Kagu-Eestis on häda tülikate mustlastega

Taluõuele maabunud mustlased. Foto: Facebook

Tülitavad, kaupa pähe määrivad ja koduse vara kohta kahtlasi küsimusi küsivad mustlased on ajanud sotsiaalmeedia kihama, politsei soovitab selliste juhtumite korral kohe helistada telefonil 112.

„Põlvas EDU parklas tegutsevad mustlased. Kaks naisterahvast kõnnivad kilekottidega autode vahel ja üritavad koti sisu just vanematele ja üksikutele maha müüa,” hoiatas nädal tagasi sotsiaalmeedias põlvalane Kati Kongo. „Sain ühe ka pildile. Vägisi toppis kogu kotti vanahärrale autosse ja nõudis raha. Sekkusin ja käskisin raha tagasi anda ja kaduda, või ma kutsun politsei.
Vanahärra sai rahulikult ära sõita ja mina sain elu lõpuni hirmsad needused kaela.
Hoiatage oma vanemaid tuttavaid, et sellistega tuleb väga resoluutne olla.”
Postitusele reageerisid paljud teised põlvalased, kes olid näinud inimestele kaupa pähe määrivaid mustlasi ka Põlva Rimi parklas, Toiduaida ees, Võrus Kagukeskuse juures ja mujal.
„Jälle tagasi! Paar nädalat tagasi ajasin nende äri sassi, kui julmalt ligi läksin sellele naisele (kui ühe vanahärra juures askeldas) ja ütlesin, et kutsun talle politsei. Panid tookord minema väga kiirelt, koos sajatustega,” pahandas üks naine. Teine märkis, et mustlaste „äri” juurde käis jutt, et nad kavatsevad avada Põlva Selveris riiete boksi ja teevad sellele reklaami.
„Ettevaatust! Nõuni & Otepää piirkonnas luusivad majade & suvekodude ümber valge kaubikuga VW Transporter 128 TDS koos järelhaagisega ringi kahtlased tegelased. Hoidke oma varal silm peal!” teatas seal kandis suvitav Rein.

Politsei: teatage kiiremini!

„Selle kohta, et tõmmu välimusega naised-mehed tiirutavad Kagu-Eesti asulates ja pakuvad mõnevõrra pealetükkivalt kaupluste lähistel inimestele potte-panne ja kõike muudki, tuleb politseile infoteateid üsna tihti, suvisel ajal vahel isegi mitu korda nädalas,” kommenteeris Kagu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Sander Karu. „Paraku teatatakse kohalikele korrakaitsjatele sellistest inimestest üsna pika vinnaga, enne jõuab teade tavaliselt sotsiaalmeediasse ja siis alles ringiga politseini. Selleks et saaksime aga vahetult reageerida ja isikuid ning nende ringitiirutamise motiive kontrollida, tuleks tähelepanek tülikast või kahtlasest isikust otsemaid häirekeskuse numbril 112 teada anda või info oma kandi piirkonnapolitseinikule vahendada.”
Möödunud nädalal laekus politseile paar infoteadet nii Põlva- kui ka Valgamaalt. „Võõraste õuele saabumisest häiritud inimesed rääkisid meile, et pakuti nii kaupa müügiks kui ka uuriti taluõuel vedeleva vanaraua kohta,” valgustas Sander Karu. „Siin on meil aga selge soovitus inimestele, et mitte mingil juhul ei tasu võõrastega arutleda isiklikel teemadel ja sellestki, kui palju väärtuslikku kraami kellelgi õuel seismas on. Ka soovitame keelduda pakutavast kaubast, olgu selleks siis riided, ehted, nõud või midagi muud. Ärge uskuge nende kaupmeeste oskuslikku libedat juttu imeodavate imepannide kohta, ilmselt ei ole need oma raha väärt. Rusikareegel on, et kui kaob nõudlus, kaob ka pakkumine. Seega tasub endale kindlaks jääda ning meile sellistest tegelastest teada andmine on ka täiesti õigustatud.”
Sander Karu märkis, et kui politseil õnnestub kahtlased kauplejad patrullmarsruutidel või tähelepanelike inimeste infole tuginedes kusagil vahetult tabada, saab nende kuraasi enamasti ka taltsutada. „Peame selliste tegelastega maha kindlasõnalise vestluse, paneme nende andmed kirja ja veendume, ega nad rikkunud ühtegi seadust, mille üle meil järelevalveõigus on,” selgitas Karu. „Kui nad on näiteks liiga pealetükkivad ja inimene tunneb end sellest häirituna, saab sellist tegevust käsitleda ka avaliku korra rikkumisena. Küll aga ei ole midagi kuritegelikku selles, kui hea inimene ostab osavalt libekeelelt poti turuhinnast näiteks kolm korda kallimalt ning kodus tagantjärele end petetuna tunneb.”

 

 

 

Lisaks kauba pakkumisele kasutatakse Sander Karu sõnul aeg-ajalt ka teistsuguseid skeeme. „Lõuna-Eestis on olnud juhtumeid, kus tõmmut verd inimesed pargivad oma auto maantee äärde, teevad kapoti lahti ja hakkavad kätega möödujatele vehkima, paludes peatuda. Kui hea inimene peatub, läheb jutt kas raha laenamise peale (näiteks ettekäändel, et bensiin sai otsa) või tehakse nägu, et ollakse tegelikult jõukas inimene, aga juhuslikult kaotati rahakott, ja pakutakse raha laenamise eest mõnd „väga kallist” asja. Kas siis kella käe pealt, sõrmust või midagi muud. Tegelikult ei ole need „väga kallid” asjad aga väärt suurt midagi. Kindlasti tasub meile ka sellisest tegevusest teada anda.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/08/2018 10:40:54