Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Noored tutvusid karjääripäeval koolide ja tööturuga

Karjääripäeval osales üle 300 Võrumaa koolinoore.Foto: Ülle Sillamäe

Võru maakonna noortele suunatud karjääripäev „Mina tean?!“ meelitas 19. aprillil Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomajja üle 300 huvilise.
Karjääripäevi on koolinoortele korraldatud varemgi viiel-kuuel korral, kuid pärast haldusreformi on sellises korraldusmeeskonnas nii suurt üritust läbi viia esimene, tõdesid Võrumaa Arenduskeskuse haridusspetsialist Tiia Allas, ja Võru Noortekeskuse tegevjuht Maivi Liiskmann.
Karjääripäeva üheks eesmärgiks oli, et noored oleksid teadlikud oma karjäärivalikutest, kuid teine eesmärk on toetada ja innustada noorte ettevõtlikkust, sestap oli üritusele kutsutud ka mitmed õpilasfirmad, et nad jagaksid oma kogemusi.
Sihtrühm, kellele üritus oli suunatud, koosnes 8.-12. klassi õpilastest. Maivi Liiskmann arvas, et alati saab paremini, kuid selle üritusega võib ka rahule jääda.
Õppimisvõimalusi tutvustasid tosin kooli üle Eesti, kuid väljapanekutega olid tulnud kohale ka erinevad asutused, et tutvustada võimalusi töötamiseks ja vabatahtlikuks olemisest.
Toimus ka paneelvestlus, kus räägiti noortele Eesti-siseselt vabatahtlikuks olemise võimalustest. Maivi Liiskmann lisas, et võikski mõelda rohkem sellele, et siinsamas Eestis saame midagi suurt ära teha üheskoos. Programmi VeniVidiVici kaudu saab vabatahtlikuks registreerida ja seda võimalust kasutavad noored usinasti.
Noortekeskuse juhataja arvates oli noori inspireeriv ka Tartu Kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala õpilase ja „Rakett 69“ teadussaate finalisti Gert Leesi esinemine. Tähtis on mitte karta ja võtta julgelt osa erinevatest projektidest, oli Gerdi sõnum koolinoortele.
Lisaks toimusid päeva jooksul veel mitmed töötoad: Europassi töötuba, Eesti Töötukassa töötuba „Palk või raha“, kus õpetati rahaga ümberkäimist ja toimetulekut.
Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilased viisid läbi töötuba, kus õpetati kätehooldust koduste vahenditega. „Tuba oli rahvast täis,“ tõdes Liiskmann. „Minul on suur rõõm ja tänan noori, kes osalesid meie üritusel.“ „Ka noorte endi tagasiside oli väga positiivne,“ rõõmustasid Tiia Allas ja Maivi Liiskmann. „Noored on muutuste loojad,“ lisas noortekeskuse tegevjuht.
Võrumaa Töötukassa juhataja Ene Kerge sõnum koolinoortele on, et mingu suveks tööle, kust saab esimese töökogemuse. Esialgu tundub, et mitte kuhugi minna ei ole, aga lähemalt uurides selgub, et tööpakkumisi siiski on. „Minge saage oma esimene töökogemus! Sellel aastal kohe,“ kutsus Ene Kerge noori üles.
Kindlasti on ettevõtjaid, kes ei taha alaealistega jännata, sest lühem tööaeg ja muud kitsendused on pigem takistuseks kui hooguandvaks teguriks. Ene Kerge selgitas, et seaduses on ka mõned muudatused tehtud. Enam ei ole tööpäeva pikkus alaealistele kolm tundi, vaid kuus tundi. Ainus takistus noorte töölevõtmisel on asutustel, kes tegelevad alkoholimüügiga. Aga ehitussektor, põllumajandus, kaubandus – sinna võiks noor inimene ikka tööle minna. Samas julgustab töötukassa juhataja ka tööandjaid, et võtku julgesti noori tööle. Töötukassa toetab sellest aastast ettevõtjaid, kes teevad uue noore töötajaga töölepingu, perioodi jooksul 1000 euroga. Järgmisel aastal saab ta läbi töötukassa 30 protsenti riigilt tagasi. See peaks motiveerima tööandjat noort lepinguga tööle võtma. Kindlasti tuleks läbi rääkida ka töötasu. Esialgu on küll töötasu miinimumpalk, kuid töökogemuse kasvades tõuseb kindlasti ka töötasu. Tööle võiks asuda noor alates 13. eluaastast.
Praegu on töötuid noori Ene Kerge arvates liiga palju – üle paarisaja. Sinna kuuluvad nii koolist välja langenud kui ka tööturule veel mitte jõudnud noored. Üks osa on ka kõrgharidusega noori, kuid nemad on kõige kiiremad tööle asujad – töötukassas arvelolek on vaid vaheetapp.
Omaette vaatamisväärsus oli Rõuge põhikooli 8. klassi noormeeste minifirma BRITEX toode. Poisid valmistavad laua- ja põrandalampe. Jaagup Kurm ja Robin Valge tutvustasid asjalikult naljakat eset: „Toodame puidust disainlampe, mis on inimese kujuga. Lambil on käed, jalad, kõiki osi saab liigutada oma tahtmise kohaselt.“
Robin lisas: „Idee tuli sellest, et 8. klassis on vaja teha loovtöö. Tahtsime midagi ise teha. Ja kuna puutöö tuleb meil hästi välja, siis otsustasime valmistada toote puidust. Oli ka teisi väga palju erinevaid ideid, kuid jäime selle lambi juurde.“
Poisid möönsid rahulolevalt, et juba esimesel laadal läks väga hästi. Teenistus oli lootustandev.
Jaagup avaldas saladuse, et firmas on ka veel kolmas liige. Tema vanem Võru Gümnaasiumi 10. klassis õppiv vend Joosep aitab tootmisel nooremaid.
Kasutatakse kuusepuitu, sest seda on hea töödelda. Peamine sihtgrupp on lastega pered, kes ostavad valgusteid tuppa öölampideks või ka raamatu lugemiseks.
„Kasutame hõõgpirne sellepärast, et LED-valgus kasutab vähem energiat, kuid rikub rohkem silmi. Hõõgpirni valgus on silmasõbralikum,“ selgitab Jaagup.
Lampe toodetakse erinevates suurustes. Laualampe on kahes suuruses ja põrandalamp on keskmise inimese kõrgune – 170 cm.
Robin teatas mõtlikult: „Mitmes kodus meie lampe on, ei tea, kuid võime kinnitada, et meie lambid on jõudnud Saksamaale, Inglismaale, Prantsusmaale ja ka selliste tuntud inimeste, nagu Sepo Seemann ja Kihnu Virve, koju. Minifirma tegutseb poiste kinnitusel täpselt nii kaua, kuni lampidele nõudlust on.
Võrumaa noortele andsid teavet Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, Viljandi Kutseõppekeskus, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Sisekaitseakadeemia, PPA, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž, Tartu tervishoiu Kõrgkool, Võru Gümnaasium, Võru Täiskasvanute Gümnaasium, Kagu-Eesti Rajaleidja keskus, Töötukassa Võrumaa osakond, Võru noortekeskus, Võru Noorte Tugila, Erasmus+, MTÜ YFU (vahetusõpilaste programm), Europe Direct Võru teabekeskus ja mitmed õpilasfirmad.

 

Autor: Ülle Sillamäe, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/04/2018 06:58:14

Lisa kommentaar