Põlvamaa haridus- ja noorsootöö tegijad seadsid sihte

Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

23. augustil kogunesid Põlvas hariduse ja noorsootöö valdkonna esindajad Põlvamaal, et anda oma panus uue Põlvamaa arengustrateegia 2035+ koostamisse.

Põlvamaa Arenduskeskuse arendusspetsialist Aivo Ülper andis ülevaate uue maakonna arengustrateegia 2035+ koostamise protsessist ja selle vajalikkusest ning hariduse ja noorsootöö valdkonna hetkeseisust. Arengustrateegia praeguses etapis toimuvadki sellesse sisendi korjamiseks erinevad töögruppide koosolekud. Seni on kogunenud kultuuri ja heaolu valdkondade töörühmad. Tulemas on taristu, MTÜde ja ettevõtjate töörühmad.

Võrreldes teiste töörühmade tekkis hariduse ja noorsootöö valdkonna esindajatel juba ülevaate andmise käigus mitmeid küsimusi, nt seoses koolivõrgu ümberkorraldamise, täiskasvanute täiendõppe, inimesi tagasi toova hea elukeskkonna ning selle arendamise ja turundamisega. 

Probleemipuude koostamisega kaardistati probleemid (tüvi), nende põhjused (juured) ja tagajärjed (oksad). Huvihariduse ja täiendõppe osas toodi probleemidest välja näiteks keeruline logistika huviringideni jõudmiseks, väike osalejate arv, mis piirabki erinevate ringide valikut ning puudub üksus, kes huvihariduse pakkumist maakondlikul tasandil koordineeriks. Noorsootöö osas peeti probleemiks töötajate vähesust ja madalat motivatsiooni, noortekeskuste erinevat taset ja võimalusi. Haridusvõrgu peamiste probleemidena nimetati vähene optimeeritus ja nõrk omavaheline koostöö.

Arutelu teises etapis kaardistati ressursse. Välja toodi looduskeskkond, passiivsed noored, pärimuse väärtustamine ja seda ka kohalike hulgas, jagatav ruumide kasutus, Eestis ainulaadne Räpina aianduskool, samuti Räpina Loomemaja ja selle kompetentsid ning paremini organiseeritav transport.

Päev lõpetati eesmärkide seadmisega. Helge tulevikuvisiooni kohaselt on Põlvamaa haridustöötajad õnnelikud ja motiveeritud, koolihooned korras, laste hulk kasvanud, noored on ettevõtlikud ja järjekindlad, noorsootöötajaid on piisavalt ja nende palgad on võrdsustatud õpetajate omadega, huviharidus on korrastatud ja süsteemselt koordineeritud ning erinevad põlvkonnad omavahel ühendatud.

Hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühmas osales 22 inimest, nende hulgas kohalike omavalitsuste vastava valdkonna spetsialistid, koolide ja lasteaedade juhid, õpetajad ja koostöövõrgustike eestvedajad. 

Hariduse töörühm saab uuesti kokku septembri lõpus, et koostada konkreetsem nelja-viie järgneva aasta tegevusplaan.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/08/2018 08:47:49