Soomes on majaehituses võetud taas kasutusele palgid: Pudasjärvile kerkis 2016. aasta lõpus maailma suurim palkidest koolimaja. Foto: Pudasjärvi linn

Käesoleva aasta alguses teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et eurodirektiivist tingituna tohib alates 2020. aastast ehitada vaid liginullenergiamaju (A-klass). Riigi ja omavalitsuse jaoks jõustub see nõue juba käesoleval aastal. Kas see tähendab, et majaehitus seiskub, sest nn nullenergiamajade ehitamine on tavapärasest keerukam ja kallim? Või ehitatakse edaspidi ainult pisikesi maju, sest energiamärgist ei nõuta alla 50-ruutmeetriste ehitiste puhul?

Eestis on nii ehitajad kui arhitektid juba väga endast väljas. Näiteks Võrru kortermaja projekteerimisega tegelev arhitekt Mihkel Tüür võrdles ajakirjanduses olukorda alkoholiaktsiisiga, kus vint on üle keeratud. Nimelt vastavad Eesti oludes kõige paremini uutele nõuetele laskeavasid meenutavate akendega kuubikud või kerad. On küsimus, kes sellistes majades elada tahab?
Tüür kardab koguni, et nii nagu käiakse alkoholi järel tulevikus Lätis, ehitatakse ka majad sinna, sest Eestisse pole enam näiteks võimalik ehitada serveriparki või füüsikahoonet. Probleem pole mitte ainult suurte erilahendustega hoonete puhul, nagu näiteks spordihooned, vaid see paneb keerulisse olukorda ka uut kodu ehitavad inimesed. Eestis levinud elamutüübid ei vasta uue korra järgi enam nõuetele. Samuti ajavad karmistuvad nõuded uute majade ehitushinna nii kõrgeks, et väiksemates kohtades nagu Võrus või Põlvas ei tasu majaehitus enam ära.
Aastaid on juttu olnud sellest, et Eestile omast ja tervisesõbralikku palkmaja pole võimalik tulevikus enam ehitada. Kuivõrd tavalised palkmajad kuuluvad kõik D-klassi, siis peab juba praegu isegi C-klassi nõuete tagamiseks palkmaja seinu lisaks soojustama. A-klassi saavutamiseks on palkmaja ehitamisel vaja lisaks soojustamisele kasutada spetsiaalselt tihendatud liimpalki, mis on aga väga eksklusiivne ja kallis.
Soomes on energiasäästlike majade ehitamisel juba mitme aasta pikkune kogemus. Soome ajakirjanduses on viimase aasta jooksul pidevalt avaldatud uudiseid selle kohta, kuidas tuttuued energiasäästlikud majad, suured ühiskondlikud hooned, nagu haiglad ja lasteaiad, lammutatakse maha, kuna keeruliste konstruktsioonide ja ventilatsioonisüsteemide tõttu koguneb hoonetesse niiskust. Tagajärjeks on mädanikud, hallitus ja inimeste massilised tervisehädad.
Niiskusprobleemide all kannatavad Soomes haiglad ja sünnitusmajad, millele otsitakse nüüd uusi lahendusi. Soomes on hakatud olude sunnil ehitama palkidest koolimaju ja lasteaedu, kuna need on kõige tervisesõbralikumad. Soome ajakirjanduses on juba spekuleeritud, et ka haiglad ja sünnitusmajad ehitatakse neil tulevikus palkidest.
Arhitekt Mihkel Tüür soovitabki Eestis teha normid Soome järgi, kuna Soomes on norme oludele kohandatud, mitte automaatselt eurodirektiivist maha kirjutatud. Eestis on aga uue korra kohaselt normid nii karmid, et isegi Soome maju ei saaks siia ehitada.

Maailma suurim palkidest koolimaja on Pudasjärvil, aga ELi karmistuvad nõuded ähvardavad palkmajaehitusele lõpu teha.

Soomes on energiasäästlikes hoonetes ilmnenud suured probleemid niiskuse ja hallitusega, mistõttu kannatab neis siseõhk ja inimeste tervis. Lahendusena on hakatud Soomes ehitama palkehitisi, mis paremini „hingavad“ ja kus probleeme siseõhu ja hallitusega on vähem.
Poolteist aastat tagasi, 2016. aasta sügiseks valmis Põhja-Soomes Pudasjärvi linnas maailma suurim, 10 000ruutmeetrise pindalaga palkidest koolimaja, kus õpib 700 õpilast. Palkmaja ehitamise põhjuseks olid siseõhuprobleemid vanas koolimajas. Pudasjärvi eeskujul on hakatud palkidest koolimaju ja lasteaedu planeerima mujalegi Soome.
Lapsed ja koolitöötajad kiidavad puidust hoonet, kuna see lõhnab hästi. Ehitamisel on kasutatud vana, 19. sajandist pärit puitmajaehituse tehnoloogiat, mida on moderniseeritud, vahendab Soome väljaanne Ilta-Sanomat.
Uus koolimaja ehitati seetõttu, et vanas majas tekkisid paljudel õpilastel terviseprobleemid. Hoonet planeeriti kaks aastat ja ehitati samuti kaks aastat. Enne seda oli Pudasjärvile ehitatud palkidest lasteaed, mis end samuti õigustas.
Linnapea Tomi Timonen ütles, et palkehitis valiti seepärast, et kõigil sai betoonist ja sellega seotud niiskusprobleemidest villand. Palkmajast tema sõnul Soome tingimustes paremat varianti ei ole.
Ainus probleem palkmajadega on see, et Euroopa Liidu karmistuvad nõuded võivad palkmajaehitusele üldse lõpu teha. Pudasjärvi volikogu esimees Vesa Riekki rääkis, et palkmaju tuleb linna veel mitmeid ehitada, sest kõik betoonehitised on hoolimata korduvatest remontimistest käest ära.
Soome on praeguseks saanud Euroopa Liidult massiivpuidust ehitamiseks erandi, aga seda ei pruugi olla kauaks. Kui ainsaks kriteeriumiks jääb energiasäästlikkus, nagu see Euroopa Liidus praegu on, siis võib palkmajaehitus kolme-nelja aastaga asjatundjate arvates lõppeda.
Palgi konkurentsitud eelised on tervislikkus ja ökoloogilisus. Niiskuskahjustusi ei teki, kuna erinevalt betoonist niiskus puitu ei kogune. Seetõttu on puitmajades palju vähem probleeme niiskuse ja hallitusega, mis praegu kummitab enamikku Soome betoonehitistest.
Heade omaduste tõttu on palkmaja iga väga pikk. Palk tasakaalustab siseruumides temperatuuri ja niiskust ning looduslik puit rahustab. Näiteks Austrias võrreldi omavahel betoonist ja puidust kooliklasse ning uuringust selgus, et puithoone vähendas õpilaste stressitaset ja südameprobleeme.
Puit on koolimajas lisaks väga hea akustikaga: erinevalt betoonist see ei peegelda, vaid summutab müra.
Soomet peetakse maailmas kõige paremaks palkmajade tootjaks. Soomes on mitmeid palkidest ehitatud vanu koolimaju, mis tänini kasutusel. Pudasjärvi kool oli pärast pikka aega esimene palkidest koolimaja, mis Soomes ehitati.

Mida tuleb tulevikus majaehitusel silmas pidada?
- Hoone paigutamisel krundile tuleb arvestada krundi eripära ja hoone paiknemine ilmakaarte suhtes hoolikalt läbi mõelda.
- Hoone ehitamisel peab senisest rohkem tähelepanu pöörama õhutihedusele.
- Hoone peab olema mõistlikult soojustatud (kombinatsioonid võimalikest lahendustest leiab KredExi koduleheküljelt).
- Hoone piirdekonstruktsioonidel tuleb vältida külmasildu.
- Hoones peab olema tagatud kontrollitud õhuvahetus ja vajaduse järgi juhitud küttelahendus.
- Kui võimalik, tuleb vältida aktiivse jahutamise kasutamist ja mugav ruumitemperatuur tagada passiivsete vahenditega (näiteks vältides päikeseenergia tuppa jõudmist ajal, kui hoonet ei köeta).
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 03/05/2018 09:28:02