Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
10°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
10°
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
11°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
12°
Tõrva
12°

Haameri talu koob oma lihamüügivõrku

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ave Haameri sõnul läheb Haameri talul lihamüük tõusujoones. Foto: Ülle Harju

Ühistust Eesti Lihatööstus lahkunud Haameri talu tegutseb jõuliselt oma lihamüügivõrgu loomise nimel: käes on lihatoodete valmistamise luba ja peatselt avab talu lihapoe ka Põlvas.

Võru ja Räpina vahel Vilustes 5000 siga pidava Haameri talu kohalikul lihapoel läheb tõusujoones. „Hüpe tuli kuu aega tagasi, kui veterinaar- ja toiduamet andis meile loa kohapeal lihatooteid valmistada,” lausus Haameri talu perenaine Ave Haamer. „Lisaks lõikamisele-hakkimisele teeme ka marineeritud lihatooteid.” LõunaLehe külaskäigu ajal käis poes tõesti vilgas ostmine, üks klient lahkus koguni kolme kilo hakklihaga.
Ave Haamer nentis, et suur ettevõtmine ei sünni paugupealt: ainuüksi Viluste endise tankla poeks ümberehitamine võttis aega ja läks maksma umbes 20 000 eurot.
„Inimesed on poe avamisest peale kinnitanud, et soovivad osta kohalikku värsket liha,” ütles Haamer. „Paljud tellivad ette, kui soovivad kindlal ajal näiteks kümme kilo hakkliha saada.”
Hakkliha ongi müügihitt number üks. Üllatuslikult järgnevad marineeritud lihatooted, kuigi grillihooaeg on veel kaugel. „Aga viskad pannile ja kohe ongi valmis,” kommenteeris Haamer.
Ostjad sõidavad Vilustesse Värskast, Oravalt, Räpinast, Põlvast ja isegi Võrust. Soe vastuvõtt on kannustanud tegema oma poodi ka Põlvasse. „Koht kesklinnas on olemas, käivad läbirääkimised rendipinna omanikuga, seejärel saame remonti alustada,” ütles Ave Haamer.
Konkurentsi Arke ja Jaagumäe lihapoega ta ei karda. „Meie läheme lööma sellega, et ise kasvatame ja ise otse müüme,” sõnas Haamer. Talus on praegu 20 töötajat, keskmine palk on üle 1000 euro.

Lihatööstustele ei tasu sigu müüa
„Täna maksab lihatööstus ühe sea eest umbes 85 eurot, lihakilo hind on nii häbematult väike (eile oli 1.50), et maksame igale seale peale,” nentis Ave Haamer. „Novembrist veebruarini oli lihahind täiesti põhjas, 1.30 peal. Ma nii madalat hinda ei mäletagi.”
Tööstuste jaoks pole erilist vahet, kas liha on pärit Kagu-Eesti talust või saabub külmutatud kujul kusagilt välismaalt. „Nendele loeb kasumlikkus ja kui nad saavad Euroopast odavat rümpa sisse tuua, siis miks nad peaksid maksma Eesti rümba eest rohkem raha,” lausus Ave Haamer. „Sink maitseb justkui samamoodi ja peale kleebitakse silt „Eestis valmistatud”.”
Mida arvab Ave Haamer lihatootjate võitlusest eestimaise liha erimärgistuse eest? „Mulle endale ei annaks see märk siiski midagi. Meil tuleb lihtsalt oma nimi tuntuks teha, et oleks teada, et ise kasvatame ja ise müüme,” selgitas ta.
Praegu õnnestub Haameri talul kuus müüdavast 700–800 seast oma poes lihana maha müüa 30–40. „Müügikohti tuleb teha juurde ja seda numbrit suurendada,” ütles Ave Haamer. „Ühel päeval toovad investeeringud mitmekordselt tagasi.”
Suuri investeeringuid ei saa aga korraga teha. „Jupp jupi, euro euro haaval on tehtud,” märkis Ave Haamer.

Talu oli kehvas seisus
Ave Haamer võttis peretalu üle kolm aastat tagasi pärast isa Heiki Haameri ootamatut surma. Talul läks toona kehvasti, sest 2012. aastast ei lubanud Venemaa enam Euroopa Liidust sealiha eksportida. Liha hind tüüris seepeale põhja.
„Talu rahaline seis oli väga-väga halb, täna oleme sellest august väljaronimisel umbes poole peal,” hindas Ave Haamer. Talu madalseisust väljatoomine on läinud üle kivide ja kändude. Üheks komistuskiviks sai kahe aasta tagune ühinemine ühistuga Eesti Lihatööstus.

Ühistust sai lahkuda vaid advokaadi abiga

Põlva ja Tartu vahel asuva Vastse-Kuuste lihatööstuse varjusurmast päästnud ühistus Eesti Lihatööstus on praegu keerulised ajad. Lahkunud farmerid süüdistavad eestvedaja Urmas Lahte omakasus ja kardavad, et oma rahast on nad nüüd ilma.

Ühistu loodi 2016. aastal, kui Atria viis kogu tootmise üle Valka ning Vastse-Kuustesse jäid tühi tootmishoone ja 40 tööta töölist. Ühistu loodi riigi ja pangalaenu abiga, kümme asutajat maksid igaüks algselt lisaks 15 000 eurot. Nüüdseks on kolm asutajaliiget ühistust lahkunud, viimasena Haameri talu.
„Asi ei läinud niimoodi, nagu meie lootsime,” põhjendas Ave Haamer. „Lootus oli, et saame omi sigu ühistu kaudu realiseerida. Aga põhimõte, kuidas ühistut juhiti, polnud meile meeltmööda.”
Et asi läheb hapuks, sai Ave Haamerile selgeks eelmise aasta suvel. „Tundsin, et ei suuda tuuleveskitega võidelda,” nentis ta. „Osa liikmetest surus oma visiooni peale. Kui olen oma talus peremees, siis võtan ise omad riskid. Aga kui panustan oma raha ja sigu, samas keegi teine ütleb, kuidas peab tegema, pole ma sellega nõus.”
Ühistust lahkumine läks talul vaevaliselt: augustis sisse antud lahkumisavaldust ei rahuldatud, advokaatide abiga koostatud uus avaldus rahuldati alles detsembris. Ühistusse sisse pandud üle 27 000 euro on Haameril õigus viie aasta pärast tagasi saada. Kas see õnnestub ühistult kätte saada, pole kindel.
„Aga ma ei vannu, et miks otsustasin ühistuga liituda, pigem võtan õppetunnina – mis ma sellest kasu sain,” lausus Ave Haamer. „Kuidas saan kogemust ja kontakte tulevikus enda heaks ära kasutada.”

Riskijulgus on päritud isalt
„Ma kindlasti pole nii julge riske võtma, kui isa oli. No küll see tuleb vanusega,” märkis Ave Haamer. „Talle tuli isegi vahepeal õlale koputada, et mõtle veel natukene järele...”
Isa Heiki Haamer rääkis aastal 2013 ajalehele Uma Leht, kuidas ta viis pankrotti läinud Moe piiritusetehasesse sigade toitmisest üle jäänud 62 tonni vilja ja sai vastu pükse 300 000 krooni ehk veidi alla 20 000 euroga. Tehnika ülesütlemine tõi samas suurusjärgus kahju. Aga näiteks ühel kuumal suvel sead lihtsalt keeldusid söömast ja jõid ainult vett. Mõistagi nad ei kasvanud ja kahju sellest oli nii suur, et muidu suure jutuga mees jättis selle numbrigi enda teada.
Isa ei julgenud loota, et tütar Ave, kes toona Soomes elas, talu üle võtab. Abiks oli hoopis õepoeg Karel Kaldoja, Ave sõnul „peremees number kaks”. „Karel proovib nüüd uut ametit – müüb Baltic Agros põllumajandusmasinate varuosi,” lisas Ave Haamer.
Et talul nüüd tõusujoones läheb, selle juures on Ave Haameri sõnul olnud kasu nii maaülikoolis omandatud majandusharidusest kui ka lapsepõlves pealt vaadatud talutööst.
Lisaks uue poe avamisele on tal veel tulevikuplaane, sealhulgas oma tapamaja ehitus. Perre on maikuus oodata kolmandat last, aga Ave Haamer ei kavatse lihtsalt beebiga kodus istuda. „Kõik asjad on korraldatavad!” naeratas ta optimistlikult.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/03/2018 07:52:08

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia