Võru- ja Põlvamaa piirile plaanitav Eesti suurim kanala ähvardab tuhandeid inimesi hiidhaisuga?!

Väimela külje all asuvate vanade lautade asemele tuleksid plaani järgi kolm kanalat kokku 360 000 kanale. Foto: Ülle Harju

360 000 kanaga Eesti suurimat munakanafarmi on Võrumaale Väimela külje alla plaanitud juba üle aasta, paljud kohalikud kuulsid sellest aga alles nüüd. Neil on hirm, et suurfarmiga kaasneb hingemattev kanakakahais, mille kirdetuul viiks Võru linna välja.

„Ma olen käinud Põhja-Eestis praeguses Eesti suurimas kanafarmis (250 000 kana), see haises 17 kilomeetri kaugusele!” on mures Väimelas elav Indrek Abel, kes koos kolme teise kohalikuga kutsub inimesi üles hiljemalt 27. juuliks kanala kohta ettepanekuid esitama ja 30. juulil kell 17 Väimela bistroosse arvamust avaldama. Lisaks korraldas ta üleeile ka protestiplakati Väimela poe juurde, mis küll lõunaks oli sealt kadunud.
Kanakakal on spetsiifline ammoniaagihais, mis on Indreku kinnitusel palju jubedam kui sea- või lehmasõnnikul. „Pildi võtab eest ära!” nentis ta. „Osta ehituspoest kott kuivatatud kanakakat ja pane kasvuhoonesse, nuusuta, kaua hais püsib! Ja see on kuivatatud kanakaka, mis haiseb palju vähem! Just tulin Väimela vahelt – rahvas ei tea sellest plaanist mitte midagi! Poe teadetetahvlil on väike kuulutus, kes seda näeb!”

Vald õigustab vähest teavitust
„Kui oleksime varem suurelt kuulutanud, siis oleks see olnud agitatsioon vastuseisuks,” kommenteeris Võru vallavanem Kalmer Puusepp, kelle sõnul on just nüüd õige aeg hiidkanalast rääkida. „Avalik arutelu ongi see koht, kus oma arvamuse saab välja öelda. Planeeringut pole ju veel kehtestatud ja vald pole seega kanala ehitust heaks kiitnud.”
Puusepp märkis, et Väimela inimestele ei tohiks olla tegu väga harjumatu ettevõttega. „Seal on aastakümneid olnud kolhoosi sigala ja lehmalaudad,” märkis ta. „Seda haisu asja pole veel ju ... Vastav institutsioon peab hindama, kui kõva see hais oleks, vald ei tea ju, kuidas selline kanala haiseks!”
Vallavanem heitis ka kohalikele ette, et muidu on küll nurinat, et kohapeal pole töökohti, aga kui midagi tegema hakatakse, on kohe kisa lahti.
Ise elab Kalmer Puusepp Navi külas, endine vallavanem Georg Ruuda, kelle ametiajal vald kanala rajajaga asju ajama hakkas, on kolinud Väimelast ära Lasva kanti.
„Navil on omad haisud, Võru Vesi haiseb ka kuumade ilmadega,” märkis Kalmer Puusepp. „Mujal maailmas on mõnikord selline hais ja sudu, et teist inimest ei näe mõnesaja meetri peale!”

Ettevõtja rõhutab linnusõbralikkust
Millist kanafarmi ja miks just Väimelasse plaanib OÜ Lõuna-Eesti Talumuna, mida juhivad Eero Timmermann ja Tõnu Vetik, kellest esimene on seotud näiteks selliste suurte ettevõtetega nagu Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduse OÜ jt?
„Väimelasse seepärast, et see on ajalooline loomakasvatuspiirkond, kus on juba vanasti laudad olnud, olemas on sobiv infrastruktuur ja teedevõrk,” põhjendas Tõnu Vetik.
Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 maaüksuse detailplaneeringuga kavandatakse Väimelasse umbes 360 000 kanaga munakanafarmi ehitamist, mis saaks olema Eesti suurim. Eeldatav aastane toodang on 108 miljonit muna. Tõnu Vetiku sõnul saaks farmis tööd kümmekond inimest.
Koostatud on keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne, millega saab tutvuda vallamajas või valla kodulehel.
Selles seisab, et munakanu peetakse lindlas, kus on õrred (pidamisviis nr 2): „Linnusõbralikuma ja lindude heaolu väärtustava kasvatusviisi eeliste tõttu on Lõuna-Eesti Talumuna OÜ eesmärk tootmistegevuses kasutada just kanade õrrel pidamise süsteemi.”
Vanad laudahooned on plaan lammutada ja ehitada kolm uut kanalat.

Hoidlasse kogutakse kaheksa kuu sõnnik
Plaani järgi eemaldatakse kanalates tekkiv kanakaka automaatselt transportöörlintidel sõnnikuhoidlasse. Enne transportimist kuivatatakse see osaliselt ära.
Veeseaduse järgi peab sõnnikuhoidla mahutama kuni kaheksa kuu sõnnikukoguse, seetõttu tuleks ka hoidla märkimisväärsete mõõtmetega: pikkus 126 meetrit, laius 26 ja kõrgus 5 meetrit. Hoidla pindala on 3276 ruutmeetrit ning selle maht 16 380 kuupmeetrit.
Hiigelkogus sõnnikut haiseb ka mahule vääriliselt, kogu haisu ei suuda kinni hoida ka moodsaim tehnoloogia. Kas hais jääb lubatud lõhnahäiringu piiresse, selle peab välja selgitama keskkonnamõju hindamine. Konks on selles, millises piirkonnas hindamist tehakse: kas hais puudutab üksikuid või sadu inimesi. Kohalikud süüdistavad arendajat keskkonnaameti spetsialistide soovituste eiramises.

Kohalikud: arendaja meelest puhub tuul tema tahtmise järgi!
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) tehakse detailplaneeringu alal ning selle lähiümbruses. „Lähiümbruse ulatuse määrab kavandatavast kanalakompleksist eralduva ja häiringutaset ületada võiva lõhna levimise ulatus lähtuvalt selles piirkonnas valdavatest tuule suundadest (vt joonis).”
„Aruande koostajad on keskkonnamõju ala laiendanud Kärnamäe küla ja Mõrgi metsa suunal, planeerijad eeldavad, et tuuled puhuvad haisu ainult Mõrgi metsa ja mitte Väimela peale,” kirjutavad neli Väimela elanikku oma protestiavalduses. „Kui KSH ala arvestada ringikujulisena, siis selgub, et kanala haisu levipiir läheb üle kogu Väimela. Haisuala sisse jäävad mõis ja mõisapark, kortermajade piirkond, staadion, lasteaed, samuti Lapi tee ja Pärna tee ääres asuvad majapidamised.”
Et hais levib mitte ainult Mõrgi metsa, vaid ringikujuliselt kogu ümbruskonnas, sellele on juhtinud tähelepanu ka keskkonnaamet. Keskkonnaamet tegi ettepaneku määrata keskkonnamõju ala ringikujulisena ja mitte kirdesse kaldu, nagu see on praegu.
„Kahjuks on detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviija AS Kobras ja Võru vallavalitsus jätnud arvestamata keskkonnaameti ettepaneku,” heidavad protestijad ette. „Kuna Väimelas ei puhu aasta ringi ühesuunaline tuul ainult Mõrgi metsa suunal ja puudub vähimgi lootus, et tuul alistub Kobrase ja valla soovunelmale ning suunab haisu kitsa koridorina metsa, siis on Väimela inimesed loonud algatusrühma, et peatada suurfarmi ehitus.”

Keskkonnaamet: me saame ainult soovitada
EMHI Võru meteoroloogiajaama andmetel (2008) on piirkonnas valdavalt edela- ja läänetuuled, keskmine tuule kiirus on 3,1 m/s. Pikamaajooksuga tegelev Võru spordimees Tõnu Hendrikson, kes on palju Põlvast Võrru ja vastupidi jooksnud, kommenteeris, et tunde järgi kippus tuul Põlvast Võrru ikka rohkem vastu olema. Küll ei puhu tuul kindlasti kogu aeg niipidi.
Samal seisukohal olev keskkonnaamet nentis aga, et ei saa kohustada keskkonnamõjude hindajat soovitusi arvestama. Küll lubas keskkonnaameti Lõuna regiooni kompleksloabüroo kompleksloaspetsialist Maikel Daniel 30. juulil ise Väimelasse tulla ja soovitused üle korrata.
„Kuna keskkonnamõju ala määratlemise metoodikat pole üheski õigusaktis kirjeldatud, on ala määratlemise metoodika tahes tahtmata mõneti subjektiivne,” selgitas ta. „Antud juhul on arendaja võtnud aluseks ammoniaagi ja lõhnaainete leviku modelleerimise ning vaadanud, kus on mõju kõige intensiivsem, ja selle järgi mõjuala määratlenud. Ideaalis võiks mõjuala olla ammoniaagi ja lõhnaainete järgi selline, et katab ära ala, kus inimnina seda tunneb (kindlasti oluliselt suurem ala kui praegu), kuid taas tekib küsimus, millise metoodikaga selle ala suurust määratleda? Usume, et aktiivse osavõtuga avalik arutelu selgitab välja osapooltele sobiliku kompromissvariandi.“
Lõuna regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Helen Manguse lisas: „Praegu toimub planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek, mille tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused. Seega on hetkel oluline, et kõik asjast huvitatud osapooled, sh kohalikud elanikud, esitaksid oma arvamuse ning eelkõige on kohalik omavalitsus see, kes peab tagama piirkonna tasakaalustatud ja toimiva arengu. Selleks planeerimisprotsess ongi ning selle tulemusena peakski selguma kompromisslahendus.“
OÜ Lõuna-Eesti Talumuna esindaja Tõnu Vetik kinnitas, et ettevõte plaanib kasutada kõiki vahendeid, et haisu vähendada. „Hollandis ja Saksamaal on õrrekanade farmid mõnikord peaaegu kortermajade vahel ja lõhn on suhteliselt minimaalne,” väitis ta.

Foto: Ülle Harju
Väimela külje all asuvad kolhoosilaudad on kavas lammutada ja asemele ehitada kolm kanalat 360 000 kanale.
Arendaja arvates levib kanakakahais niimoodi ...
... ja keskkonnaameti arvates niimoodi.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/07/2018 08:47:37