik riigiametnikud on hoovi peale saanud sõita, eirates keelumärke ja niinimetatud kurje koeri-kasse, näiteks kui oli vaja töömehi kontrollida, nüüd järsku üks postiljon ei saa mäe otsa tulla!” rääkis ta.
Vaabi sõnul hakkas probleem pihta siis, kui eelmine postiljon suvel töölt ära läks. „Enne oli kõik normis,” kinnitas mees. „Nüüd on siis probleem. No mina olen oma 60 protsenti liikumisvõimetu ja oma haige puusaliigesega ei lähe kaugemale posti tooma.”
Lisaks kaebas Vaab, et kui uus postiljon veel postkasti täitis, pani ta sinna ka võõraid kirju, näiteks Irvese puhkemaja omi. „Olen ise Irvesele ära viinud, kuna tunneme teineteist,” nentis Vaab. „All elab naabrimees, koolivend, kes on nüüd pensionil. Temale hakkavad ju nüüd ka kirjad koju käima – ma ei tea kuidas nood postkasti saavad, sest külakoerad jooksevad ju ka sinna. Nii ei saa ju külla enam ühtegi kirja ega lehte tuua! Kuidas siis jõuavad kohale tähtsad kirjad riigiametitest?”
Vaabi sõnul sätib ka teine naabrimees maale elama, aga kui postitoomisega selline jama on, siis ...
Vaab nentis, et lahti on nii tema koer kui ka veel terve hulk teisi. „Kui on jooksuaeg, on vahepeal mitme küla koerad koos,” rääkis ta. „Aga 25 aasta jooksul pole täheldatud mitte ühtegi hammustamist!”
Vaabi enda koer on suur segavereline kaukaaslane, peremehe sõnul sõbralik ja ei hammusta kedagi. „Meil on väiksed lapsed, ei ole probleeme olnud,” kinnitas ta. Külakoeri on aga igat sorti. „Need väiksed koerad on nagu väikesed ametnikud nii peast kui kasvult, annavad ennem Napoleoni kompleksi välja ja on ennem kurjad, kui see meie suur,” seletas mees.

Omniva: meie töötajate turvalisus on ülioluline

„Kuivõrd meie töötajate turvalisus on meile ülioluline, siis tuleb igasugusesse ohtu kirjakandja tervisele suhtuda tõsiselt,” kommenteeris probleemi Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv. „Ka postiseadus sätestab, et postiteenuse osutamisest võib keelduda, kui see seab ohtu postiteenuse osutaja turvalisuse. Ja erinevate ohtude puhul kehtib ikka kõige paremini ütlus „Parem karta, kui kahetseda“.
Võru, Põlva ja Valga maakonnas on tema sõnul viimase viie aasta jooksul juhtunud viis õnnetust seoses koerarünnakuga. „Kõik õnnetused olid kergemad ja ühelegi neist ei järgnenud haiguslehte,” märkis Mattias Kaiv. „Omniva maksab töötajale, kellega on juhtunud tööõnnetus, töövõimetuse toetust. Loomulikult läheneme igale õnnetusjuhtumile individuaalselt ning leiame kõigile sobivad lahendused. Koeraomanik maksab kahjutasu juhul, kui tema vastu esitatakse nõue ja kui nõue rahuldatakse kohtu poolt. Selliseid juhtumeid on ka esinenud.”
Kui palju on praegu selliseid maju, kuhu puremisohu tõttu posti ei tooda, ei oska ta öelda. „Kuivõrd need muutuvad ajas üsna tihti (keegi paneb koera kinni, kuhugi tuuakse uus koer jne), siis me selle kohta üldist statistikat ei pea,” ütles Kaiv.

Koer kargas postiljoni kintsu täiesti ootamatult

Üks viiest Omniva mainitud puretud postiljonist, Merike (nimi muudetud), kinnitas, et koerarünnak oli väga ootamatu. „See koer oli enne ka lahti, aga postiviimise ajal polnud peremeest enne väljas olnud,” kirjeldas ta juhtunut. „Siis oli peremees ka hoovi peal. Läksin autost välja, et panna post majaseina küljes asuvasse postkasti. Koer jooksis peremehest mööda, ilma haukumata, ja lõi lihtsalt hambad kintsu.”
Merike pöördus EMOsse, kus haavad puhastati ja tööõnnetusjuhtumi fikseerimiseks dokumendid täideti. Koeraomanik maksis puremise eest kompensatsiooni.
„Ikka suured augud olid kintsus sees,” rääkis Merike. „Kuu aega või rohkemgi pärast hammustamist suri jalg mõnikord lihtsalt ära. Armid on ka muidugi näha.”
Merike viib teda sellesse tallu posti edasi, kuid postkast on paigutatud ümber tee äärde. Koer on nüüd ketis.
Lahtiseid ohtlikke koeri on Merikese sõnul mitmel pool mujalgi, kaasa arvatud Võru linnas, kus postiljonid liiguvad jala, mitte autodega. „Väikesed on eriti salakavalad,” märkis ta. „Aga kui teen märkuse, et kardan lahtist koera, siis peremees või perenaine ütleb ikka, et tema koer küll kedagi ei hammusta!”
Merikese sõnul on pureda saanud ka mitmed tema kolleegid. Väiksemate näksamiste puhul pole aga postiljonid asjale ametlikku käiku andnud: plaaster peale ja töö läheb edasi.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/02/2018 09:56:02

Lisa kommentaar