Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kes kuidas Eesti sünnipäeva tähistab

Võrumaised tooted, mis jõuavad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidulauale, pakuvad huvi ka neljajalgsele pereliikmele. Foto: Esta Frosch.

Erilisemad, kuid kodumaisest toorainest toidud, pidupäeva nautimine pere keskel, tagasivaade riigi juubeliks tehtule ja elatud aastatele ning noorte osalemine riigi sünnipäevaüritustel ehk mida teevad ja millest mõtlevad meie inimesed Eesti sünnipäeval.

Esta Frosch tegeleb Võrus igapäevaselt Uma Meki võrgustiku liikmetega, st kohaliku toidu valmistajatega. Seda tööd saab teha hästi toidu valmistamist nautiv inimene.
„Mulle meeldib kokata ja mul tulevad road ka hästi välja,” tunnistas ta.
Laupäeva hommikul ootab Frosch kahte asja: külalisi ja vaikust, viimane tähendab, et harvestrimehed ka riigi sünnipäeva peaksid.
Riigi varasematel aastapäevadel on tal alati kiluvõileivad laual olnud, kuid tänavuseks valmistab ta suitsulihaga hernesupi, uudse toiduna aga seaprae taanlaste moodi. „Krõpsuva kamaraga prae saamiseks asetan praetüki pooleks tunniks vette hauduma nii, et kamar jääb vette, siis keeran ümber, lõikan kamarasse triibud, kuhu hõõrun soola ja panen ahju pooleteiseks-kaheks tunniks,” tutvustas ta.
Magustoiduks teeb Frosch Urvaste kamast kamavahu ja joogiks on laual kodumaine rabarberivahuvein, Võrumaa Uue-Saaluse veinitalu toode. Froschi sõnul oli tõsiasi, et Võrumaa ettevõtlik pere teeb veini, talle riigi sünnipäeva eel meeldiv üllatus.
Kui ilm lubab, viib ta mujalt Eestimaalt saabuvad külalised kagunurga talve nautima ja künkast alla laskma. Külalistega saab pidupäeval rahulikult jutelda, sest Froschi majas televiisorit ei ole.
Maire ja Toomas Kullas Rõuge vallast on sel päeval kahekesi kodus, sest neile meeldib riigi sünnipäeva kahekesi pidada. Lapsed seekord külla ei sõida.
Esimese asjana heiskavad nad riigilipu, siis joovad kohvi. „Kohvikõrvane ja lõunane menüü selgub mõni päev enne pidupäeva, kuid kindlasti küpsetan oma kanade munadest rullbiskviiti,” ütles Maire Kullas. Ta lisas, et õhtul vaatavad nad televiisorist presidendi vastuvõttu ja joovad omatehtud veini.

Pannkoogid pidupäeva hommikuks

Krootusel Kanepi vallas elava Inge Ojala-Pihlaja ja Timo Pihlaja peres on Eesti riigi sünnipäev perekeskne päev.
„Kui lapsed on ärganud, lähme kõik maja ette ja ma heiskan Eesti riigilipu,” nimetas kümme aastat Eestis elanud soomlane Timo Pihlaja hommiku esimese tegevuse.
Tema abikaasa Inge on eestlanna ja nende kasuperes kasvab kuus last, kellest neljal on vene juured.
Lipu heiskamisele järgneb pere pidupäevatava: ühiselt pannkookide küpsetamine, mida süüakse metsmaasikamoosiga.
„Kaitseväe paraadi vaatamise järel lähme lastega Krootusemäele kelgutama,” märkis Pihlaja. Eriti pidulikel päevadel on pere lõunalaual kas ahjus küpsetatud kana või lõhe ja nii on see ka seekord.
Tavalisest enam on riigi sünnipäeval juttu Eesti ajaloo olulisematest sündmustest, et lastele need ikka meelde jääksid.
„Soomlasena tunnen end Eestis riigi sünnipäeval igatahes hästi,” märkis Pihlaja, kes räägib kenasti eesti keelt.
Pensionipõlve pidav Ilme Aim Vastseliinast on usin käsitöötegija ja Vastseliina käsitööühistu liige. „Olulised tegemised said enne riigi sünnipäeva lõpetatud ja reedel saan koos teistega rahvamajas pidu pidada ning ühte meie ühistu naiste tegemist näha,” rääkis ta.
Käsitööühistu naised õmblesid sel kuul seitsme päevaga 20 Vastseliina ehk rohelise, halli, kollase, telliskivipunase ja musta triibuga seelikut kohaliku lastekoori tüdrukutele, kes kannavad seda esimest korda riigi sünnipäevaeelsel õhtul Vastseliinas toimuval pidulikul kontserdil esinedes.
Riigi sünnipäevaõhtul vaatab Ilme Aim presidendi vastuvõttu seekord eriti tähelepanelikult, sest äkki märkab ta Eesti Rahva Muuseumis (ERM) ka lapivaipa, millest temagi õmbles meeter korda meeter. „Seda vaipa õmbles sada inimest üle Eesti, Vastseliinast õmbles 11 inimest,” selgitas Aim ja lisas, et riigi sünnipäevaks õmmeldud lapivaip jääbki ERMi.
„Laupäeva hommikul küpsetan pannkooke, õhtuks õunakoogi, kuid muud toidud on meie peres igapäevased,” ütles Ilme Aim.

Meenutused ja austamised

Eesti keelt valdav eakas lätlanna Eltvira Labe on keerulise elukäiguga. Ta elab Mikitamäel, praeguses Setomaa vallas oma majas üksi ning tal on, mida Eesti riigi juubelipäeval meenutada.
Eltvira vanavanemad läksid ammusel ajal Lätist Novgorodi oblastisse maa pärast. Seal, Demjanski rajoonis sündis Eltvira 1931. aasta kevadel.
Kui ida pool algasid repressioonid, saadeti Eltvira vanemad kui töökusega jõukamaks saanud Siberisse, kus noor naine kohtus Mikitamäelt välja saadetud Ivan Labega ja nad abiellusid.
1959. aastal tuli ta abikaasa ja väikeste tütarde Inara ja Erikaga abikaasa kodukohta Mikitamäele.
„Abikaasa ristiema elas üksi ja tema võttis meid enda juurde,” lausus Eltvira. Siin mõtles pere ka kolimisest Lätimaale, kuid jäi paigale. „Ma ei ole siia jäämist kordagi kahetsenud,” ütles ta ning lisas, et saab üksi elamisega hakkama ning tema neli last käivad tihti abis.
Eesti sünnipäeval õnnitleb ta telefonis kaugemal elavaid sugulasi ja tuttavaid ning võõrustab külla tulevate laste peresid.
„Panen lauale süldi, keedetud kartuli ja hapukapsa ning teen seenesalati,” lausus Eltvira Labe. Kui jõuab, küpsetab kringli ning pidulauas võtab veidi Vana Tallinna likööri.
Õhtul vaatab ta presidendi vastuvõttu, kus kutsutute seas on ka tema tütar Inara. „Eesti juubel on mu elus ikkagi suur sündmus,” on ta rahul.
Mõniste kodutütred ja noorkotkad alustasid riigi sünnipäevaüritustega juba 15. veebruaril. „Nimetame seda temaatiliseks nädalaks, kus iga päev on üks riigi tähtpäevale pühendatud üritus, mille käigus noored kinnistasid teadmisi Eesti ajaloost,” ütles 23aastane Romet Pazuhanitš, Mõniste kodutütarde ja noorkotkaste rühma pealik.
Mõnistelased tähistavad kontsertaktusega rahvamajas riigi sünnipäeva selle eelõhtul. Kontserdi eel mälestatakse Vabadussõjas langenuid ja kommunismiohvreid maja ees asuva mälestuskivi juures, kus noored on auvalves.
Riigi sünnipäeval läheb ligi poolsada Mõniste noort peale kaitsejõudude paraadi vaatamist koos kaitseliitlastega Ritsiku kiriku juurde, et mälestada Anna ja Theodor Petaid, omaaegseid kooliõpetajaid, kes hukkusid kaugel.
Pazuhanitš ütles, et Mõniste noored teavad, mida tähendab kodu, oma riik ja keel ja riigi sümbolid. „Tean, et need asjad on meie noortele olulised,” lisas ta.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/02/2018 10:00:00

Lisa kommentaar