Coopi keskühistu diskrimineerib klienti vanuse tõttu ?

Üle 80aastase vanahärra lähikondsed väidavad, et Coopi keskühistu diskrimineerib inimest tema vanusest tõttu ega anna talle korralikust pensionist hoolimata Säästukaart Plussiga krediidilimiiti, kuigi reeglites pole ühtegi viidet vanusepiirangu kohta. Abi on otsitud ka võrdõigluslikkuse volinikult, tarbijakaitselt ja koguni finantsinspektsioonilt.

„Selline diskrimineerimine vanuse tõttu on solvav,” põrutab Toomas* ja selgitab: „Minu äi tahtis saada kliendikaarti, täpsemalt Säästukaart Plussi krediidilimiidiga. Kui maksad sellega, siis saad teatud soodustust. Mul endal on see kaart ja abikaasal on. Tõmbad kaardi terminalist läbi ja samal ajal ka maksad sellega. Summa võetakse uuel kuul su pangakontolt püsimaksega maha. Väga mugav ja oleks vanale inimesele ideaalne – ei pea rahaga kassas jahmerdama ja oma ostud saad alati tehtud. Aga nüüd selgus, et teatud isikutele antakse ostulimiiti, aga teatud inimestele ei anta!”

Mehe kriitika ei ole suunatud kohalike tarbijate ühistute vastu, vaid eelkõige keskorganisatsiooni vastu, kes kaartide väljastamist korraldab. Tema sõnul pole Coopi kaardi üldtingimustes vanusepiirangust sõnakestki juttu, aga tema äiale öeldud otse välja, et ta olla liiga vana!

Tõepoolest, Säästukaart Plussi reklaamib Coop oma leheküljel niimoodi: „Säästukaart Pluss on maksevõimalusega Coop Eesti püsikliendi- ja liikmekaart, millega kehtivad Sulle kõige soodsamad hinnad, teenid 10% rohkem boonuspunkte ja saad soovi korral ostude eest ka tasuda.

Enam ei pea kaasas kandma sularaha ega pangakaarti, sest Säästukaart Plussiga saad maksta oma kaupade eest ja võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha. Kas või iga päev! Tasudes ostukorvi eest Säästukaart Plussiga saad kasutada igakuist makselimiiti, kogudes kõik ühe kuu ostud oma kaardile, ja tasud nende eest järgmisel kuul arve alusel sarnaselt mobiili- või elektriarvega. Lihtne! Säästukaart Plussi taotlemine on tasuta ja selleks pead olema vähemalt 21-aastane. Sinu kuu netosissetulek on vähemalt 150 eurot ja varasem maksekäitumine on olnud korrektne.”

Pensionärid – korralik kliendirühm

Toomase sõnutsi on pensionärid tegelikult üks korralikumaid kliendirühmi, samuti on tema äial igati korralik pension. Perekonna vaatevinklist oleks krediidilimiidiga kaart vanahärrale ka mugavuse küsimus. Krediiti taotleti vaid 300 eurot kuus, aga Coop andis konkreetselt limiidiks null eurot.

„Igaüks meist võib ju kaotada töö, saada tõsiseid terviseprobleeme või isegi ära surra, mida iganes võib juhtuda, vanus pole diskrimineerimiseks nüüd küll mingi põhjus! Olen suhelnud tarbijakaitsega, võrdõiguslikkuse volinikuga, see on tegelikult üleriigiline probleem. Kui aasta tagasi oli analoogne juhtum – keegi saarlane läks tarbijakaitsesse –, siis see oli tagajalgadel. Nüüd aga väga leigelt suhtusid ja ütlesid, et pole nende kompetents,” on Toomas nördinud.

„Saan veel aru, et sissetuleku pärast ei anta või on kusagil mustas nimekirjas ja maksevõlad ja nii edasi. Aga et vanuse põhjal nii tehakse, see ei ole ilus, see on juba otsene diskrimineerimine,” rõhutas ta.

Toomasel on ka välja otsitud materjalid võrdse kohtlemise seaduse kohta.

Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei tohi diskrimineerida neile omistatud tunnuste tõttu. Eestis kehtivas võrdse kohtlemise seaduses on esitatud kaheksa tunnust, mille alusel diskrimineerimine on seadusvastane. Nendeks on rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus, vanus, puue, seksuaalne sättumus ja sugu. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2009 ja selle eesmärk on kaitsta inimesi nimetatud tunnuste alusel diskrimineerimise eest.

Diskrimineerimine on inimeste põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tagajärjel üks inimene satub halvemasse olukorda kui teine samas või samalaadses olukorras.

Tõepoolest, LõunaLehele saadetud kirjavahetuses on Coopi klienditoe tiimijuhi Gristel Voldeki kiri, milles seisab: „Peale tellimuse esitamist kontakteerusime Eesnimi Perekonnanimi, et selgitada, et vastavalt tema vanusele ei saa talle Säästukaart Pluss kaarti meiepoolse krediidilimiidiga vormistada.”

Coopi esindaja sõnul läbib iga taotlus krediiditoodete väljastamisel kontrolli, mille käigus tuvastatakse, kas taotleja vastab krediidiandja seatud tingimustele. Enamik krediidiasutusi ei kuvavat krediidilepingute üldtingimustes kliendi vanuse ülempiiri.

Abi ei kusagilt

Et Toomas peab inimese diskrimineerimist täielikult põhjendamatuks, on ta pöördunud nii tarbijakaitsesse, soovoliniku kantseleisse kui ka finantsinspektsiooni.

„Selgitame, tarbijakaitseseadusega on tarbijakaitseametile antud õigus lahendada üksnes kaupleja ja tarbija vahel kaupade ja teenuste müügiga tekkinud vaidlusi. Tarbijakaitseametil puuduvad volitused lahendada vaidlusi, mis on seotud vanuselise diskrimineerimisega. Käesoleva vastuse andmisega lõpetab tarbijakaitseamet Teie poolt esitatud pöördumise
menetlemise,” kosteti tarbijakaitseametist.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei nõunik Merit Ulvik selgitas, et võrdõigusvolinik lahendab kaebusi kahe seaduse alusel: soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis sätestab meeste ja naiste võrdse kohtlemise, ja võrdse kohtlemise seadus, mis keelab diskrimineerimise rahvuse, nahavärvuse, puude, usutunnistuse või veendumuse, seksuaalse sättumuse ja vanuse alusel. Rahvuse ja nahavärvuse alusel keelab seadus diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades (võrdse kohtlemise seadus § 2 lg 1), kuid teiste tunnuste, sealhulgas vanuse alusel loetleb seadus vaid teatud eluvaldkondi (töö ja kutseõppe), mille puhul saab võrdõigusvolinik diskrimineerimist tuvastada (§ 2 lg 2).
„Teie pöördumisest selgub, et leiate, et teid on vanuse alusel diskrimineeritud teenuse (krediiditeenus) pakkumisel. Võrdse kohtlemise seadus ei anna kahjuks võrdõigusvolinikule pädevust selles küsimuses arvamust avaldada. Oleme teiega nõus, et vanusepiirang peaks olema sätestatud üldtingimustes, kuid täpsemat infot selle kohta saavad teile anda tarbijakaitseamet, mille poole olete juba pöördunud, ja finantsinspektsioon, mis teostab järelevalvet krediidiasutuste üle,” kirjutas Ulvik vastuses kaarditaotlejale.
Finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Mari Puusaag-Tamm märkis, et finantsinspektsioon suhtub väga tõsiselt tarbijakaebustesse ning teeb järelevalvemenetlust oma pädevuse piires.
Finantsinspektsiooni pädevuse määratleb tema sõnul finantsinspektsiooni seadus, mille kohaselt ei mõista finantsinspektsioon õigust ega tegutse kohtueelse vaidluse lahendamise asutusena. Samuti ei kuulu finantsinspektsiooni pädevusse eraõiguslike lepingute tõlgendamine, eraõigusliku õigussuhte raames korralduste andmine ega eraõiguslike lepinguliste vaidluste lahendamine, kuivõrd finantsinspektsioon ei ole pädev sekkuma pooltevahelisse eraõiguslikku suhtesse.

Nõnda ongi Toomase viimane lootus juhtida ajakirjanduse vahendusel üldsuse tähelepanu eakate inimeste vanuselisele diskrimineerimisele Coopi keskühistu poolt.


* nimi muudetud

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 30/08/2018 16:58:15