Eesti senine ärimudel enam teeninduses ei tööta, lahendus terendab Soomest

Eestis on järjest raskem leida teenindajaid, sest inimesed tahavad teha vähe tööd ja saada palju raha. Foto: internet

Kõikjalt Eestist tuleb sõnumeid selle kohta, kuidas söögikohti ja teisi teenindusasutusi pannakse üksteise järel kinni, kuna omanikud ei leia töötajaid: noored on n-ö lumehelbekesed, kes enam tööd teha ei viitsi või siis ei liiguta end alla 1000-eurose palga eest.

Näiteks Valga linnas baari ja kohvikut-pagariäri pidav Anne Parmas ütles Eesti Päevalehele, et inimesi on, aga nende oskused on olematud. Valgamaal on kutsekool, aga sealt ei tule häid töötajaid. Parmase sõnul tahavad noored saada palju raha, aga teha vähe tööd. Inimeste kasvatus jätab soovida, eriti hull lugu on töökasvatuse ja kohusetundega. Parmase alluvuses töötab kokk, kes on olnud kutsekooli õpetaja. Ta tuli koolist ära, sest ei suutnud õpetada neid, kes ei soovinud midagi omandada. Kooli tullakse vaid vegeteerima. Parmas kurtis, kuidas paljud inimesed on juba noorelt n-ö grupi peal. Näiteks ei läinud üks praktikant-teenindaja klienti teenindama, sest talle on määratud invaliidusgrupp ja ta ei saagi kiiresti tegutseda.
Samas kuuleb teistsugust juttu: näiteks Lääne-Virumaal tegutseva Palmse mehaanikakoja juht Anti Puusepp tunnistas, et ta oma töötajatele alla 2000 euro kuus ei maksa, kuna vähemaga ei saa Eestis hakkama. Selle peale ahmis enamik Lõuna-Eesti ettevõtjatest õhku, sest on selge, et kui hakataks sellist palka maksma, siis läheksid ettevõtted üksteise järel pankrotti.

Mis siis on lahendus?
Kas tõesti tuleb palgad tõsta 2000 euroni, mis tähendab ettevõtluses suurpuhastust ja pankrotilainet?
Kui vaadata Soome poole, siis on toimiv lahendus tegelikult olemas. Seda on hakatud kasutama üha rohkem ka Eestis, näiteks ehitussektoris. Selle asemel, et meelitada Eesti ehitajaid 2000 euro suuruse palgaga, võetakse ukrainlased tööle ligikaudu poole väiksema raha eest.
Kõik on rahul: nii ukrainlased, kes saavad võrreldes koduste oludega mitu korda kõrgemat töötasu, kui ka ehitusfirmad, kelle palgakulud püsivad kontrolli all.
Niisamuti on viimased 25 aastat voorinud Eestist Soome nn Kalevipoegi, kes on nõus tegema rasket tööd soomlaste jaoks väikse palga eest. Alustati suvel marjakorjamisega, siis leiti püsiv töö ja elamine.
Mõned aastad tagasi, 2015. aasta sügisel, tuli Rootsi kaudu Soome korraga ligi 30 000 migranti Süüriast, Iraagist ja Afganistanist. Kõik nad võeti vastu ja neile leiti elukoht. Neist pooled on küll lahkunud, aga teine pool on alles. Paljud afgaani mehed töötavad juuksurina. Möödunud, 2017. aasta veebruaris kirjutas Soome väljaanne Uusi Suomi, kuidas Helsingis maksab juukselõikus 8–10 eurot. Juukseid lõikavad neis odavates kohtades immigrandid. Nii odavalt ei saa lõikust isegi Tallinnas. Statistika näitabki juba, et Soome turistide arv on Eestis languses.
Veel mõni aasta varem oli juukselõikuse hind Soomes 20 euro ringis. Juuksuri minimaalne tunnipalk on Soomes 10,94 eurot. Odavate kohtade pidajad räägivad, et nende juuksurid on nõus selle palga eest töötama hommikust õhtuni ja isegi nädalavahetustel – see võimaldab hinnad madalal hoida. Odavate juuksurite pidajad rääkisid väljaandele Helsingin Uutiset, et juukseid lõigatakse kiiresti, ühe kliendi peale kulub kümmekond minutit. Kuivõrd Euroopa Liidu direktiivi järgi juuksurid meestel ja naistel vahet teha ei tohi, peavad odavad töökojad ka naiste juukseid lõikama sama hinnaga.
Tänu migrantidele teenindusasutusi Soomes mitte ei suleta, vaid neid tekib kogu aeg juurde. Teenuste hinnad püsivad madalal, kuna migrandid lähevad tööle teenindajateks: koristajaks, restorani ja kohviku töötajaks, meditsiiniõeks ja hooldajaks.
Soomlased asbesti- ja lammutustööd teha ei taha, aga kohe leidub hulk eestlasi, kes on nõus tervist kahjustava töö ära tegema 2000 euro eest kuus. Pole saladus, et suur osa Helsingi bussi- ja taksojuhtidest on eestlased, samuti koristajad ja ehitajad, restoranide ja kohvikute ettekandjad. Nurinat pole olnud kuulda ei Eestist ega Soomest. Euroopa Liidu laiendamine selleks ette võetigi, et lääneriigid saaksid omale ida poolt odavat tööjõudu, mis aitaks senist ärimudelit käigus hoida.
Kuigi paljud soomlased on migrantide vastu, pole piire kinni pandud. Eestist pärit töötajate autodel on Helsingis rehve läbi lõigatud, autosid on isegi põlema pandud, aga need on pigem üksikjuhtumid.
Kui Eesti ei suuda oma inimesi kinni hoida, siis tuleb töölisi välismaalt tuua. Muidu järgneb pankrottide laine ja asutuste sulgemine. Nii nagu eestlastest töötajaid on Lääne-Euroopas hästi vastu võetud, peab ka Eesti hakkama ida poolt saabujaid avasüli vastu võtma. Hea näide on seesama Võru Kesklinna kooli renoveerimine. Kas koolimaja peab jääma remontimata ning ehitusfirmad peavad tegevuse lõpetama, sest Eestis ei leidu ehitajaid? Või kas peab eestlasi meelitama ehitama 2000-eurose palgaga, mis muudab ehituse mitu korda kallimaks? Eestlaste naasmine isegi 2000-eurose palga eest on vähe tõenäoline, kui Helsingis teenivad kogenud ehitajad juba 4000–5000 eurot kuus.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 16/08/2018 08:11:46