Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Puude mahavõtmisel Võru keskplatsilt paljastusid probleemid

Võru uus keskplats pärast puude mahavõtmist. Foto: Ülle Harju

Võru linna tulevaselt esindusväljakult võeti sel nädalal puud maha, linnavalitsuse meelehärmiks osutusid kaks säilitamiseks mõeldud puud aga mädaks ja teravnes probleem paljastunud tondilossiga.

„Südame pani valutama, et ei olnud võimalik säilitada kaht suurt puud kiriku kõrval,” ütles Võru linnapea Anti Allas. „Puud olid mädad, ühel veel vahtratael sees. Kasvama jäeti kolm väiksemat puud ja arboristi seisukoht oli, et neist peaks keskmise ka veel maha võtma, et teised kasvada saaksid. Tuleks mõned juurde istutada, et kirikuäärsed puud varju pakuksid.”
Pärast puude mahavõtmist avanenud vaadet linnapea aga kiitis. „170 aastat on sellel kohal olnud Võru linna keskväljak, paneme Võru linna südame taas tuksuma!” väljendas ta oma rahulolu pateetiliselt.
Eile sõitis platsile ka puiduhakkur, mis asus silma riivavat puuhunnikut kütteks hakkima. „Maha võetud pingid ja valgustid on lattu pandud, plaanime need korda teha ja mujale linna panna,” kinnitas linnapea.
Lisaks edastas ta sõnumi linnarahvale: oodatud on igasugused ettepanekud tulevase linna keskväljaku täiustamiseks. „Lauatenniselaud on juba plaanis,” märkis ta. Malesõprade ettepaneku välimalelaua paigaldamiseks soovitas Allas samuti ametlikult linnavalitsusele esitada.
Võru linna keskväljak peaks plaani järgi valmima tulevaks kevadeks. Anti Allas põhjendas pikka valmimisaega sellega, et lisaks aeganõudvale sillutiskivide paigaldamisele uuendatakse ju ka kõik platsi äärde jäävad tänavad, ristmikud, ülekäigud ja parkimisalad.

Puusõbrad jäid varju
„Kriitikat puude mahavõtmise küsimuses pole ma kuulnud,” märkis linnapea. LõunaLehe toimetusele vaatepilti kommenteerinud inimesed jagunesid selgelt kahte leeri: pooled kurvastasid linnasüdamest kadunud roheluse pärast, teised olid rahul avarama vaatega ja mõned leidsid isegi, et Võru gümnaasiumi juurde kasvama jäetud männid on üleliigsed.
„Need võiks ka maha võtta,” märkis gümnaasiumi kõrval asuva ajaloolise tuletõrjehoone omanik Ülo Luhamets. „Aga mis mind kõige rohkem häirib – obelisk! (Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk – ÜH). See ei sobi ikka üldse siia ja tuleks ümber paigutada surnuaiale.”
Luhametsal on seoses väljakuga ka omad plaanid. Tuletõrjemajas on kohvikuruumid juba osaliselt renoveeritud „Kohvikut ei ole aga enne mõtet avada, kui plats valmis,” ütles ta. „Majas on veel kolm äripinda ja mitmeid teisi ruume, küll neilegi rentnikke leiduks.”

Mis saab varisemisohtlikust tondilossist?
Puude mahavõtmise järel paljastus väljaku ääres Võru gümnaasiumi kõrval asuv tondiloss: osaliselt sissekukkunud katuse ja korruse vahelaega ning kinnilöödud akendega kahekorruseline puumaja. Teiste, värskelt renoveeritud hoonete kõrval torkab lagunenud maja eriti silma.
„Meile on see suur probleem,” ohkas linnapea Anti Allas. „Maja on muutunud juba ohtlikuks Seminari tänaval kõndijatele. On mure, kuidas see vastu peab, kui tänavat uuendama hakatakse. Maja võib hakata vajuma.”
„Oleme oma abi pakkunud ja saame veel muinsuskaitseinspektoriga kokku, et leida kompromiss,” selgitas Anti Allas. Linnapea ütles, et plaanis on tellida tehnilise järelevalve ametilt hinnang hoone seisukorra ja väärtuse kohta.
Muinsuskaitseamet praegu hoonet lammutada ei luba ja omanik tohib selle renoveerida vaid muinsuskaitsenõudeid arvestades. Omanik aga nende tingimustega ei nõustu.
Praegu pole Võru linnal võimalik hoone kordategemiseks rahalist abi pakkuda. „Linn käivitab küll kohe muinsuskaitseala puitehitiste programmi, kust ajalooliste hoonete omanikud saavad renoveerimiseks toetust taotleda, aga võimalikust toetusest jääks kõnealusel juhul väheks,” märkis linnapea. Peatselt väljakuulutatav programm lubab muinsuskaitsealal asuvate puithoonete väljastpoolt kordategemiseks tuge kuni 30% tööde maksumusest, maksimaalne toetussumma on 20 000 eurot. „Esimesel aastal on kogu programmi maht vaevalt 30 000 eurot,” ütles linnapea. „Seminari 1a – 560 ruutmeetrit hõlmav kahekorruseline maja, kordategemiseks kuluks minimaalselt 1,2 miljonit eurot.”

Tondilossi omanik: tahan ehitada ilusa uue maja!
„See maja on kole nagu öö, üks koledamaid Võru linna majasid,” hindas Seminari 1a hoone omanik, Võrus koolis käinud Tallinna ettevõtja Rait Viitkar (44). „Iga mõistusega inimene saab aru, et seda ei ole mõtet korda teha. Tahan sinna ehitada uue ilusa maja, mis Võru keskplatsi äärde sobiks.”
Ettevõtja andis mõista, et ootab muinsuskaitseametilt tunnistamist, et endisel Võru tööstustehnikumi hoonel pole enam muinsuskaitseväärtust. „No kuni nad oma seisukohta ei muuda, las see hoone siis seisab seal,” ütles ta. „Kui muinsuskaitseamet kõik kinni maksab, võin ju maja korda ka teha.”
Millist laadi hoonel Rait Viitkar aga uue Võru keskväljaku ääres perspektiivi näeks? „Ükskõik, peaasi, et raha sisse toob,” vastas ärimees. „Las linn teeb kõigepealt väljaku korda, siis vaatame.” Pärast järelemõtlemist tuli tal idee: „Sinna sobiks ideaalselt riiklik üürimaja – kõrval on gümnaasium, maalt koolis käivatele õpilastele kuluks elamispind ära.”
Viitkar ei välista ka Seminari 1a hoone mahamüümist. „Kõik, mis mul on, on müügis. Kellel on raha, võib tulla kaupa tegema,” muheles ta. „Enamikul aga raha pole ja käivad lihtsalt mu aega raiskamas. Kinnistu on väga hea koha peal ja sellel on kindlasti tulevikku. Kiidan linnapead – ta on õigel teel, et linn tuleb korda teha.”

Muinsuskaitseamet: iga maja saab korda teha
„Plaan on koos majaomanikuga hoone uuesti üle vaadata ja selle suhtes uus seisukoht kujundada,” lubas muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Mirja Ots. Ta lisas, et paar-kolm aastat tagasi oli maja konstruktsioonide seis tunduvalt parem, kui pealtnäha tundub. Küll võivad vana maja mõjutada ehitustööd.
„See maja on aga Võru seisukohalt väga väärtuslik ja me ei luba seda niisama maha võtta,” märkis Mirja Ots. „Põleng on olnud ainult pooles majas – tulemüür on vahel. Ja vaadake endist Tamula sööklat: see oli täiesti maha kantud, aga nüüd saab sellest atraktiivne kortermaja. Muinsuskaitseamet ja omanik jõudsid lõpuks mõlemale sobivale kompromissile, kus hoonest säilitatakse peamiselt välisfassaad.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/04/2018 10:12:38

Lisa kommentaar