Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Surnuaia prügikastide reostamine ei taha lõppeda

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Obinitsa surnuaia juures asuvasse konteinerisse on pandud näiteks ehituskilet ja piimapakke, mida mingil viisil surnuaiaga seostada ei saa. Foto: Rein Järvelill

Maikuus kirjutas LõunaLeht sellest, kuidas Põlva vald on hädas kodanikega, kes tassivad surnuaia konteineritesse kilekottidega olmeprügi, kuigi eramajaomanike prügikonteineri tühjendus maksab vaid 10 senti. Nüüd on samasugune probleem ka Setomaal Obinitsas.
15. juulil postitas Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill Facebookis pildid surnuaia prügikastist ning Obinitsa poe juures olevast prügikastist, kommenteerides: „Elu pahupoolelt: Käisin täna Obinitsa surnuaial ja Obinitsa poe juures ning pidin kurvastama, et kui vähe me oma ümbrusest hoolime.”
Surnuaia prügikasti kohta märkis Järvelill irooniliselt: „Uskumatu lugu, surnuaia elanikud valmistuvad talveks, ilmselt soojustavad midagi suures koguses, joovad piima ja söövad hakkliha ning komme, oma tegevuse jäägid aga on viinud surnuaia prügikasti ...”
Järvelille sõnul on Setomaa prügimajanduses kolm suuremat probleemi. Esiteks see, et inimestel, kel on suvekodu, ent pole jäätmevedu, ei ole prügi kuskile panna ning siis poetavad nad selle metsa alla või viivad avalikesse prügikastidesse. Teine probleem on tema hinnangul see, et pakendikonteineritesse pannakse prügi, mis sinna ei kuulu ning need ummistatakse ära. Tema sõnul prügikastide lisamine probleemi ei lahenda, sest siis on mingi osa prügikasti sisust ikkagi see, mis sinna kuuluma ei peaks. Kolmandaks tõi Järvelill välja, et inimesed on hoolimatud: konteinerites on ruumi, kuid inimesed ei viitsi prahti õigetesse konteineritesse panna.
Järvelille sõnul on hea, et kogukond suhtub taunivalt sellesse, mida mõned inimesed teevad, ja avalikus ruumis mõistetakse valet käitumist hukka. Lisaks on tema sõnul positiivne see, et kogukonnas õpetatakse üksteist ja selgitatakse, kuhu milline prügi käib.
Vallavolikogu esimehe postituse all toimus elav arutelu. Kodanikud arutlesid prügiga seotud probleemide üle ning üheskoos pakuti välja lahendusi, alustades prügikonteinerite juurde tellimisest ja lõpetades nende lukustamise ning kaamerate paigaldamisega.
Postitust kommenteerinud Marika Kuhlmann seda aga probleemi lahenduseks ei pea. „Ainult prügikonteinerite lisamise ja kaameratega prügiprobleemi ei lahenda. Meie tarbimine ja suhtumine muutub iga aastaga. Probleem on suurem, ja mitte ainult Setomaal. Memmedele, kes on elanud ajal, mil kaevati auk või viidi prügi ämbriga metsa või pandi tuli otsa, nii kergelt prügi sorteerimist selgeks ei õpeta. Noored ei viitsi prügi sorteerida, ei pea vajalikuks, pole probleemi, tellivad ainult suurema prügikonteineri,” avaldas ta arvamust.
Obinitsa külakeskuse juhataja Taavi Möldri soovitas inimestel suurem prügikonteiner tellida. „Ma väga soovitan, et inimesed, kellel jääb isiklik prügikonteiner väikeseks, siis saab päris lihtsalt endale korraldada suurema konteineri koju, vastavalt oma jäätmetekitamise vajadusele. /.../ Seda [rohkemate jäätmete tekkimist] teab ju ette ja ise saab kergelt koostada äraveo graafikut, vastavalt oma vajadusele. Konteineri rent ise on ehk euro kuus, see on väärt investeering koduümbruse puhtana hoidmiseks.”
Setomaa vallavanem Raul Kudre ütles, et esimese asjana tuleb vaadata üle prügiveovabastused, mis on antud avalduse alusel inimestele, kel on kaks elukohta ning kes soovivad, et jäätmevedu toimuks ainult ühest kohast. Tema sõnul tuleb vaadata, et ehk on avaldusi antud liiga kergekäeliselt – see on ajamahukas töö, kuid vallavalitsus hakkab sellega tegelema. Vallavanema sõnul on oluline, et kõikidel majapidamistel oleks prügiveoleping. Ta ütles, et Obinitsa kollased prügikastid on pakendiprügikastid ning nende tühjendamine käib teise korra alusel, st kohustus prügikaste tühjendada on vedajal palju harvem. Tema sõnul on nad nüüdseks jõudnud kokkuleppele tihendada pakendikonteinerite tühjendust suvel nii, et need üle ei ajaks. Kudre sõnul on tähtis inimestele südamele panna, et pakendikonteineritesse tuleb panna ainult sorteeritud pakendid, mitte olmeprügi.
Setomaal on prügiveoleping sõlmitud ASiga Eesti Keskkonnateenused. Näiteks 140-liitrilise prügikasti tühjendamine maksab 1,93 eurot. Konteineri ühe kuu rent olenemata mahust on 0,12 eurot. Kokku on see 2,05 eurot ning see on vähem, kui poes tuleb maksta näiteks 250 grammi või eest.
Setomaa valla kodulehel seisab, et jäätmeveolepingut on võimalik sõlmida ka posti teel. Selleks tuleb saata andmed ning vastavalt nendele vormistatakse kliendileping, mis saadetakse kahes eksemplaris soovitud postiaadressil. Üks eksemplar tuleb allkirjastada ja tagastada.
Postituse kommentaariumis räägiti palju ka prügi sortimise vajalikkusest ning sellest, et inimesed ei tee vahet pakendil ja prügil ega oska sorteerida.
Jäätmekäitlusega tegeleva ASi Ragn-Sells kodulehelt leiab neli prügisortimise juhendit. Alustuseks piisab vanapaberi, biojäätmete ja pakendite sorteerimisjuhendist, milles on välja toodud, mis kuue jäätmeliigi (papi ja paberi, klaaspakendite, metallpakendite, plastpakendite, biojäätmete ja tetrapakendite) alla sobivad ja mis mitte. Näiteks leiab juhendist selle, et papi ja paberi hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raamatud, pappkastid ja karbid, joonistuspaber, paberist või papist pakid, kuid ei sobi määrdunud või vettinud paber ja papp, kommi- ja jäätisepaberid ja kasutatud pabernõud. Eraldi juhendi leiab veel pakendite sorteerimiseks. Kui kogu juhend esimesel korral meelde ei jää, saab selle ka välja printida ning selle abil sortida.
Ragn-Sellsi andmetel on sorteerimise tähtsaim reegel: „Jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel, kui need tekivad. Hiljem neid üksteisest eraldada on pea võimatu. Sellepärast ongi oluline, et paneksite juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi kogumisvahenditesse, sest nii saame nendest enamiku suunata taaskasutusse ja panus keskkonda on suurem.“

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 19/07/2018 09:46:45

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia