Suur häda Läti taaraga. Mis on lahendus?

Peol tuleb Läti taara jaoks võtta mitu korda suurem kast kui Eesti taara tarbeks. Foto: erakogu

Sotsiaalmeedia kihab kirjeldustest selle kohta, kuidas inimesed on hädas Läti taaraga. Tavalised taaraautomaadid poodide juures Läti maksumärkidega purke ja pudeleid vastu ei võta. Tühja taarat lihtsalt maha või prügikasti visata pole ka ilus, kuna see reostab keskkonda. Mida sellega siis teha?

Sotsiaalmeedias pakutakse mitut lahendusvarianti. Osa inimesi on saanud Läti taara isegi poodi ära anda: poes asuv taaraautomaat võtab taara vastu, ainult pandiraha vastu ei saa. Teised jälle kirjeldavad, kuidas neil pole see õnnestunud.
Nipimeistris soovitatakse Läti taarale peale kleepida kopeeritud Eesti triipkoodid, nii pidavat saama ära anda mis iganes taara ja selle eest veel raha ka. Seda lahendust kindlasti soovitada ei saa, kuna tegu on pettusega ja see on karistatav.
Veel on kirjeldatud, kuidas plekkpurgid saab laiaks litsuda ja metalli kokkuostupunkti viia. Kotitäie tühjade purkide eest pidi saama mõne õlle raha.
Lisaks on sotsiaalmeedias pakutud välja võimalus panna Lätist toodud taara pakendikonteinerisse või anda ära jäätmekeskusse. Võrus on näiteks Vilja Selveri juures konteinerid ja igal omavalitsusel on jäätmejaam(ad), kuhu saab viia kõikvõimalikud pakendid.
Inimestes tekitab taara puhul hämmingut see, et viina-, veini- ja vahuveinipudeleid poodide juures ära anda ei saa. Seetõttu vedeleb neid ka metsa all kõige rohkem.
Kauplustel Läti taaraga teadaolevalt probleeme pole. Näiteks üle Eesti suurt hulka kauplusi omava Maxima Eesti suhtekorraldusjuht Katja Ljubobratets ütles Lõunalehele, et rahvas on üldiselt teadlik, et taaraautomaadid Läti maksumärkidega pudeleid ja purke vastu ei võta, mistõttu ei ole naaberriigi taaraga probleeme esinenud.

Läti taara koormab Eesti pandipakendisüsteemi
Taaskasutusorganisatsiooni OÜ Eesti Pakendiringlus tegevjuht Alder Harkmann tunnistas Lõunalehele, et Läti taara jõuab lõpuks ikka otsaga nende konteineritesse.
Probleem on Harkmanni väitel selles, et kuna Läti taara taaskasutamise eest ei maksta Eesti Pakendiringlusele taaskasutustasu, siis on see organisatsioonile rahaliselt koormav ja ebaaus nende Eesti ettevõtete suhtes, kes peavad selle oma taskust kinni maksma. „Ja kuna taaskasutamine on läinud tublisti kallimaks seetõttu, et materjalide väärtus rahas on kahanenud võrreldes aasta algusega, siis sedavõrd koormavam on süsteemiväline pakend meile,” märkis ta. Harkmanni sõnul on näiteks Lõuna regioonis seoses Läti taaraga konteinerite täitumus tõusnud varasemaga võrreldes 20 protsenti, mis toob kaasa ületäitunud konteinerid ja logistikaprobleemid.
Teemaga on hakanud tegelema Eesti valitsus. Keskkonnaminister Siim Kiisler tegi möödunud nädalal ettepaneku asuda välja arendama Eesti ja Läti ühtset pandipakendisüsteemi. See tähendaks, et Lätis ostetud joogitaara saab tagastada Eestis ning vastupidi.
Kiisler tunnistas, et tagastamatu taara kuhjub ning see halvab Eesti praegu hästi toimivat pandipakendisüsteemi ja jäätmekäitlust laiemalt. Kuivõrd Lätis on pandipakendite süsteem praegu planeerimisjärgus, siis on hea aeg luua ühtne süsteem.
Eestis käivitus pandipakendisüsteem 2005. aastal. Peamiselt kogutakse plasttaarat, alumiiniumpurke ning klaaspudeleid. See tähendab, et pandipakendisüsteemi rändab enamik meie joogitaarast – karastusjookide, vee-, mahlade, nektarite ja mahlakontsentraatide ning lahja alkoholi taara.
Numbrid näitavad, et kõige rohkem on Eestis vähenenud purgijookide ostmine. Möödunud, 2017. aastal jõudis Eesti turule tervelt 11 protsenti vähem metallpakendeid. See tuleneb asjaolust, et purgijooke ostetakse Lätist kõige rohkem.
Kokku paisatakse Eestis aastas turule ligi 300 miljonit tagatisrahaga koormatud pandipakendit.


Kuusakoskisse on tänavu toodud 1,57 miljonit alumiiniumpurki

Kommenteerib Kuusakoski Eesti ostujuht Toomas Kollamaa:

Kuusakoski osakondadesse on sel aastal jõudnud alumiiniumpurke üle 2,5 korra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Hinnanguliselt on meie kätte jõudnud 1,57 miljonit purki. Kuusakoski hinnakirjas on alumiiniumpurgid olemas ning meie 11 esinduses üle Eesti maksab see materjaliliik 30–35 senti kilogramm. Ühes kilogrammis on 77 tühja 0,33-liitrist purki.
Seega ei vasta tõele väide, et Lätist toodud jookide plekkpurkidega pole Eestis midagi peale hakata. Neid saab suunata edukalt taaskasutusse vanametalli vastuvõtupunktides. Kui vastab tõele, et Lätist jõuab Eestisse umbes 300 000 õllepurki päevas, siis kokku on see 3,9 tonni alumiiniumi, mille väärtus vanametalli kokkuostu tooduna on umbes 1365 eurot.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 16/08/2018 08:09:09