Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Seto Kuningriik saab tänavu veerandsaja aastaseks

Esimene Seto kuningriigi päev toimus Obinitsas. Foto: Toomas Tuul

Iga aasta augustikuu esimesel laupäeval tulevad setod kokku kuningriigipäevale, sel korral 25. korda, 4. augustil Mikitamäe lähedale Lüübnitsa külla.
Seto Kuningriigi ajaloos on kirja pandud, et kuningriigi mõtte „maaletooja“ on Paul Hagu, kes nägi Norra Kuningriigis metssoomlaste järglaste Metsasoome Vabariiki, mis kuulutati välja kolmeks päevaks ja sel ajal ei allutud Norra kuningale. Esimene Seto Kuningriigi päev toimuski 1994. aasta 20. augustil Obinitsas.
Mis on muutunud esimesest kuningriigipäevast tänapäevani? Esimene ülemsootska ehk kuninga asemik maa peal Vello Anipai tõdes, et selle veerandsaja aasta jooksul on inimesed vanemaks läinud.
„Algul oligi nii plaanitud, et seto rahval oleks üks koht, kus nad saavad sõprade, koolikaaslaste ja sugulastega kokku. See üks päev on väga oluline. Seepärast on määratud ka kindel aeg – augustikuu esimene laupäev,“ mõtiskles Anipai.
Nüüdseks on kuningriigipäev kasvanud ülimalt rahvarohkeks seto sõprade varal.Tundubki, et sõpru on rohkem kui setosid endid.
Anipai meenutas varasemaid aegu: „Nii palju on muutunud, et suhtumine setodesse on parem. Aastakümneid tagasi tehti dokumentaalfilmi. Tallinnfilm tegi klipikese Obinitsa paasapäevast ja leidis ühe purjus mehe kiriku trepi pealt, sealt tekkis kohe arvamus – näe, Obinitsas ongi kõik sellised. Oligi paiga ja setode nimi rikutud.“
Praegu on Obinitsa soome-ugri kultuuripealinn, seal toimuvad olulised seto kultuuri üritused.
Tänavuse kuningriigipäeva peakorraldaja Aarne Leima märkis, et tema mälestused Seto Kuningriigi päevast algavad aastast 2005 Luhamaal, kus ta külastas esimest korda setode suurüritust.
„Praeguseks on mastaabid kardinaalselt erinevad. Kas see on hea või mitte, on teine asi. Tjaavaliselt tuleb kokku viis-kuus tuhat setot, aga platsi peal on kümme tuhat inimest.
Tekibki küsimus, kas nii suurt üritust ikka on vaja. Et see pole enam setode oma pidu. Aga kuidas sa paned käe ette nendele, kes tulla tahavad?“ arutles peakorraldaja. Setosid on üle ilma umbes 12 000, kohapeal elab paar tuhat.
Peakorraldaja: üritus tuleb teha setodele endile
„Minu enda filosoofia on, et üritus tuleb teha setodele, mitte külalistele. Kui seto tunneb ennast seal hästi, tunneb ka külaline ennast hästi. Ei ole nii, et külalised pannakse istuma ja algab suur vaatemäng seto kultuurist. Setod ajavad oma asja. Maitsevad, võistlevad, leelotavad ja külalistel on seda väga põnev jälgida. Selle suure massi hulgas tunneb seto ikka, et see on tema päev,“ tõdes Aarne Leima.
25. kuningriigipäeva korraldamine on paras väljakutse. Paljud on juba kõigil varasematel üritustel käinud ja ka külalised on käinud aastaid. „Tahes-tahtmata peab mõtlema, mis suunas muuta ja arendada, et asi ei korduks ja oleks ka huvitav,” märkis Aarne Leima. „Sootskaid on juurde tulnud. Praeguses Kroonikogus on koos ülemsootskaga 14 liiget. See institutsioon – ülemsootska ja Kroonikogu – on tänapäeval kindel maamärk Setomaal. Peab mõtlema, mis see Kroonikogu on, kuidas see paistab väljapoole kuningriiki.”


Plaanitakse lisada tseremoonia poolt
Viimasel kuuel aastal on arendatud tseremoniaalsust, alates sellest, kuidas Kroonikogu siseneb kuningriiki. Kroonikogul on oma telk, kus on igal liikmel nimeline tool.
„Ühelt poolt selle eesmärgiga, et sootskadel oleks päeva jooksul kuskil olla, teisalt aga teeb visuaalne pool üritust vaatemängulisemaks ja huvitavamaks,” seletas Aarne Leima. „Huvitav on jälgida, kuidas endine ülemsootska ametist tagasi astub ja uus pühitsetakse. Mingeid elemente on tseremooniates juurde toodud, kuid põhiolemus on jäänud samaks. On võistlused, maitsmised, leelo, tants, pillimäng, ülemsootska valimine, sõjaväe paraad – see kõik on algusaastast tänini olnud.”
Juurde on tulnud mõned uued meistri nimetused, näiteks kuninga pildistaja. „Eelmisel aastal kuulutati kuninga pildimees välja esimest korda,“ nentis Leima.


Maksu- ja tolliamet hävitab seto kultuuri?

Midagi uut on kindlasti ka sel aastal maksu- ja tolliameti aktiivsuse tõttu: amet on lubanud tulla Seto Kuningriigi päeval kauplejaid kontrollima.
„Rublaajal pandi koolis nurka ja häbistati, kui kõnelesid seto keeles, nüüd aga leitakse, et ei sobi, kui leib ei ole sertifitseeritud ahjus küpsetatud,” nentis Vello Anipai. „Tuleb karistada. Nüüd on vaba riik, aga siis oli ENSV. Mitte mingit vahet ei ole. See pole enam seto söök ega jook, kui see on valmistatud tehases tunnustatud sertifikaatidega.“
Aarne Leima selgitas: „Üks kuningriigi ideedest ja eesmärkidest on, et hoida setopärast tavandit – laul, tants, pillimäng, söök ja jook. Võistlused on kuningriigi lahutamatu osa ja nende võistluste võitjad saavad kuninga meistri austava nimetuse. Seesama sõir, leib, õlu ja handsa on samasugune seto käsitöö nagu käisekiri või vöö. Me ei saa kultuurist kääridega mingit tükki küljest ära lõigata, kuna see pole lõpuni Eesti seaduste järgi. Loomulikult on riigil omad seadused, mis on täitmiseks. Aga omas kuningriigis tuuakse võistlusele oma käsitöö, mida maitstakse ja hinnatakse, sellega hoitakse oskusi ja traditsiooni. Kui seda hakatakse keelama, on midagi väga viltu. Absoluutselt nõus, et ei sobi, kui laatadel müüakse handsa nime all kahtlast jooki. Seal peab kord majas olema.”
Seto kuningriik on tema sõnul aga kuningriik. „Sel päeval kehtivad vaid Peko seadused,” ütles ta. „Päris hulluks läheb asi siis, kui minnakse leiva ja pirukate kallale. Meil on Meistrite Kaubamaja või Lahvka, kuhu toovad kuninga tunnustatud meistrid oma tooted müüki, ise saavad minna üritust nautima. Seal on juures sertifikaat – Kuninga Meistri sõir või pirukas või leib – ja neid müüakse. Paljud meistrid kardavad tänavu oma pirukat või leiba müügiks tuua, et äkki saab trahvi.“
Aastatega on muutunud ka ülemsootska roll
Leima tõdes, et tänapäeval on Setomaa ülemsootska väga suure koormusega ühiskondlik amet – oma kuludega, omast vabast ajast. Samas jällegi on ülemsootska avaliku elu tegelane. „Ükskõik mis Setomaal ka ei juhtu – poliitika, kultuuri või muus vallas –, peab olema iga kell valmis midagi ütlema,” nentis ta. „Kui setod omavahel tülitsevad, tuleb minna vett vahele viskama pooli valimata.”
Kui peetakse mujal oma pidustusi, praasnikut, tahetakse, et ülemsootska oleks kohal. „Too tähendab, et minemata ka ei saa jätta,” nentis Aarne Leima. „Nimi sootska tähendabki ju sõnumiviijat, sümboolselt ongi sootska nabanöör Setomaa, oma rahva ja nende setode vahel, kes mujal elavad. Olen selle kolme ametiaja jooksul tunnetanud, et sind oodatakse igal pool, oodatakse uudiseid kodukohast.”
Ülemsootska ameti soovijaid on viimasel ajal olnud keeruline leida. „Kui olemegi siin pakkunud mõnelegi, et kandideerigu ülemsootskaks, siis ta vastab, et igapäevane töö ei võimalda sellist suurt koormat enda õlule võtta,” tõdes Aarne Leima.
Ülemsootskaks on valitud ka väga tublisid seto naisi. Kõik on andnud väga suure panuse seto kultuuriruumi. „Kui alguses mõnele tunduski arusaamatu, et ülemsootska võib ka naine olla, siis see on seletatav õigeusu kultuuriruumiga – batjuška (preester) on meessoost,“ märkis Leima.
Endised ülemsootskad Vello Anipai ja Aarne Leima leidsid, et igal sootskal, ka naissootskal, on oma missioon olnud. Vahepeal on seto leelo saanud UNESCO kultuuripärandi nimistusse, mille eest seisis Õie Sarv. Annela Laaneots utsitas Obinitsa soome-ugri kultuuripealinnaks. Viimane ülemsootska Piret Torm-Kriisi eestvõtmisel toimus esimene seto tantsupidu. Jane Vabarna tegeleb pärimuse ja selle kogumisega.
Leima lisas, et tugevnenud on ka suhted teiste rahvustega: udmurtide, lätlaste, norrakate, soomlaste ja paljude teistega. Nende juures tegutsevad ka Seto Kuningriigi aukonsulid, kellele on väljastatud suisa ametitunnistused.


Esimest korda Lüübnitsas
Lüübnitsas pole varem kuningriigipäeva peetud. Küll meenub Vello Anipaile päev, kui sadas tugevat vihma ja kuningriigipäeval sõjaväeparaadi polnud võimalik korraldada, see toimus Lüübnitsas. Nüüd olnuks endisaegse Mikitamäe valla kord kuningriigipäev korraldada. Kuna ümberkaudsed põllud on küntud ja plats oleks kitsaks jäänud, otsustati kolida Lüübnitsasse. Praeguseks on küla läikima löödud nagu prillikivi.
Mis on see miski, mis annab setole jõu ja rahvustunde? Aarne Leima: „Setomaa võimsus ja edu seisneb ka selles, et meil on palju organisatsioone. Praegu on Setomaa vald, aga enne oli Setomaa Valdade Liit, kes koordineeris nelja valla toimetamisi. Veel on Kroonikogu ja kuningriik, mis tegeleb kultuuri valdkonnaga. Seto Kongress ja Seto Kongressi Vanemate Kogu, mis koondab setosid üle ilma ja tegeleb pigem poliitiliste küsimustega.”
Iga asi muutub ajas. Seto keelt räägitakse vähem, rahvariideid kantakse vähem, elatakse mujal Eestis, välismaal. Palju on suurenenud õigeusu tähtsus. „Oma kiriku- ja rahvakommete kaudu saab ennast määratleda setona, tunda kultuuri,” rääkis Aarne Leima. „Just seda miskit on raske ära võtta. See ei ole ainult rahvariie või keel. Midagi siiski on, mis on veres ja südames ja toob koju kasvõi üheks päevaks aastas. Paljud tulevad koju kirikupühadeks. Väga oluline on setodele kirikupüha paasapäev.”
Leima arvates on uskumatu, et üks üritus on kestnud pea veerandsada aastat. Ülemsootska ja kuningriigi institutsioon on saavutanud tema hinnangul väga tugeva staatuse. See on kõikide setode vaimne ühendaja.
Inimesed tulevad ja lähevad, kuid kuningriik on igavene. Eks me muidugi peame plaani, mismoodi ja mis vormis edasi minna. Korraldajatele on see küsimus tähtis.
Leima arutles, et kui ta on Setomaad giidina tutvustanud, siis tavaliselt küsib grupilt, millega Setomaad seostatakse. Vastus on, et leelo, rahvariie, õigeusu kirik ja kuningriik. „Esimesed kolm on kestnud mitusada aastat, aga kuningriigipäev on tõusnud seto kultuuri tugevaks tunnusmärgiks,“ teatas ta uhkusega.
Foto: Annela Laaneots
Seto sootskad Lüübnitsas tamme all kuningriigipäeva korraldamist arutamas.
Foto: Toomas Tuul
Esimene Seto Kuningriigi päev toimus 1994. aastal Obinitsas. Seto Instituut on andnud välja 20 Seto Kuningriigi kohta pildiraamatu, mida saab endale soetada ka tänavusel kuningriigipäeval.


25. Seto Kuningriigiks ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub Seto Kuningriigi päeval.
„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“
Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.
Kõigi Setomaa koolide algklasside lapsed saavad ajakirja omale septembris kooli alguse puhul kingiks, samuti jõuavad Tähekesed Setomaal lasteaedadesse ja raamatukogudesse. Ka saavad Tähekese kingiks Tallinnas tegutseva kultuuriklubi Setoluu’ lapsed ja Tallinna Seto Laste Kooli lapsed.

Seto suveülikool kuningriigis

Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldab kuningriigipäeval Seto suveülikooli, mille telgis saavad sõna riigikogulased, teised poliitikud, arvamusliidrid ja rahvuslikult mõtlevad asjatundjad. Arutletakse Eesti vabariigi terviklikkuse teemal ja soovitakse kuulata inimeste arvamusi. Setode ajalooline asuala on praegu lõhestatud ajutise kontrolljoonega Eesti vabariigi ja Vene riigi vahel.
Suveülikooli veavad Osvald Sasko ja Aldo Kals.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 06/08/2018 08:21:53

Lisa kommentaar