Setomaa ja Vana-Võromaa köök koguvad hoogu: sõir ootab geograafilise tähise kaitset
Kuut sõiratootjat koondav Vana-Võromaa ja Setomaa huvirühm esitas maaeluministeeriumile taotluse registreerida nimetus „Vana-Võromaa sõir / Setomaa sõir” kaitstud geograafilise tähisena. Sõiratootjate hinnangul aitaks see kaitsta kohalikku kultuuripärandit ja annaks Setomaalt ja Vana-Võromaalt pärit toidule ka paremad turustamisvõimalused.
Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena annab märku sellest, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Registreerimistaotluse esitasid OÜ Nopri Talumeierei, OÜ Metsavenna Turismitalu, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, OÜ Taarka Tarõ ja OÜ Toomemäe.
Euroopa Komisjon on Eestis juba registreerinud geograafilise tähise „Estonian Vodka”, mida saab kasutada viinal, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett.
Huvirühma ühe osalise, MTÜ AIG juhatuse liikme Inara Luigase sõnul on nende eesmärk kaitsta tähise abil kohaliku sõira kvaliteeti ning selle kaudu ka sõira kui Seto köögi ühe alussamba valmistamise traditsioonide püsimist.
„Tähis annaks ostjatele kindluse, et sõir on valmistatud puhtast keskkonnast pärit toorainest ning sellel on kindel kvaliteet,” lausus ta.
Inara Luigase sõnul nõudlus Setomaa sõira järele järjest kasvab, sest inimesi paelub toode, mis on pärit puhtast keskkonnast ja on käsitsi valmistatud. Paraku on kasvanud nõudlus tekitanud olukorra, et turule on tulnud tema sõnul pehmelt öeldes sõiralaadsed tooted, millel pole Setomaaga mingit pistmist. „Näiteks on kuningriigipäeval müüdud sõira pähe igasuguseid põnevaid keeduseid,” ütles ta.
Geograafilise märgise taotlemiseks on koostatud tootespetsifikaat, milles kirjeldatakse täpselt, millistele kriteeriumidele peab sõir vastama. Need on välimus, värvus, konsistents, aroom, kuju jne. Samuti on kirjas täpne valmistusviis ja piirkond, kus traditsioonilist sõira tehakse.
Sõir kui osa pärandkultuurist
„Eelöeldu ei tähenda, et kui kunagi peaks tähis registreeritama, siis teised ei võigi enam sõira teha. Loomulikult võivad, kuid Setomaa või Vana-Võromaa sõira nime all näiteks Lätis tööstuslikult toodetud sõira enam müüa ei tohi,” selgitas ta.
Tarbijatele annab tähis kindlustunde sõira kvaliteedi suhtes, sest sõiratootjad ise seisavad hea selle eest, et tähis tagaks ka kvaliteedi.
Tänavusel Seto Kuningriigi päeval valiti kuninga sõirameistriks Elli Lepasild, kelle hinnangul on sõirategu seto kultuuris kaugelt enamat kui lihtsalt üks toiduvalmistamine. „Olen ise Saatsest pärit ja meil tehti sõira ikka ainult pühade ajal, sest sõir on justkui püha toit. Kusjuures ükski perenaine ei lasknud võõrast inimest sõirategemise ajal kööki, kuna kardeti, et kuri silm kaeb sõira ära. Seega on sõir meie jaoks osa pärandkultuurist,” rääkis ta.
Seto köök võrgustub
Setomaal elavad ettevõtjad ongi viimasel ajal võtnud jõuliselt kätte oma köögi propageerimise ning ka hiljuti asutatud MTÜ Seto Küük eesmärk pole mitte ainult ürituste nagu kostipäeva jt korraldamine, vaid kohalike toidutootjate võrgustiku arendamine.
MTÜ juhatuse liikme Meelike Kruusamäe sõnul saadi idee luua kohalikke toidutootjaid koondav katusorganisatsioon kaudselt MTÜlt Seto Käsitüü Kogo, mis on edukalt ühendanud sealsed käsiöölised.
„Toit on vaieldamatult Setomaa üks kasvavatest atraktsioonidest ja MTÜ lõimegi sellepärast, et meil on vaja ka toidu valdkonnas eestvedajat, kes koordineeriks ja juhiks kasvavat trendi,” sõnas ta.
Kruusamäe lisas, et MTÜ üks eesmärke on saada ka ülevaade, kes Setomaal mida kasvatab või toodab, et piirkonna toidulauale jõuaks võimalikult palju kohalikku toodangut.
Artikkel on koostatud PRIA toetatud LEADERi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II” raames.
Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 23/08/2018 09:21:29