Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Jahimeeste hinnangul peaks põtru vähem, metskitsi enam küttima

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Ülle Harju

Läinud nädalal arutasid nii Võru kui ka Põlva jahindusnõukogu alanud jahihooaja ulukite küttimist, ette antud küttimissoovitustest vaidlesid Kagu-Eesti jahimehed enam vastu põtrade ja kitsede puhul.

Ulukiseire osakond soovitas Võrumaal 300 põtra küttida, kuid jahindusnõukogu liikmed, sealhulgas Riigimetsa Majandamise Keskus, kinnitasid jahtkondade soovi, 277 looma küttimise. „Kui septembri keskel algaval hooajal selgub, et on vaja 277 loomast enam küttida, tehakse seda,” lausus Mati Kivistik, Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees.
Metskitsede arvukus on tänu pehmetele talvedele suurenenud. „Ulukiseire osakond soovitab 2300 looma küttida, jahindusnõukogu pidas õigeks minimaalselt küttida 1560 looma,” ütles Kivistik.
„Kuna ilvesejahti ilmselt ka sel hooajal ei tule, peame arvestama temagi toidulauaga,” sõnas Kivistik. Ta lisas, et üks ilves murrab aastas ligi 50 kitse.
Põdra- ja metskitsejaht on ühel ja samal ajal, jahimeestel läheb põhirõhk põtrade küttimisele ja sellepärast ei pruugi nad metskitsede küttimiseks ette antud arvu täis saada.
„Praegu ringleb jahieeskirja muudatuse määruse eelnõu ja kui keskkonnaminister määruse kinnitab, pikeneb metskitsede küttimine jaanuari lõpuni ehk kuu võrra ja siis jõuavad jahimehed ette antud mahu täita,” rääkis Kivistik.
Metssigu on nähtud enam Lätiga piirnevatel aladel, nagu Mõniste ja Krabi kandis.
„Mullu kütiti 261 siga, tänavuseks hooajaks, mis juba käib, soovitab ulukiseire osakond 340 sea küttimist, kuid nii palju sigu meil ilmselt ei ole,” ütles Kivistik. Ta lisas, et jahindusnõukogu leppis kokku ligi 280 sea küttimises.
Võrumaale karu küttimise luba ei antud, kuigi mullu rüüstasid karud ka siinkandi mesitarusid.
„Tegime keskkonnaametile ettepaneku ühe loa saamiseks „nuhtlusisendi” küttimiseks, sest Lasva-Nohipalu ning Urvaste-Kooraste ohjamisaladel liigub karusid enam,” ütles ta.
Hundi küttimisega seonduvat ei arutatud, sest hooaja alguseni on veel aega. „Hundid on maakonnas aasta-aastalt rohkem lambaid murdnud, mullu koguni 172 lammast, tunamullu 78 ja 2015. aastal vaid 13 lammast,” loetles Kivistik. Ta täpsustas, et huntide peamine toit on siiski metssead, metskitsed ja põdrad. Hunt murrab lambaid enamasti kutsikate õpetamiseks.
Maakonna jahindusnõukogu ei aruta väikeulukite (kobras, rebane, kährik) küttimisega seonduvaid küsimusi. „Meie hindame ainult seda, kas nende loomade arvukus on suurenenud või vähenenud,” täpsustas Kivistik. Ta lisas, et võrreldes mullusega on kopra arvukus küll langenud, kuid neid on piisavalt.
Mati Kivistik ütles, et liikumas on ka kaljukass ehk ahm, kes murdis Orava jahtkonnas tänavu lamba. „Nägin fotot, kus murtud lambast oli söödud vaid pead, nii käitub ainult kaljukass,” põhjendas ta.

Põlva kandis on põtru vähem

Põlva jahiseltsi esimehe Aare Veetsmanni sõnul ühtis seltsi pakutud 210 põdra küttimissoov ulukiseire osakonna soovitatud arvuga.
„Kardan, et põtrade küttimismaht on tänavu liiga suur, mullu oli põdravasikaid vähe, kuna karu ja hunt võtsid neist oma,” ütles ta välja oma isikliku seisukoha. Ta lisas, et sellest tulenevalt kütiti kohustuse täitmiseks täiskasvanud loomi.
Metskitsede arvukus on suurenenud, sest viimaste aastate talved on neid säästnud. „Põlva jahindusnõukogu liikmed leppisid kokku, et küttimise miinimumiks jääb 1585 metskitse soovitatud 2200 asemel,” sõnas ta.
„Miinimum ei tähenda, et me ei või rohkem küttida,” märkis seltsi esimees. Ta lisas, et üha rohkem on jahimehed märganud jälgi huntide ja ilveste murtud kitsedest. Värska piirkonnas on kitsede arvukus vähenenud, kuna seal elab hundikari.
Metssigade küttimismahtude suhtes veel kokkuleppele ei jõutud, sest neid on jahiseltsi esimehe sõnul maakonnas ülinapilt. Jahti metssigadele jätkatakse, sest nõuete kohaselt võib üks siga olla 1000hektarisel jahimaal.
„Me ei saa ette antud arvuga nõustuda, kui loomi ei ole,” lausus ta ja lisas, et küttimishooaja lõpust siiani on ta piirkonnas vaid kahte metssiga näinud.
„Ma ei ole oma Rasina kandi viljapõldudel ühtegi siga näinud,” märkis Veetsmann, kes on ka Rasina jahtkonna esimees.
Karusid on Põlvamaal piisavalt ja nad on ka aktiivsed. „Viimati nägin kahe-kolmeaastast karu üle kahe nädala tagasi Rasina kandis,” märkis ta.
Rasina piirkonnas mett tootva osaühingu tarusid on tänavu karud juba kuus korda lõhkunud.
Ulukiseire osakond lubab Põlvamaal neli karu küttida ja see ettepanek on maakonna jahimeestele vastuvõetav.
Veetsmanni sõnul suudavad karud päevas väga pikki vahemaid läbida ja sellepärast võib täna Rasinal kohatud karu homme juba mõnes teises piirkonnas või maakonnaski olla.
Huntide ja ilveste küttimisega seonduvat Põlva jahindusnõukogu ei arutanud, sest küttimise alguseni on veel aega.
„Tulenevalt keskkonnaagentuuri eluslooduse seireosakonna selle aasta ulukiseire aruandest ei anta meile ilmselt ka tänavu ilvese küttimiseks luba, sest osakonna arvates on ilvest metsades veel vähe,” ütles Veetsmann. Ta lisas, et maakonnas on viimastel aastatel ilvese arvukus kasvanud ja neid on ka looduses rohkem näha.
„Meie jahimehed näevad ilvest tihedamini kui metssiga,” sõnas Veetsmann.
Šaakalite ringiliikumisest on Veetsmann küll erinevaid jutte kuulnud, kuid siiani ei ole seda looma maakonnas veel kütitud. „Kui näen kütitud šaakalit, usun tema olemasolu,” täpsustas ta.

KOMMENTAAR

Ants Järvmägi, Valgamaa jahimeeste ühistu nõukogu esimees:

Põtru on pikka aega suures mahus kütitud ning paaril järgmisel aastal on mõistlik nende küttimise mahtu mitte suurendada.
Kultuurmaastikel on näha, et metskitsede arvukus on kasvanud ja nende küttimise arvu peaks suurendama.
Metssigu on liikumas näha ja neid tuleks küttida taudiohu möödumiseni. Kuu aega tagasi nägin Karula kandis viiepealist seakarja.
Ilvese arvukus on madalseisus ja neid ei lubata küttida.
Karusid ei ole maakonnas palju, Valga-Võru suunal on paar looma ja Otepääl, kus paar aastat tagasi karu kütiti.
Hunte on meil lõunanaabritega piirnevatel aladel, Karula-Hargla kandis, Ähijärve ääres ja teisel pool Valgat, Taagepera kandis.
Soovituslikud küttimismahud Valgamaale on 400 põtra, 150 metssiga ja 1900 metskitse. Karu ei soovitata küttida.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/07/2018 09:58:52

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia