Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

100 miljoni nõue tegi Kagu-Eesti ettevõtjast kriminaali

Valga metsaettevõtja Vello Oja küsis käibedeklaratsioonis riigilt tagasi 100 miljonit eurot – summa, mis moodustab riigi eelarvest pea protsendi. Üüratu nõue pani ametivõimud tegutsema - Oja kodu otsiti läbi ja ärimees saateti kohtu ette.

Maakohus leidis, et Oja tegi deklaratsiooni täites lihtsalt vea, kuid ringkonnakohus oli karmim ja mõistis mehe süüdi. Nüüd liigub vaidlus riigikohtusse. Maksuamet, prokurör ja kohus on kindlad, et Oja teadis, mida teeb. Mees ise kinnitas Äripäevale, et ei tea, kuidas üüratu summa deklaratsiooni sattus. Kuna tema juhitaval firmal käivet polnud, ei saanud ta ka midagi tagasi küsida.
Kohtuotsuses seisab, et Oja logis ID-kaarti kasutades e-maksuametisse ja küsis riigilt 2016. aasta eest tagasi 100 miljonit eurot sisendkäibemaksu. Õigemini küsis seda tema juhitav ettevõte PuPu Projekt.
Kuna käivet firmal ei olnud, pidanuks 100 000 000 asemel seisma deklaratsioonis 0. Haldur saatis Ojale mitu päringut, kuid mees ei vastanud. Summa parandamiseks kulus lõpuks üle kuu aja.
Lõpuks saatis haldur Ojale sunniraha korralduse ja käskis tal revidendi jutule ilmuda. Juba oli alanud ka kriminaaluurimine.
Tund enne kohtumist revidendiga seisid Oja koduukse taga maksuameti uurijad. Oja kuulis nendelt, et esitas valeandmeid. Summa parandas ta pärast korteri läbiotsimist.
Alguses väitis Oja, et ei ole deklaratsiooni täitnud, seejärel pakkus häkkimist, samuti ametniku viga.
Kohtus tõdesid maksuametnikud, et ettevõtjad on ikka vigu teinud: 100 auto asemel on kirja läinud 1 000 000 autot või sisendkäibemaksu 60 eurot asemel 60 000 eurot.
Maakohus oli mehega leebe. Otsustas, et ehk ta ei süvenenud e-maksuametis ja vajutas nuppudele automaatselt. Apellatsioonis süüdistas prokurör kohut selle kaitseversiooni väljamõtlemises. Reale, kus kirjas 100 000 000, polnud tegelikult vaja midagi märkida – isegi nulli mitte.
Ringkonnakohus Ojale ei halastanud. Luges isegi klahvivajutused kokku. 100 miljoni euro märkimiseks tuli teha 12 vajutust. Nii põrmustas kohus põhjusena süvenematuse ja leidis, et deklaratsiooni täites peab läbi tegema ka mitu kontrolletappi. Ehk siis Oja teadis, mida teeb.
Kohus mõistis Ojale üheaastase tingimisi vangistuse pooleteise aasta pikkuse katseajaga ning tema ettevõttele tingimisi 4000-eurose rahalise karistuse sama pika katseajaga. Mõlemad peavad tasuma veel menetluskulud.
Siiski pole kohtul aimugi, miks Oja valedeklaratsiooni esitas, kuid oletas mehe ja maksuameti töötaja ütlustest, et Oja suhtub maksuametisse negatiivselt. Lisaks leiab kohtulahendite registrist vaidlusi maksuameti ja Oja vahel, nende hulgas kirjeldusi, kuidas on veninud Ojale saadetiste kättetoimetamine.
Majandusaasta aruandeid ei ole Oja firma esitanud aastaid. Viimane aruanne käib 2013. aasta kohta, kui käive oli 92 000 ja kasum 39 000 eurot. Praegu on üleval pea 19 000eurone maksuvõlg.
Üüratu summa deklareerinud Vello Oja poleks ilmselt pääsenud kriminaalasjast ka kiiresti reageerides. Seaduse silmis on kuritegu tehtud juba siis, kui maksuhaldurile valeandmeid esitatakse. Olulist tähtsust ei ole, kas deklaratsioon parandatakse kohe või hiljem, kuigi kohene parandamine võib näidata, et tegu oli veaga. Suureks kahjuks loetakse 40 000 eurot.
Kriminaalasjaga on lõppenud vaid üksikud deklaratsioonide esitamised. „Vahel oleme tuvastanud eksimusi, mida maksumaksja enamasti kohe tunnistab ja deklaratsioonis parandab,“ lisas ameti kommunikatsiooniosakonna juht Rainer Laurits.

LõunaLeht

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/05/2018 09:28:59

Lisa kommentaar