Põlva haigla. Pilt on illustreeriv.

Liikumisest Põlva sünnitusosakonna kaitseks välja kasvanud MTÜ Põlva Kodanik taunib Põlva haigla sünnitusosakonna kohta valeväidete esitamist ning sellest tulenevat osakonna maine kahjustamist.

Avalikule pöördumisele alla kirjutanud Mari-Liisa Parderi, Indrek Sarapuu, Riinu Räime ja Triinu Sarapuu sõnul ilmestab halvustavat suhtumist 14. mail Vikerraadios kõlanud tsitaat: „Nõukogusid juhtiv Mart Einasto ütleb, et nemad lähtuvad turvalisusest. Näiteks kui naistearsti haiglas pole, siis turvalisusest rääkida ei saa. Mart Einasto: „Põlvas ongi juhtunud selline olukord, et ainukene oma kohapealne tohter on haigestunud ja ei naase tööle ilmselt enam kunagi. Selles situatsioonis justkui ainult nii-öelda ringlevatele arstidele, kellega ka praegu kokkulepet ei ole, seda teenust osutama jääda oleks ülimalt nagu kaheldav.””

„Edastame, et Põlva haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna juhataja Sirje Kõiv, kellest käis uudises justkui jutt, palus teatada, et kuuldused tema surmast on enneaegsed ning ei vasta tõele ja Põlvas sellist probleemi pole - ta on elu ja tervise juures. Samuti ei vasta tõele väide, et Põlva sünnitusosakonnas töötab vaid üks kohapealne tohter. Elu ja tervise juures on ka teised osakonnas töötavad arstid ning osakonna töös ei ole toimunud mingisuguseid muutusi,” seisab pöördumises. „Nõustume, et ema ja lapse turvalisus on kõige tähtsamad ning need peavad olema tagatud, aga praeguses olukorras ei ole enam selge, millised avalikus arutelus välja toodud faktid ja argumendid ka sisuliselt tõele vastavad ning millised on konstrueeritud selleks, et avalikkust eksitada.” 

Liikumine on lisaks eelpool toodud näitele tuvastanud kahe kuu jooksul toimunud avaliku debati käigus mitmeid küsitavusi.

„Põlva haigla sünnitusosakonna sünnituste arv - Põlva haiglas sündis aastal 2017 248 last (toimus 245 sünnitust). Oleme tuvastanud kaht tüüpi eksimusi. Sünnitusosakonna sulgemist põhjendavates artiklites on toodud võrdluseks ainult 2015. ja 2016. aasta andmed, jättes targu mainimata, et 2017. aastal oli Põlva haigla üks vähestest haiglatest, kus võrreldes möödunud aastaga sündide arv hoopis kasvas, ning samuti fakti, et Põlva haiglas sünnitanutest on 35% pärit väljastpoolt Põlva maakonda. Mitte üheski Eesti väikehaiglas ei ole väljastpoolt maakonda saabunud sünnitajate osakaal nii kõrge kui Põlva haiglas: see on selge märk sellest, et Põlvas pakutav sünnitusabi on väga kvaliteetne, turvaline ja hea mainega. Andmetega manipuleerimine jätab avalikkusele kallutatud mulje. Lisaks jäetakse 2017. aasta sünnistatistikast välja Venemaalt saabunud sünnitajad, justkui neid sünde poleks Põlva sünnitusosakonnas toimunud, ning räägitakse numbrist 234. Kuna üks peamisi kriitikaid Põlva suunal on olnud, et sünnituste arv on liiga väike kvaliteedi tagamiseks, jätab nimetatud valeväide tegelikust sündide arvust väiksema mulje. Sünnitusturism on aastaid olnud üks Põlva Haiglat iseloomustavaid märksõnu, Venemaalt tulnud sünnitajate välja arvamine statistikast pisendab selle fakti osatähtsust,” öeldakse pöördumises.

Maakonnahaiglate üldistatud statistika kasutamine põhjendamaks Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemist on pöördumisele allakirjutanute sõnul ekslik. „Üldistatud statistika kasutamine on põhjendatud juhul, kui räägitakse maakonnahaiglate probleemidest üldiselt. Üldistatud andmete esitamine Põlva haigla kontekstis on eksitamine ning antud juhul jätab mulje, justkui esineksid Põlva haiglas mitmed puudujäägid sünnitusabiteenuse pakkumise osas. Kordame üle, et Põlva sünnitusosakonna töö on kvaliteetne ja turvaline ning vastab igati kõigile kehtivatele nõuetele ja standarditele. Põlva haigla ülemarsti Margit Rikka kinnitusel on Põlva haiglas ööpäevaringselt valves nii kirurg, anestesioloog kui günekoloog; lastearst ja operatsioonibrigaad on tööajal majas ja väljaspool tööaega koduses valves, transport haiglasse on korraldatud maksimaalselt 30 minuti jooksul. Põlva haiglal ei ole olnud perioodi, kui lastearsti pole valves. Lisaks on ööpäevaringselt sünnitusosakonnas tööl spetsialiseerunud lasteõed (igas haiglas neid ööpäevaringselt pole). Erakorralisteks olukordadeks on olemas piisav verevaru ning kokkulepped vajaduse tekkimisel kiiresti Tartu Verekeskusest lisavere transportimiseks. Nii Haigekassa kui ka Eesti Naistearstide Selts on kogu avaliku debati käigus korduvalt kinnitanud, et neil puuduvad etteheited Põlva sünnitusosakonna tööle ja kvaliteedile, ometi on kvaliteedi küsimus üks kolmest peamisest teemast, mida sulgemisotsuse põhjendamiseks avalikes diskussioonides ikka ja jälle üldistavalt esitatakse, jättes sellega mulje, nagu oleks madal kvaliteet Põlva haiglas sisuline probleem,” kirjutatakse. 

„Sünnitusosakonna väidetavat kvaliteeti tagav number on pidevalt muutunud - tänaseni oleme avalikus diskussioonis näinud järgmisi numbreid: 300, 400, 500, 365, 350. Eesti Naistearstide Seltsi arengukavas on kirjas number 400, kuid pole esitatud selgitust või põhjendust, millel see number tugineb ning kuidas ainult sündide arv tagab osakonna kvaliteedi ja turvalisuse. Eesti Naistearstide Seltsi väidete kohaselt on sellise numbri väljatöötamisel juhindutud Soome praktikast. Liikumise jaoks on küsitav, kas sealjuures on piisavalt võetud arvesse sobivust meie oludesse ja Eesti süsteemi eripära, näiteks asjaolu, et Eestis on tavapärane töötada korraga mitmes haiglas? Juhime tähelepanu asjaolule, et suur hulk Põlva sünnitusosakonna töötajatest töötab ka teistes haiglates, muuhulgas näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakonnas ning nende pädevuse kahtluse alla seadmine ei ole ainuüksi seetõttu asjakohane. Igapäevane praktika erineva etapi haiglates koos personali pika tööstaažiga tagab osakonna töötajatele piisava kogemuse ja valmisoleku ka erakorralisteks olukordadeks. Põlva haigla on varasemalt välja käinud numbri 200 sünnitust aastas, mis on viimaseks piiriks majandusliku kulutõhususe aspektist ning seda on kriitilise piirina sünnitusabi jätkumise kontekstis tunnistanud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto (12.11.2016 ajaleht Koit). Seda enam on kogukonnale arusaamatu, miks üritatakse Põlva haigla sulgemist jõumeetodil läbi suruda, kui tegelik sündide arv ületab väidetavat majandusliku tasuvuse piiri ligi viiekümne uue ilmakodaniku võrra ning sünnituste üldarv näitab positiivset tendentsi,” jätkub pöördumine.

Põlva kogukonnale mõjus ärritavalt ka argument Valga 25-päevasest sünnituspausist, mis jättis ühelt poolt mulje, nagu oleks Põlvas samasugused augud sees, ning teiselt poolt mainiti alles uudise tagumises osas, et tõsi küll, sel ajal oli Valga sünnitusosakond kollektiivpuhkusel.

„Liikumine mõistab, et eksimine on inimlik ja eksimist tuleb ette, kuid hinnates eeltoodud faktimoonutusi kogumis tekib kogukonnas põhjendatud kahtlus, et tegemist on läbimõeldud tegevusega, mille eesmärgiks on kallutada avalikku arvamust endale soodsas suunas. Olenemata sellest, kas faktivead on avalikku diskussiooni sattunud tahtlikult või on see teema pealiskaudse käsitlemise tunnus, peame eksituse tekkimisel oluliseks avaliku vabanduse esitamist ning faktide korrigeerimist eksitaja poolt,” kirjutatakse.

Liikumine on jätkuvalt veendunud, et Põlva haigla sünnitusosakonna teenus on kvaliteetne ja turvaline. Osakonna poolt pakutav teenus on Põlva perekesksele, tugevale ja elujõulisele kogukonnale möödapääsmatu. Sünnitusosakonna säilimine tagab, et lisaks Põlva linnale on sünnitusabi kõrval kättesaadav ka erakorraline ja ööpäevaringne günekoloogi, ämmaemanda ja lastearsti teenus kogu Põlva maakonnale. 

Leitakse, et Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsus ei ole piisavalt läbi kaalutud ega toeta kuidagi haiglate võrgustumise eesmärki: tagada maakondades arstiabi kättesaadavus ning kindlustada kodanike turvatunne Põlva haiglas pakutavate teenuste jätkusuutlikkuse osas.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/05/2018 08:30:06